2-09-36899/24 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Sisuliselt omandas võlgnik OÜ Gering Haldus kaks metallkonstruktsioonide ning treilerite tootmisega tegelevat ettevõtet. Ettevõtete omandamise tulemusena suurenesid olulisel määral nii võlgniku vara kui kohustused. Sealjuures olid mõlemad omandatatud ettevõtted sisuliselt maksejõuetud. Võlgniku suulise ja kirjaliku seletuse kohaselt oli vara soetamise eesmärgiks tegevuse jätkamine Venemaa päritolu investori kaasamise abil, pangalaenude refinantseerimine jne. Halduri hinnangul olid need plaanid äärmiselt utoopilised. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tulebki lugeda eelkõige 14.05.2009.a sõlmitud ettevõtete müügilepinguid. Kuigi lepingute tulemusena oli seisuga 03.08.2009.a võlgnikul vara kokku summas 123 667 724 krooni (7 903 808,11 eurot) ning kohustusi kokku summas 123 636 016 krooni, oli vara tegelik väärtus ka nimetatu hetke seisuga kordi väiksem – pankrotimenetluse jooksul on sisuliselt sama vara realiseeritud kokku 593 672,68 euro ulatuses. 29.07.2009.a esitas võlgnik kohtusse pankrotiavalduse. Pankrotihaldurile tasu määramine Pankrotivara müügist on pankrotivarasse laekunud 587 685,03 eurot. Halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse on laekunud ja pankrotivara hulka arvatud 5 753,01 eurot. Kokku seega on halduri tasu arvestatud summalt 593 438,04 eurot. Pankrotiseaduse § 651 järgi on ülemmäär pankrotivaralt suurusega 320 001–640 000 eurot 22 081 eurot, millele lisandub tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (2,6 % 273 437,04-st) 7 109,36 eurot, mis teeb kokku 29 190,36 eurot. OÜ Gering Haldus pankrotimenetluses: 1) pankrotihalduri töökoormus seoses paljude õiguslike vaidlustega ning probleemidega on olnud väga suur - kogu võlgniku vara, Kuusalu alevikus, Kuusalu tee 41 asuvat kinnisasja koos sellel asuvate tootmishoonetega koormas pikaajaline üürileandjale äärmiselt kahjulik üürileping Aserbaidžaani äriühinguga (sealjuures olid ka üürilepinguga seotud vaidlused allutatud Aserbaidžaani vahekohtule), mille eesmärgiks oli olukorra tekitamine, kus tööstuskompleksi kasutamine oleks võimalik vaid (võlgnikuga seotud) variisikutel ning tavapärane majandamine ja müük pankrotimenetluse oleks kas äärmiselt raske või sootuks võimatu. Olukorra muutis keerulisemaks, et lisaks Aserbaidžaani äriühingule kuulus vara valdus mitmetele erinevatele äriühingutele allüürilepingute alusel. Tulenevalt üürilepingutest ning ka võlgniku ja temaga seotud kolmandate isikute kaudsest vastutöötamisest on tulnud lahendada mitmeid igapäevaseid õiguslikke ja korralduslikke probleeme ja vaidlusi seoses pankrotivara säilimise tagamise, valduse ülevõtmise, pankrotivara müügiga. Haldur on seda teinud ning halduri tegevuse tulemusena on õnnestunud keerulises olukorras tagada vara säilimine ja müük. 2) pankrotihalduri tegevusest moodustas olulise osa tegelemine tööõigusalaste küsimuste lahendamisega: maksejõuetushüvitiste taotlemine Töötukassalt, vaide esitamine Töötukassa otsuse peale, töötajate huvide kaitsmine ja nendega suhtlemine, küsimustele, päringutele vastamine, pankrotimenetluse toimingute, asjaolude selgitamine) 3) pankrotihaldur on korduvalt läbi viinud vara inventuure. Vara müügiks on läbi viidud 4 tulemuslikku ning rida nurjunuid enampakkumisi, muul viisil on tehtud 13 müügitehingut 4) menetlustoimingute maht on olnud tavapärasest suurem, lisaks sellele tuleb arvestada sellega, et tavapärasest märksa keerukam ning mahukam on olnud võlgniku tehingute ja toimingute analüüs tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimaluste väljaselgitamiseks. 5) haldur on pidevalt suhelnud ning teinud koostööd, osalenud läbirääkimistel võlausaldajate, võlgniku ning kolmandate isikute esindajatega, seda pankrotivara suurendamise, säilimise tagamise, ja müügi, nõuete kaitsmisega seonduvate vaidluse lahendamise ning muude pankrotimenetluses oluliste küsimuste lahendamise eesmärgil. 10(13)

