Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hageja asus kostja juures tööle 30.05.2010 rahvusvaheliste vedude autojuhina. Enne tööle asumist oli poolte vahel sõlmitud suuline kokkulepe töö- ja töötasustamise tingimuste osas, sh välislähetuse tasu suuruses. Kuigi hageja nõudis korduvalt kirjalikku töölepingut, seda ei esitatud. 15.07.2010 edastati töötajale e-kirjaga töölepingu projekt, milles märgitu ei olnud kooskõlas varasemalt suuliselt kokkulepituga (6 000 krooni kuutöötasu varasemalt kokkulepitud 850 krooni suuruse päevatasu asemel, puudusid töölepingu lisad, tööandja saanuks õiguse määrata töötajale põhjendamatult suuri rahatrahve). Tööandja ei ole töötajale maksnud töötasu. Saamata netotöötasu on perioodi eest 30.05. - 29.11.2010 summas 111 394.15 krooni (7 119.38 eurot). Hageja pangakontole on makstud raha, kuid maksjateks on olnud Elvis Kadaja ja Rain Kurg. Ainult ühel korral, so 16.09.2010 on töötajale lähetushüvitise selgitusega „komandeeringu tasud“ summas 5 000 krooni maksnud RDT Invest OÜ. Kuivõrd E. Kadaja ja R. Kurg poolt tehtud ülekanded ei ole OÜ RDT Invest poolt makstud välislähetuse hüvitised, on töötajal välislähetuse päevarahad saamata. Hageja arvestuse kohaselt oli ta välislähetuses kokku 68 päeva, mille eest on saamata 34 000 krooni (2 173 eurot). Hageja töötas kostja juures 6 kuud, seega on temal saada kasutamata puhkuse hüvitist 14 kalendripäeva eest 10 061 krooni (643.03 eurot). Töötaja ütles töölepingu 29.11.2010 üles TLS § 92 lg 2 alusel. Hageja nõuab tööandja poolse töölepingu olulise rikkumise tõttu hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, so summas 55 679.55 krooni (3 558.57 eurot). Maksmata summadelt nõuab hageja viivist seadusega sätestatud määras. Eelnimetatud nõuetega pöördus hageja töövaidluskomisjoni, mille 16.02.2011 otsusega rahuldati hageja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töötaja töötamise OÜ-s RDT Invest perioodil 30.05.2010 kuni 29.11.2010 ning töölepingu lõppemise erakorralise ülesütlemisega töötaja poolt TLS § 92 lg 2 alusel. Töövaidluskomisjon leidis, et töötasu suuruseks oli töölepingu projektis kokku lepitud 6 000 krooni kuus ning mõistis tööandjalt välja töötajale maksmata töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitise töölepingu erakorralise ülesütlemise eest tööandja poolt töölepingu olulise rikkumise tõttu, lähtudes 6 000 krooni suurusest kuutöötasust. Töövaidluskomisjon luges E. Kadaja ja R. Kure poolt töötaja pangakontole tasutud summad tööandja poolt tasutud välislähetuse päevarahade katteks ja mõistis tööandjalt välja vastavalt väiksema päevarahade summa. Töötaja pöördus hagiga kohtusse. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja tuvastada, et kokkulepitud töötasu oli 850 eurot päevas netotöötasuna, vastavalt e-kirjavahetusele, ning sellest töötasust lähtuvalt välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitis ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis. Samuti palub hageja tuvastada, et E. Kadaja ja R. Kure makstud summad hageja pangakontole ei olnud OÜ RDT Invest poolt tasutud välislähetuse päevarahad ning välja mõista maksmata päevarahad. OÜ RDT Invest pankrot kuulutati välja 01.03.2011. Pankrotihaldur Reet Relvik on seisukohal, et hageja nõuet saab menetleda kohtus ka pankrotimenetluse ajal, sest tuvastamisele kuulub muu hulgas hageja pangakontole tehtud maksete sisu, mida ei ole võimalik tuvastada pankrotimenetluses nõuete tunnustamise käigus. Hageja nõude sisu osas pankrotihalduril ühtegi vastuväidet ei ole, sest OÜ-l RDT Invest puudub igasugune vastav dokumentatsioon. Kostja esindaja palus kohtul töövaidlus lahendada kohtuistungil kostja esindaja osavõtuta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, vähendades ainult välislähetuse päevarahade summat OÜ RDT Invest poolt 16.09.2010 tasutud 5 000 krooni võrra. Muus osas tuleb hageja nõuded täielikult rahuldada. Meelis Muinasmaa töötamist osaühingus RDT Invest alates 30.05.2010 kuni 29.11.2010 ja töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja poolt on tunnustatud töövaidluskomisjoni 16.02.2011 otsuses, mida selles osas ei ole kohtus vaidlustatud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. 