2-11-27114/20 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

6.AS SEB Pank vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on nii tagaseljaotsus kui ka vaidlustatud kohtumäärus õiguspärased ning motiveeritud. Kostjale toimetati kätte hagiavaldus, selle lisad ja hagi menetlusse võtmise määrus, milles kohus märkis ära TsMS § 394 lg-st 2 tulenevad asjaolud, millele kostja peaks vastama, ning hoiatas, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta, võib kohus hageja taotlusel lahendada hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt ning alates 12.07.2011 olid täidetud kõik materiaalsed ja formaalsed eeldused hagi lahendamiseks tagaseljaotsusega ning hageja oli õigustatud esitama taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja 09.08.2011 taotlus on lahutamatult seotud hagiavaldusega ning sellest ei tulene uusi materiaalõiguslikke nõudeid. Tagaseljaotsuse tegemise taotlus on menetluslik, eelkõige kohtule suunatud avaldus, mille osas ei ole kostjal võimalik sisulisi seisukohti esitada. Lisaks isegi juhul, kui kohus oleks pidanud toimetama kostjale kätte ka hageja 09.08.2011 taotluse, oli kostja selleks hetkeks tähtaja möödumise tõttu kaotanud õiguse esitada hagile täiendavaid seisukohti ja vastavalt TsMS § 407 lg 1 viimasele lausele tuleb lugeda hagiavalduses toodud nõuded kostja poolt omaksvõetuks; 2) puuduvad alused menetluse taastamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest nr 3-2-1-152-06 järeldub, et tegemist peaks olema olulise menetlusnormi rikkumisega, millest tulenevalt ei oleks kohus tohtinud hagi rahuldada. Selliseid asjaolusid ei esine. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast määruses nr 3-2-1-152-06 tulenevalt ei pea kohus tagaseljaotsuses tegelema tõendite analüüsimisega ega tuvastama hagiavalduses toodud asjaolusid. Analoogsele seisukohale on asutud õiguskirjanduses (T.T. Hagile vastamata jätmise ja poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed. Juridica 2006. a, lk 131). Tagaseljaotsusena tehtud kohtulahend peaks sisaldama õiguslikku analüüsi (mitte tõendite ja faktiliste asjaolude hindamist), kuivõrd need

loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt eelnevast on ekslik kostja seisukoht, nagu oleks kohus pidanud analüüsima tema sisulisi materiaalõiguslikke vastuväiteid hagile. Vastupidisele seisukohale asumine laiendaks ebamõistlikult menetlusosaliste võimalusi eirata kohtu poolt neile vastamiseks määratud tähtaegasid. Kaja lahendamisel TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel tuleb kohtul veelkord hinnata tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud asjaolusid ning otsustada, kas kohus on eksinud tagaseljaotsuse tegemise eelduste suhtes. Seega kehtivad tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamise määrusele motiveerimise osas nõuded, mille järgi kohus ei pea asuma hindama faktilisi asjaolusid, tõendeid või kostja materiaalõiguslikke vastuväiteid; 3) on hageja tasunud riigilõivu seadusest tulenevas määras ja kohus on asja õigesti menetlusse võtnud. Hagejale teadaolevalt ei ole võimalik hinnata, milline võiks olla potentsiaalne teise järgu nõuete rahuldamise ulatus Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuna nõude rahuldamise ulatus on täies ulatuses ebaselge, tuleks see lugeda mittevaraliseks nõudeks vastavalt TsMS §-le 125. Hageja tasus riigilõivu 319,55 eurot lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-120-09 ning asjaolust, et eeldatava hüve väärtus hagi esitamise seisuga ei ole varaliselt hinnatav. Isegi juhul, kui eeldada, et hageja on tasunud vähem riigilõivu, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mille tõttu ei oleks kohus tohtinud asja menetlusse võtta või mis tooks kaasa ebaõige lahendi. Lähtuvalt TsMS § 394 lg-st 2 kohustus kostja vastama muuhulgas, kas tal on vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta. Vastamata jätmise korral loetakse, et kostja on hagis toodud faktilised asjaolud, sh riigilõivu määra ning tsiviilasja hinna, omaks võtnud ning tal puudub võimalus pärast tagaseljaotsuse tegemist vaidlustada määratud tsiviilasja hinna suurust. Kostja viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-22-10 toodud seisukohti ei ole võimalik antud asjas kohaldata ning tuleks lähtuda Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-120-09 sedastatud juhistest, kuna lahendis nr 3-2-1-22-10 oli tegemist olukorraga, kus hüve väärtus oli reaalselt rahaliselt hinnatav ehk pankrotimenetluses oli vara, mille arvelt saaks toimuda võlausaldajate nõuete rahuldamine, lisaks oli võlgniku pankrotihaldur esitanud hinnangu hageja nõude eeldatava rahuldamise ulatuse kohta. Hagejale teadaolevalt ei ole Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahalisi vahendeid. Seega on tõenäosus, et hageja nõuded saaksid mingis summas rahuldatud, ebamäärane, ning reaalse rahalise hüve väärtus ei ole ka mitte osaliselt määratletav. Kostja ei ole ka määruskaebuses avaldanud, milline oleks tema hinnangul õige tsiviilasja hind ja riigilõivu määr. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki poolt tõendama asjaolusid, millel põhinevad tema vastuväited. Võlgniku pankrotihaldurina peaks kostjal olema võimalik esitada sellekohaseid tõendeid. Seega on kostja väide, et kohus on valesti määranud tsiviilasja hinna, täies ulatuses tõendamata ja põhistamata, mistõttu tuleks see jätta tähelepanuta.