Sisuliselt on ülemmäär põhjendatud sellisel juhul, kui tehtud töö mahu, pankrotivara ja tasu alammäära suuruse suhe ei ole õiglane. Arvestades pankrotivara väärtust ning eeltoodud halduri tegevust vara suurendamisel, samuti töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust ei ole alammäära kohaldamine õiglane. Pankrotiseaduse § 65 lõike 1 viimane lause sätestab, et halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Taotledes halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, lisandub tasule 20% käibemaksu, see on summas 29 190,36 * 20%) = 35 028,43 eurot. Tuginedes PankrS § 65 lg (5) ning arvestades eelnevaid põhjendusi, seda, et pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane, samuti töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust palub haldur kohtul määrata halduri tasu ülemmääras büroole summas 29 190,36 eurot (tasule lisandub käibemaks 5 838,07 eurot), kokku koos käibemaksuga summas 35 028,43 eurot. Pankrotimenetluse jooksul tehtud kulutuste kinnitamine Kokkuvõtlikult on kulutusi käsitletud lõpparuandes. Jaotusettepaneku kinnitamise määruses 02.11.2011.a on kohus kinnitanud pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kulutused summas 37 050,24 eurot (seisuga 12.09.2011.a). Seisuga 23.11.2011.a on kulutused 38 378,55 eurot, suurenedes seega 1 328,31 euro võrra raamatupidamise ning pankrotivara arvestuse pidamise, pankrotimenetluse teenindamise (mh. paljundus, sideteenused, sh. mob.tel, faksi, e-mail, post, kuller, kontoritarbed, büroo ja sekretäriteenused, möbleeritud bürooruumide ja -tehnika kasutamine, sh. arvuti, printer, scanner, kaamera, CDRW, ruumide kasutamine kohtumisteks, dokumentide hoidmiseks, raamatupidamise korraldamiseks ja muude pankrotimenetlustega seotud toimingute läbiviimiseks ja tööülesannete täitmiseks: väljasõidud, lähetused, transport, sh sõiduki kasutamine, kütus ja parkimistasud) täiendavate kulude tõttu. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kulutused summas 1 328,31 eurot. Pankrotihalduri vabastamine Juhul, kui kohus peaks määrama halduri tasu büroo kasuks, tekib OÜ-l Gering Haldus (pankrotis) käibemaksu enammaks, mille tagastamist on võimalik taotleda ning maksta seejärel võlausaldajatele kehtiva jaotusettepaneku alusel. Seega ei ole võimalik pankrotihaldurit vabastada, kuna halduril tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile vastav taotlus ning selle positiivse rahuldamise korral teha väljamaksed. Arvestades eelnevat pankrotihaldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamisel haldurit mitte vabastada. Sellisel juhul esitab haldur vabastamise taotluse kohtule peale käesolevas punktis nimetatud toimingute teostamist. Dokumentide hoidja määramine Nõusoleku olla OÜ Gering Haldus (pankrotis) dokumentide hoidjaks on esitanud äriühingu juhataja Erika Gering. Pankrotihaldur palub:

6.määrata OÜ Gering Haldus (pankrotis) dokumentide hoidjaks Erika Gering. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotihaldur Erik Savi poolt esitatud lõpparuanne kuulub kinnitamisele. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mistõttu kuulub (pankrotis) koostatud lõpparuande kinnitamisele. Pankrotitoimkond ja võlgniku esindaja on lõpparuandega nõustunud. OÜ Gering Haldus (pankrotis) maksejõuetus ei ole põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 2 mõttes. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 165 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotihalduri taotluse kohaselt kui kohus määrab halduri tasu büroo kasuks, tekib OÜ-l Gering Haldur (pankrotis) käibemaksu enammaks, mille tagastamist on võimalik taotleda ning maksta seejärel võlausaldajatele kehtiva jaotuspettepaneku alusel. Sellest tulenevalt on veel võimalik pärast pankrotimenetluse lõppemist OÜ Gering Haldus (pankrotis) pankrotivarasse raha laekumine ning pankrotihaldur tuleb jätta pankrotihalduri kohustusest vabastamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et tuleb OÜ Gering Haldus (pankrotis) dokumendid anda vastutavale hoiule äriühingu juhataja Erika Gering`le. Kohus määrab PankrS § 65 lg 1, 2 ja 5 alusel pankrotihaldurile tasuks 29 190,36 eurot, mis on kooskõlas PankrS § 651 lg 2 sätestatud halduri tasu piirmääraga. Tasu väljamõistmine on piisavalt põhjendatud ning pankrotitoimkond on seda kinnitanud. Võlausaldajad ega võlgnik vastuväiteid halduri tasu suurusele ega lõpparuandes toodule seaduses sätestatud ajal ei ole esitanud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub halduri tasule käibemaks 20% ehk 5 838,07 eurot. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. 12(13)