Kohtuasja number
2-10-67464
Otsuse kuupäev
30.jaanuar 2012
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
RT ja JT hagi TT ja VN vastu võla nõudes 47 933,74 eurot (750 000 krooni)
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja I: RT(isikukood XXX, XXX); nende Hageja II: JT(isikukood XXX, XXX); Hagejate esindaja: vandeadvokaat (Advokaadibüroo Reinmaa & [email protected]);
Armand Partnerid,
Reinmaa e-post:
Kostja I: TT(isikukood XXX, XXX); Kostja II: VN(isikukood XXX, XXX); Kostjate esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, e-post: [email protected]) Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt TT ja VN RT ja JT kasuks põhivõlgnevus 47 933,74 eurot. Välja mõista solidaarselt TT ja VN RT ja JT kasuks viivis seisuga 30.01.2012 summas 20 614,83 eurot ning alates 31.01.2012 viivis 0,029 % päevas põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate TT ja VN kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 22.05.2007 sõlmitud notariaalse lepingu järgi müüs hageja I kostjale I ja kostjale II XXX mõttelise osa XXX kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Hageja II on hageja I abikaasa, kes oli lepingu osapooleks, andes oma nõusoleku hagejate ühisvarasse kuuluva kinnistu osa müümiseks ja lepingu sõlmimiseks. Lepingu punkti 3.1 kohaselt hageja I müüs lepingu eseme kostjale I ja kostjale II võrdsetes mõttelistes osades kokku hinnaga 1 500 000 krooni. Sellest summast 750 000 krooni oli müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist ning lepingu punkti 3.2 järgi ülejäänud 750 000 krooni kohustusid ostjad tasuma müüjale hiljemalt 22.12.2007. Nimetatud kuupäevaks kostjad kokkulepitud summat ei tasunud, mistõttu olid hagejad sunnitud pöörduma kohtusse, paludes kostjatelt välja mõista 750 000 krooni. Lepingu punkt 3.2 kohaselt on tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjatelt viivist 0,029 % õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagejad paluvad kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamise päeva seisuga kogunenud viivis 232 072,50 krooni ning seejärel viivis 0,029 % põhinõudelt päevas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hagejad ei nõustu kostjate vastuväitega, et võlasuhe on lõppenud tasaarvestusega. Hagejad leiavad, et kostjatel ei eksisteerinud hagejate vastu samaliigilist nõuet, mistõttu tasaarvestamise olukorda ei tekkinud. Käesolevaks ajaks on aga selline nõue aegunud. Kostjate vastuväited. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et hagejad on jätnud käsitlemata kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustusid kostjad tasuma ostuhinna teise osa summas 750 000 krooni hiljemalt 22.12.2007. Kostja I ja hageja I sõlmisid 26.06.2007 korteriomandi müügilepingu, millega kostja I müüs hagejale I korteriomandi asukohaga XXX, mille reaalosaks oli eluruum nr 4. Nimetatud lepingu (edaspidi leping II) punkt 2.1 kohaselt oli lepingu esemeks oleva korteriomandi müügihind 750 000 krooni, milline summa oli lepingu kohaselt kostjale I tasutud enne lepingu sõlmimist. Lepingu II punkt 2.1 sätestati selliselt just seetõttu, et pooltel olid vastastikused rahalised nõuded kattuvas ulatuses. Pooled leppisid kokku, et tasaarvestavad oma rahalised nõuded ning reaalset raha liikumist poolte vahel ei toimunud. Kostjad on seisukohal, et poolte võlasuhe on lõppenud tasaarvestusega ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Juhul, kui kohus leiab, et tasaarvestust ei ole mingil põhjusel teostatud ning kohus peab põhjendatuks hagejate nõude rahuldamist, tasaarvestab kostja I tsiviilmenetluse kestel oma 750 000 krooni suuruse nõude, mis tuleneb müügilepingus II sätestatud ostuhinna tasumata jätmisest hagejate kinnistu mõttelise osa müügilepingust tuleneva nõudega. Juhul kui kohus leiab, et kostjatel tuleb maksta viivist, siis paluvad kostjad viiviseid vähendada, kuna nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Kohtu järeldused.