03.10.2010 e-kirja kohaselt (TVK tl 16) teatas Elvis Kadaja OÜ RDT Invest esindajana M. Muinasmaale, et töötasu arvestust peetakse „nagu esialgu kokku leppisime“ tööandja poolt netotöötasuna 850 krooni päevas; seisupäeva ja laevapäeva tasu pidi olema 500 krooni päevas. Lisanduma pidi koefitsient 1,5 pikema tööpäeva puhul. Tööandja ei ole kohtule esitanud Meelis Muinasmaa tööaja arvestust, st millistel päevadel pidi M. Muinasmaa saama töötasu sõidupäeva, seisupäeva, laevapäeva või pikema tööpäeva eest. Tööaja ja töötasu arvestuse pidamise kohustus on tööandjal TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt. Kohus on seisukohal, et töötajal on õigus nõuda töötasu vastavalt suulisele kokkuleppele, mille olemasolu on tööandja esindaja kinnitanud 03.10.2010 ekirjas. Seega on hagejal saamata töötasu perioodi eest 30.05. kuni 29.11.2010 summas 111 394.15 krooni, so 7 119.38 eurot netotöötasuna, sest selliselt on tööandja teatanud töötajale tema tasu suuruse. Kostja ei ole tõendanud töötasu maksmist hagejale. Töölepingu lõppemisel selle erakorralise ülesütlemisega 29.11.2010 tekkis töötajal õigus saada hüvitust kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest TLS § 71 kohaselt. Hageja on arvutanud 14 kalendripäeva eest puhkusehüvitist 10 061 krooni (643.03 eurot). Nimetatud summa suurust ei ole kostja poolt vaidlustatud, samuti ei ole kostja tõendanud, et hüvitis on hagejale välja makstud. Kostjalt tuleb välja mõista 643.03 eurot hageja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitisena. TLS § 40 lg 2 kohaselt töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Välislähetuse päevaraha on kokku lepitud 500 krooni suurusena, mis nähtub 03.10.2010 e-kirjast (TVK tl 16). Hageja arvestuse kohaselt oli ta välislähetuses kokku 68 päeva (tl 12), mille eest on töötajal õigus saada välislähetuse päevaraha kokku 34 000 krooni. Selle aja eest on temale OÜ RDT Invest poolt komandeeringutasuna makstud 5 000 krooni (TVK tl 14). Hagejal on seega saamata välislähetuse päevarahad summas 29 000 krooni, so 1 853.44 eurot. Kostja ei ole tõendanud hageja arvestuste ebaõigsust ja välislähetuse päevarahade terves ulatuses väljamaksmist. TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töövaidluskomisjoni 16.02.2011 otsusega on tööandjalt töölepingu rikkumise tõttu välja mõistetud hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Selles osas ei ole samuti töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud. Töötaja on esitanud hagi kohtusse tuvastamaks, et töötaja keskmine töötasu oli oluliselt suurem töövaidluskomisjoni poolt tuvastatust. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel kokku lepitud netotöötasu oli 850 krooni päev. Hageja kolme kuu keskmise netotöötasu summa on seega 55 679.55 krooni, so 3 558.57 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 kohaselt võlgniku pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. OÜ RDT Invest pankrot on välja kuulutatud 01.03.2011. Hagejal on õigus nõuda viivist nimetatud kuupäevani. VÕS § 113 lg 1 2. lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on arvutanud temal saamata töötasult, välislähetuse päevarahadelt, puhkusehüvitiselt ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvituselt viivist kuni 31.12.2010 summas 4 146.65 krooni, so 265.02 eurot (tl 9). Hagejal on saamata töötasu, välislähetuse päevarahad, puhkusehüvitis ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitus summas 13 174.42 eurot, millelt viivis perioodi eest 01.01.2011 kuni 01.03.2011 on (13174.42x0,022%x59) 171 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis (265.02+171) 436.02 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.