Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-11-42985
Tsiviilasi
OÜ RIA hagi BTA SE Eesti filiaali kaudu vastu võlgnevuse, viivise nõudes 607,08 eurot Hageja: OÜ RIA (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja Ilona Põld (OÜ Solvere Õigusbüroo, Kaare 31-56, 41534 Jõhvi; e- post: [email protected]); Kostja: BTA SE Eesti filiaal (registrikood xxx, asukoht xxx). 09.01.2012
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel osalesid
Hageja lepinguline esindaja Ilona Põld Kostja volitatud esindaja Andrus Reidi
Jätta OÜ RIA hagi BTA SE Eesti filiaali kaudu vastu võlgnevuse 607,08 eurot ja viivise nõudes. Jätta OÜ RIA menetluskulud tema enda kanda ja BTA SE Eesti filiaali kaudu menetluskulud tema enda kanda. Kohus annab loa apellatsioon kaebuse esitamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud, nõue OÜ RIA ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel oli sõlmitud kapitalirendileping nr xxx, mille objektiks oli sõiduauto Mercedes Benz E270 registreerimismärgiga xxx. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 8.1 oli hageja kohustatud sõlmima vabatahtliku kindlustuselepingu (kaskokindlustuse lepingu). Kindlustusmaksed tasus ühe aasta eest korraga liisinguandja ning hageja tasus kindlustusmaksed liisinguandjale igakuiselt graafiku alusel. Danske Bank A/S Eesti filiaali 19.05.2011 teatise kindlustushüvitisest kohaselt oli mh liisingu nõue kindlustuse jäägi (poliis xxx) osas 575,43 eurot. Kapitalirendilepingust tulenevalt sõlmis hageja kostjaga kindlustuslepingu (kaskokindlustus)
perioodiks 24.03.2011-23.03.2012, mille kohta väljastas kostja poliisi nr xxx. Danske Bank A/S Eesti filiaal tasus OÜ RIA eest kindlustusmaksed perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest summas 686,00 eurot. Kindlustusjuhtumi toimumise tõttu ütles BTA SE Eesti filiaali kaudu 04.05.2011 lepingu üles VÕS § 493 lg 2 alusel. Seoses kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemisega tasus hageja Danske Bank A/S Eesti filiaalile kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed kuni graafiku lõpuni summas 575,43 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus kindlustusmaksele perioodi 24.03.2011-04.05.2011 eest (s.o 42 k.p) s.o kuni lepingu ülesütlemiseni. Kuna hageja on tasunud kindlustusmakse perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest summas 686 eurot, kuulub kostja poolt tagastamisele kindlustusmakse perioodi 05.05.2011-23.03.2012 eest summas 607,08 eurot (arvutuskäik: 686/365x42=78,918; 68678,918=607,082). Kostja ei ole kindlustusmakseid perioodi 05.05.2011-23.03.2012 eest Danske Bank A/S Eesti filiaale ega hagejale tagastanud. 15.08.2011 esitas hageja esindaja kostjale nõudeavalduse enammakstud kindlustusmakse tagastamiseks. Kostja vastas nõudeavaldusele 24.08.2011, milles teatas, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja palub välja mõista viivis perioodi eest 05.05.2011-12.09.2011 (s.o 130 päeva) 18,20 eurot (päevas 0,14 eurot). Hageja esitab kostja vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt (so 607,08 eurot) 100% ulatuses kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras, arvestades, et viivise päevamäär on 0,14 eurot (607,08x0,023%). Antud juhul algas kindlustusperiood, millal hageja oli kohustatud maksma kindlustusmakseid, kindlustuslepingu sõlmimisega ja lõppes lepingu ülesütlemisega. Seega kostja poolt viidatud § 478 lg 4 kohaselt oligi kostjal õigus saada kindlustusmakseid perioodi 24.03.2011-04.05.2011 eest, millal oli kindlustatav ese kindlustuskaitsega hõlmatud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 607,08 eurot, viivise 18,20 eurot ning täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tõendid: kapitalirendilepingu üldtingimused; kindlustusmaksete tasumise graafik; teatis kindlustushüvitisest; sõidukikindlustuse poliis; teade; e- kirjad; avaldus; nõudeavaldus; seisukoht nõudeavalduse osas; sõidukikindlustuse tingimused. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 25.03.2011 toimus sõidukiga MB kahjujuhtum ning kostja hüvitas tekkinud kahju. Kui sõiduk hävib, on kindlustusandjal õigus kahjuhüvitisest maha arvata tasumata kindlustusmaksed või jätta tasutud kindlustusmakse kogu kindlustatud perioodi eest endale. Jooksva kindlustusperioodi eest, milleks oli 24.03.2011-23.03.2012, oli tasutud 686 eurot. Kindlustusjuhtum toimus 25.03.2011, kindlustusleping öeldi üles 04.05.2011. Eeltoodud sätetele tuginedes oli kindlustusandjal õigus juba tasutud kindlustusmaksele ülejäänud perioodi eest ning tal puudus kohustus see kindlustusvõtjale tagastada. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tingimuste punktile 11.4 on asjakohatu. Nimetatud punkt on kooskõlas VÕS § 478 lõikes 4 sätestatuga, mille kohaselt antud juhul on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele. Hageja saab ilmselgelt antud sättest valesti aru. Tingimuste punktis sätestatu võimaldab kindlustusandjal tasaarveldada tasumata kindlustusmaksetega. Alternatiivselt, tasudes kogu hüvitise, muutuvad tasumata kindlustusmaksed sissenõutavateks. Seega, nii tingimuste kõnealuse punkti kui ka võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt on sõiduki hävimisel 2 (4)
kindlustusjuhtumi korral kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest. Hageja väitel puudub põhjendus ning tingimuste punkti 11.4. ja VÕS § 478 lõike 4 kohaldamine koosmõjus antud suhtele on kohane. VÕS § 427 lõikes 1 sätestatu ei kohaldu antud suhtele. Tõendid: tugines samadele tõenditele Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole järgmiste asjaolud üle: • OÜ RIA ja Danske Bank A/S Eesti filiaali oli sõlmitud kapitalirendileping nr xxx, sõiduauto Mercedes Benz E270 registreerimismärgiga xxx kohta kindlustamiseks. • Hageja ja kostja vahel on sõlmitud ülalviidatud sõiduki kindlustuslepingu (kaskokindlustus) perioodiks 24.03.2011-23.03.2012 (poliisi nr xxx). • Danske Bank A/S Eesti filiaal kui liisinguandja tasus OÜ RIA eest kindlustusmaksed perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest summas 686,00 eurot. • Hageja tasus kindlustusmaksed liisinguandjale igakuiselt graafiku alusel. • 19.05.2011 seisuga liisingandja nõue kindlustuse jäägi (poliis xxx) osas 575,43 eurot. • 25.03.2011 toimus sõidukiga MB kahjujuhtum ning kostja hüvitas tekkinud kahju. • BTA SE Eesti filiaal ütles 04.05.2011 lepingu üles VÕS § 493 lg 2 alusel seoses kindlustusjuhtumi saabumisega. • Seoses kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemisega tasus hageja Danske Bank A/S Eesti filiaalile kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed kuni graafiku lõpuni summas 575,43 eurot. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda vaidlusaluste asjaolude kohta esitatud tõenditele täiendavat hinnangut. VÕS § 422 lg 1 järgi peab kindlustusvõtja tasuma kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale makseid ja kindlustusvõtja peab hüvitama kindlustusjuhtumi korral tekkinud kahju kas kindlustusvõtjale või soodustatud isikule kahju või maksma kokkulepitud rahasumma. VÕS § 476 lg 1 alusel peab asja kahjukindlustuse puhul lepingu järgi maksma kindlustusandja vastavalt juhtumi toimumise korral lepingu järgi tekkinud kahju. Seega on kindlustusleping tasuline leping, mis tähendab ühelt poolt kindlustusandja kohustust riski saabumisel kahju tekkimise korral lepingu järgi kahju hüvitamist ning sellele vastav tema õigus saada ja kindlustusvõtja kohustus tasu maksta. Teisisõnu ei saa kindlustusvõtja põhimõtteliselt nõuda seda, et kindlustamine toimuks nö tasuta või osalise tasu eest. VÕS § 478 lg 1 järgi on kindlushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindlustusriski vastu ning lg 4 koheselt siis kui kindlustushuvi lõpeb kindlustusjuhtumi toimumise tõttu, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest. VÕS § 478 lg 4 sätestatud näol on põhimõtteliselt tegemist kompensatsiooniga kindlustusandjale kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju hüvitamise eest. Selliselt on poolte kohustused ja õigused lepingus tasakaalus. Kuna kostja ütles lepingu üles pärast kindlustusjuhtumi saabumist VÕS § 493 lg 2 alusel ja enne kindlustusperioodi lõppemist (vaidlus puudus), siis on kindlustusandjal VÕS § 478 lg 4 järgi õigus nõuda kindlustusperioodi, milleks antud juhul oli 24.03.2011-23.03.2012, eest makseid. Seega ei ole hagejal õigus nõuda tagasi tasu (kindlustusmakseid), mis kuulusid tasumisele kogu kindlustusperioodi eest 24.03.2011-23.03.2012, st pärast kindlustusjuhtumi tõttu kostja poolt lepingu ülesütlemist 04.05.2011. Hageja viited VÕS § 459, § 195, § 189-191, mis reguleerivad lepingu ülesütlemise korral pärast lõppemist järgneva aja kohta üleantu tagastamist ning kindlustusmaksete saamise õigust kuni lepingu lõppemiseni, ei ole käesoleval juhul kohaldatavad, 3 (4)
kuna VÕS § 478 lg 4 on selles osas erisäte. VÕS § 459 oleks kohaldatav siis kui leping oleks lõpetatud muul põhjusel kui § 493 lg 2, 478 lg 4 sätestatud juhtumid. Eeltoodu alusel võis kostja VÕS § 478 lg 4 alusel perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest tasutud 686 eurot endale jätta ning tal puudus kohustus see kindlustusvõtjale tagastada. Hageja leidis, tingimuste p 11.4 sätestatu ei ole kooskõlas § 427 ja § 459, kuna kaldub kõrvale § 427 lg 1 sätestatust. VÕS § 427 lg 1 järgi on kindlustusvõtja kahjuks VÕS § 459 sätestatust kõrvalekalduv kokkuleppe tühine. VÕS § 459 sätestab, et kui kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi jooksul lepingust taganemise, ülesütlemisega või muul põhjusel ennetähtaegselt, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele üksnes kuni lepingu lõppemiseni kulgenud aja eest. Kuivõrd käesolevas asjas ütles kindlustusandja lepingu üles seoses kindlustusjuhtumi saabumisega, siis kohaldub VÕS § 478 lg 4 ning ka viidatud tingimuste p 11.4 sätestatu, mis lubab juhtumi korral hüvitamisele kuuluva kahju hüvitise lõppsummast maha arvata maksmata kindlustusmaksed e sisuliselt tasaarvestada oma nõue kindlustusvõtja tasu maksmise kohustuse nõudega. Eeltoodu tõttu ei ole tingimuste p 11.4 sätesetu vastuolus VÕS § 478 lg 4 sätestatuga ning tegemist ei ole VÕS § 459 juhtumiga. Kindlustusvõtjat kahjustav oleks tingimus siis, kui leping lõpeb ennetähtaegselt ilma, et kindlustusjuhtum oleks aset leidnud ja kindlustusvõtja hüvitamise kohustust ei ole tekkinud kuid kindlustusvõtja nõuaks pärast lepingu lõppemist (ülesütlemist, taganemist VÕS § 459) makseid edasi (märgitu oleks vastuolus VÕS § 459 ja 427 lg 1 ja VÕS § 195 sätestatuga). Käesolevas vaidluses sellega tegemist pole, tingimuste p 11.4 ka seda ei nähtu. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja ei ole seadusest ega lepingust ega VÕS § 478 lg 4 tulenevaid kohustusi VÕS § 100 tähenduses rikkunud (kohustuse osaline mittetäitmine, täitmata jätmine, viivitus), mistõttu ei ole hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja jääb rahuldamata. Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue, kuna kostja pole kohustust rikkunud ega olnud seetõttu ka viivituses (VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 405 lg p 3 määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja. Lihtmenetluse asjas võib kohus Hageja esitas menetluskulude rahalise suuruse kohta vastavad tõendid, küll aga puudub kohtul vajadus anda neile hinnang, kuna hagi jääb rahuldamata ja seega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel tema menetluskulud tema enda kanda. Kostja menetluskulude kohta tõendeid ei esitanud, seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Eeltoodu tõttu ei ole neil enam TsMS § 174 lg 1 alusel võimalik nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 607,08 eurot.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.