Kohus, kuulanud ära hageja RT vande all ja tunnistaja GG ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et haginõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et 22.05.2007 sõlmitud müügilepingu järgsest ostuhinnast 1 500 000 kroonist on reaalselt kostjate poolt hagejale tasutud 750 000 krooni. Vaidlus on selles, kas nimetatud lepingu punkt 3.2 kohane tasumata 750 000 krooni on tasaarvestatud TT ja RT vahel 26.06.2007 sõlmitud korteriomandi müügilepingust tuleneva kostjate kohustusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist ning sama paragrahvi 2 lõike järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus asub seisukohale, et hagejate nõuet ei saa lugeda tasaarvestatuks kostjate samaliigilise nõudega. Esiteks ei saa lugeda poolte vastastikusi samaliigilisi nõudeid automaatselt tasaarvestatuks. Selleks peab üks pooltest tegema vastava tahteavalduse. Sellist tahteavaldust ei ole kumbki pool enne hagi esitamist teisele poolele teinud. Teiseks kostjate väide, et tasaarvestus toimus 26.06.2007 müügilepingu sõlmimisega, on alusetu. Nimetatud lepingu sisust ei nähtu, et korteri ostuhind oleks tasaarvestatud hagejate 22.05.2007 lepingust tuleneva nõudega kostjate vastu. Lepingu punktis 2.1 kinnitavad pooled, et ostuhind 750 000 krooni on müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Seega ei ole enne kostja poolt 23.05.2011 esitatud tasaarvestuse avaldust poolte väidetavate nõuete osas tasaarvestust toimunud. Tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on tasaarvestuse poolte vahel vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Kohus nõustub hagejate vastuväitega tasaarvestuse avaldusele selles, et kostjatel puudub nõue hagejate vastu. Hageja RT vande all antud seletuse kohaselt andis tema 26.06.2007 enne lepingu sõlmimist autos sularaha 750 000 krooni üle TT. Sama summa oli TT üle andnud hagejatele 22.05.2007 tehingu sõlmimisel. Hageja RT ütlus kinnitab lepingupunkt 2.1 sõnastust, mille kohaselt on lepingu eseme ostuhind 750 000 krooni tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Seda, et hageja RT oleks tekkinud TT ees 26.06.2007 sõlmitud korteriomandi müügilepingust täiendavad kohustused ostuhinna tasumiseks ei ole tõendatud.
Tunnistaja GG oli küll midagi eelpool nimetatud tehingutest kuulnud kuid tehingute sisuga ta kursis ei ole ning raha maksmise kohta teda ei informeeritud. Tunnistaja sai R , J ja TT juttudest aru, et tegemist oli vahetustehinguga ning tehti tasaarvestus. Kohus leiab, et GG ütlused on üldsõnalised ning ei tõenda antud vaidluse tähtsust omavaid asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et hagejate 22.05.2007 müügilepingust tulenev nõue kostjate vastu summas 750 000 krooni, ehk 47 933,74 eurot, on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktis 3.2 on pooled kokku leppinud, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,029 % tähtajaks (22.12.2007) tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagejad on arvestanud viiviseid 0,029 % päevas tasumata võlalt seisuga 10.12.2010 summas 232 072,50 krooni, ehk 14 832,14 eurot. Kostjad ei ole viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Tuginedes TsMS § 367 on põhjendatud hageja nõue viiviste välja mõistmiseks 0,029 % põhinõudest, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni. Viivised alates 11.12.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustavad 90 480 krooni, ehk 5 782,73 eurot (750 000 x 0,029 % x 416 päeva). Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised perioodi eest 23.12.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.01.2012 – 322 552 krooni, ehk 20 614,83 eurot ning seejärel 0,029 % päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohustuse kohase täitmiseni. Viiviseid, mis moodustavad 43 % põhivõlast, ei saa pidada ebamõistlikult suureks, mistõttu ei ole põhjendatud ka viiviste vähendamise taotlus. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.