lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-10720/5

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 31.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-07-10720/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
827
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-10720

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

31.jaanuar 2012 , Põlva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-10720

Tsiviilasi

V. T. E. V. S. kaudu õigussuhte tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx x-xx xxxxx xxxxx Hageja esindaja: vandeadvokaat P. J. P. J. , x.xxxxx xx xxxxx,

asukoht

E-post Kostja: E. V. S. E-post:

RESOLUTSIOON

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 423 lg 1 p 13 ja 150 lg 4 alusel

1.Jätta V. T. läbi vaatamata.
2.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Selgitada hagejale, et hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada avaldus.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
21. märts 2007.a esitas V. T. Maakohtu Põlva kohtumajale hagiavalduse õigussuhte tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt õppis hageja alates xx.xx.xxxx.a xxxxx xxxxxxxx ning 01.01.1943.a astus ta gümnasistina T. L. O. . Pärast Omakaitsesse astumist sai ta relvastuseks vene vintpüssi koos padrunitega ning teenistusülesannetena tuli tal öösiti valvata raadiomaste, panku ja sildu ning osa võtta haarangutest. 1944.aasta veebruaris pidi hageja õpingud gümnaasiumis katkestama, sest gümnaasiumihoone võeti sõjaväehaiglaks. Seejärel asus hageja elama xxxxxxxxx valda ning astus xxxxxxxxx valla Omakaitsesse, relvastuseks sai samuti vintpüssi ja ülesanneteks oli raudteesildade ja maanteesildade valvamine ning osavõtt haarangutest Punaarmee langevarjuritele. 1944.aasta augusti esimesel poolel, kui rinne lähenes, andis Omakaitse kompaniiülem

temale käsu minna kahe hobuvankriga xxxxxxx xxxxx xxxxxxx sõjaväele vastu. xxxxx selgus, et rinne ongi xxxxxx arvukate üksustega, misjärel pöördus hageja tagasi xxxxxxxxx valda. xx.xx.xxxx.a E. V. .aastapäeval autasustati hagejat mälestusmedaliga Kodu kaitseks xxxx-xxxx. xx.xx.xxxx.a saatis hageja Kaitseministeeriumile avalduse, milles palus talle välja saata tõend, et ta on autasustatud vabadusvõitleja mälestusmedaliga. Kaitseministeeriumi vastuses soovitati hagejal pöörduda Põlva Linnavalitsuse poole, kes oli hageja medali saajaks välja valinud ja medali üle andnud. Linnavalitsusest soovitati pöörduda kohtusse. Neil asjaoludel pöördus V.T. kohtu poole, et tuvastada tema teenimine ajavahemikul 01.01.1943 kuni august 1944 organisatsioonis Omakaitse. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus (ORIS) määratleb õigusvastaselt represseeritud isikud ja represseerituga võrdsustatud isikud. Hageja on seisukohal, et tema kuulub eelnimetatud seaduse § 4 lg 1 p 1 sätestatud isikute hulka, kuna võttis osa ülalmärgitud ajavahemikul Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest peetud relvastatud võitlusest. ORIS §-d 6 ja 7 näevad ette soodustusi nii represseeritule kui ka nendega võrdsustatud isikutele Hageja soovist kasutada seadusega ettenähtud soodustusi tuleneb tema õiguslik huvi hagi esitamiseks.

2.Kohus on võtnud hagi 30.04. 2007.a määrusega menetlusse ja saatnud vastamiseks Eesti Vabariigile S. kaudu. Kostja - Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti vastuses on märgitud, et hageja oleks pidanud hagiavalduse aluseks olevas küsimuses pöörduma oma elukohajärgsesse pensioniametisse ehk Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Põlva osakonda ja esitama taotluse represseeritu tunnistuse väljastamiseks koos vastavate selgituste ja muude vajalike dokumentidega. Kuna tegemist on avalik-õigusliku suhte tuvastamisega, siis vaidluse korral peaks hageja pöörduma halduskohtusse. Nimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 11.11. 2003.a kohtulahendis nr 3-21-105-03- kui juriidiline fakt, mida avaldaja soovib tuvastada, ei tulene tsiviilõigussuhtest ega tööõigussuhtest, vaid tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, tuleb selline vaidlus lahendada halduskohtus. Kohus on saatnud kostja vastuse hageja esindajale ja palunud esitada oma seisukoha 29.06.2007, kuid kohtusse ei ole hageja seisukohta saabunud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas hageja on saanud oma probleemile lahenduse elukohajärgses pensioniametis.
3.TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt TsMS § 1 lg 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse. Hageja eesmärk kohtusse pöördumisel oli tuvastada tema subjektiivne õigus saada S. vahenditest ORIS §-des 6 ja 7 ettenähtud soodustusi, seega avalik-õigusliku suhte olemasolu. Seega tuleb V.T. hagi jätta läbi vaatamata, kuna tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga. Nagu nähtub Tartu Pensioniameti vastusest võib puududa asjas üldse

vaidlus- enne hagi esitamist ei ole avaldaja pöördunud pädeva organi poole oma subjektiivsete õiguste realiseerimiseks.

4.TsMS § 425 lg 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Seega selgitab kohus käesolevas asjas hagejale, et juhul, kui ta ei ole seni pöördunud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo Põlva klienditeenindusse, tuleks kõigepealt esitada nimetatud asutusse taotlus represseeritu tunnistuse väljastamiseks. Kui taotlust ei rahuldata, tuleb pöörduda Tartu Halduskohtusse. Kohus peab vajalikuks veel selgitada, et TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse avalduse läbi vaatamata jätmisel tasutud riigilõiv. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesolevas asjas tasutud riigilõivu kokku 1000 krooni, sealhulgas 21.03.2007 V.T. esindaja Peeter Järve poolt 200 krooni ja 12.04.2007.a. V.T. poolt 800 krooni. Seega kui hageja soovib tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb esitada kohtule käesoleva määruse jõustumisel vastav taotlus, märkides taotluses, kelle kontole tuleb riigilõiv tagastada.
5.Tulenevalt TsMS § 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja