AS SEB Pank hagi pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. novembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pankrotihaldur Toomas Saarma määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja) – Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (isikukood: 36405162725) Vastustaja (hageja) – AS SEB Pank (registrikood: 10004252), esindaja Liis Könn
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
8.novembri 2011 määrus muutmata. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus pankrotihaldur Toomas Saarma kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Viru Maakohtu 19. augusti 2011 tagaseljaotsusega rahuldati AS SEB Pank hagi ning tunnustati AS SEB Pank nõuet Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 100 000 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud teise rahuldamisjärgu tähtaegselt esitatud nõudena. Tagaseljaotsuse tegemisel lähtus kohus sellest, et kostja ei vastanud hagile, hagimaterjalid koos vastuse nõudega toimetati kostjale kätte 22.06.2011 TsMS § 323 lg-s 1 ettenähtud korras ning kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 26.08.2011.
2.08.09.2011 esitas kostja kohtule kaja, paludes tsiviilasjas menetluse taastada. Kostja oli seisukohal, et asjas ei olnud võimalik tagaseljaotsust teha, kuivõrd esinevad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hagi on võetud ebaõigesti kohtu menetlusse, kuna hagilt ei ole tasutud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodu välistab üheselt hagi rahuldamise tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 5 p 22). Hageja esitas taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega 09.08.2011. Nimetatud menetlusdokumenti kostjale ei edastatud, millega on kostjalt ära võetud võimalus menetlusdokumendi osas seisukohta võtta. Hagi aluseks olev leping (garantiileping ja garantiikiri nr 2009006672) on tühine VÕS §-st 155 tuleneva keelu rikkumise tõttu vastavalt TsÜS §-le 87. Seega ei saanud kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kuivõrd tühise tehingu alusel puudub hagejal nõudeõigus.
3.Hageja leidis, et menetluse taastamiseks ei ole alust. Hageja on hagi esitamisel tasunud ettenähtud summas riigilõivu ning kohus on asja õigesti menetlusse võtnud, samuti ei ole kostjal võimalik kajas toetuda asjaoludele, mille suhtes oleks kostja pidanud esitama vastuväited hagile vastamiseks määratud tähtajal. Hagejale teadaolevalt ei ole võimalik hinnata, milline võiks olla teise järgu nõuete rahuldamise ulatus Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. TsMS § 125 teisest lausest ja § 132 lg-st 1 tulenevalt on tsiviilasjas hagihinnaks 1 595 eurot, millelt makstav riigilõiv 319,55 eurot on tasutud. 09.08.2011 taotlus ei ole eraldiseisev protsessidokument, mille suhtes peab olema tagatud võimalus esitada seisukohti. Tagaseljaotsuse tegemise taotlus on menetluslik, eelkõige kohtule suunatud avaldus, mille osas ei ole kostjal võimalik sisulisi seisukohti esitada. Lisaks oli kostjale määratud hagile vastamise tähtajaks 12.07.2011, seega 09.08.2011 oli kostja kaotanud õiguse esitada hagile täiendavaid seisukohti ja vastavalt TsMS § 407 lg 1 viimasele lausele tuleb lugeda hagiavalduses toodud nõuded kostja poolt omaksvõetuks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 8. novembri 2011 määrusega pankrotihaldur T. Saarma kaja Viru Maakohtu 19. augusti 2011 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas taastamata. Palu Steel OÜ (pankrotis) poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud kautsjon 191,73 eurot arvati riigituludesse vastavalt TsMS § 149 lg-le 5. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt TsMS § 417 lg 2 järgi kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada
tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetluse taastamise taotluse esitamisel peab kostja välja tooma asjaolud, mis takistasid tal seadusega ettenähtud korras hagile vastamast. Põhjendus, et kostja arvates võttis kohus hagi ebaõigesti menetlusse, ei ole aluseks hagile vastamata jätmiseks. Kostjal oli kohustus hagile vastata ja vastuses hagile oli kostjal võimalus antud asjaolu märkida. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Samuti nõustub kohus täielikult hageja seisukohtadega hagi menetlusse võtmise õigsuse osas ning leiab, et hagi oli õigesti menetlusse võetud, hagilt oli tasutud riigilõiv vastavuses seadusega ja Riigikohtu seisukohtadega. Ülaltoodust lähtudes puudub kohtul seadusest tulenev alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Kostja ei ole kohtule tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõttu kostja ei saanud tähtaegselt esitada vastust hagile, samuti ei ole kostja tõendanud muu põhjuse olemasolu, mis oleks välistanud tagaseljaotsuse tegemise.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur T. Saarma esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. novembri 2011 määruse tühistamist ning kaja rahuldamist, taastades tsiviilasjas menetluse olukorrani, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud kostja toimingu tegemata jätmist, s.o 11.07.2011. Kõik määruskaebuse lahendamisel ja menetluse taastamise otsustamisel kantud menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu määrus olulises osas motiveerimata. Kohus on jätnud kostja väited sisuliselt täies ulatuses tähelepanuta ega ole põhjendanud nende arvestamata jätmist; 2) leidis kohus põhjendamatult, et kostja pidi esile tooma mõjuva põhjuse hagile vastamata jätmise osas, kuna TsMS § 415 lg 1 teise lause järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui esineb TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3 sätestatud alus; 3) pidi kohus kontrollima, kas esinesid asjaolud, mis välistasid tagaseljaotsuse tegemise võimalikkuse, mille puhul ei ole kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja. Kohus ei ole eeltoodut üldse kontrollinud, vaid on kontrollinud asjaolusid, millele kostja tuginenud ei olnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on rõhutanud, et kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Kajas oli esile toodud kostja seisukohti kinnitav Riigikohtu praktika (3-2-1-74-09, 3-2-1-143-07, 3-2-1-175-10). Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi taastatakse menetlus kaja alusel sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kaja esitamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, st TsMS § 415 lg 1 teises lauses nimetatud juhul. Kolleegium on rõhutanud, et tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, tuleb kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav kohus asjas menetluse taastama. Kohus ei ole kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi isegi vaatamata sellele, et kajas sellele tähelepanu juhiti; 4) ei oleks kostja väite õigsusel kohus pidanud hagi menetlusse võtma ega seda menetlema. Sellisel juhul ei oleks kostjal üldse tekkinud kohustust hagile vastata. Eeltoodu alusel jääb arusaamatuks, kuidas on kohus jõudnud järelduseni, et hagi ebaõigesti menetlusse võtmise ja hagile vastamise kohustuse vahel puudub seos; 5) on hagi võetud menetlusse ebaõigesti, mistõttu ei võinud asjas tulenevalt TsMS § 407 lg 5 p-st 22 tagaseljaotsust teha. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-22-10 leidnud, et kui
olemasolevate ja täiendavate, ilma ebamõistliku ajakuluta kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, tuleks ebaselgeks jäänud osas TsMS § 136 lg 1 alusel eelduslikult hinnata nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks üldjuhul 50%. Hageja on märkinud, et teise järgu nõuete rahuldamise ulatust Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võimalik kindlaks määrata. Maakohus on täielikult eiranud Riigikohtu seisukohti ega ole põhjendanud, mille alusel on kohus leidnud, et hagilt oli tasutud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses; 6) ei olnud hagi rahuldamise ja tagaseljaotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja eeldused täidetud, kuivõrd hagi aluseks olev leping (garantiileping ja garantiikiri nr 2009006672) on tühine VÕS §-st 155 tuleneva keelu rikkumise tõttu vastavalt TsÜS §-le 87 ning kohus ei saanud vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kuivõrd tühise tehingu alusel puudub hagejal nõudeõigus. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks üldse vastavaid seisukohti arvesse võtnud. Eeltoodu tõttu jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kostja ei ole esile toonud ühtegi muud alust, mis oleks välistanud tagaseljaotsuse tegemise; 7) ei ole kohus võtnud seisukohta hageja 09.08.2011 menetlusdokumendi kostjale edastamata jätmises. TsMS §-st 410 ja Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-138-09 tulenevalt ei ole kohtul õigust lahendada asi sisuliselt, kui hageja seda ei taotle. Seega tagaseljaotsuse tegemise aluseks olev hageja 09.08.2011 taotlus on hagiavaldusest eraldiseisev menetlusdokument, mis tulnuks kostjale edastada. Kohus seda ei teinud, rikkudes oluliselt kostja menetlusõigusi ning TsMS § 306 lg 1, 2, 5 ja § 328 lg 2 ja menetlus tuleb ka sellel põhjusel taastada. Asjaolu, et 09.08.2011 taotlusest ei tulenenud täiendavaid materiaalõiguslikke nõuded, ei oma asjas tähtsust.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.AS SEB Pank vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on nii tagaseljaotsus kui ka vaidlustatud kohtumäärus õiguspärased ning motiveeritud. Kostjale toimetati kätte hagiavaldus, selle lisad ja hagi menetlusse võtmise määrus, milles kohus märkis ära TsMS § 394 lg-st 2 tulenevad asjaolud, millele kostja peaks vastama, ning hoiatas, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta, võib kohus hageja taotlusel lahendada hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt ning alates 12.07.2011 olid täidetud kõik materiaalsed ja formaalsed eeldused hagi lahendamiseks tagaseljaotsusega ning hageja oli õigustatud esitama taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja 09.08.2011 taotlus on lahutamatult seotud hagiavaldusega ning sellest ei tulene uusi materiaalõiguslikke nõudeid. Tagaseljaotsuse tegemise taotlus on menetluslik, eelkõige kohtule suunatud avaldus, mille osas ei ole kostjal võimalik sisulisi seisukohti esitada. Lisaks isegi juhul, kui kohus oleks pidanud toimetama kostjale kätte ka hageja 09.08.2011 taotluse, oli kostja selleks hetkeks tähtaja möödumise tõttu kaotanud õiguse esitada hagile täiendavaid seisukohti ja vastavalt TsMS § 407 lg 1 viimasele lausele tuleb lugeda hagiavalduses toodud nõuded kostja poolt omaksvõetuks; 2) puuduvad alused menetluse taastamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest nr 3-2-1-152-06 järeldub, et tegemist peaks olema olulise menetlusnormi rikkumisega, millest tulenevalt ei oleks kohus tohtinud hagi rahuldada. Selliseid asjaolusid ei esine. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast määruses nr 3-2-1-152-06 tulenevalt ei pea kohus tagaseljaotsuses tegelema tõendite analüüsimisega ega tuvastama hagiavalduses toodud asjaolusid. Analoogsele seisukohale on asutud õiguskirjanduses (T.T. Hagile vastamata jätmise ja poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed. Juridica 2006. a, lk 131). Tagaseljaotsusena tehtud kohtulahend peaks sisaldama õiguslikku analüüsi (mitte tõendite ja faktiliste asjaolude hindamist), kuivõrd need
loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt eelnevast on ekslik kostja seisukoht, nagu oleks kohus pidanud analüüsima tema sisulisi materiaalõiguslikke vastuväiteid hagile. Vastupidisele seisukohale asumine laiendaks ebamõistlikult menetlusosaliste võimalusi eirata kohtu poolt neile vastamiseks määratud tähtaegasid. Kaja lahendamisel TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel tuleb kohtul veelkord hinnata tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud asjaolusid ning otsustada, kas kohus on eksinud tagaseljaotsuse tegemise eelduste suhtes. Seega kehtivad tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamise määrusele motiveerimise osas nõuded, mille järgi kohus ei pea asuma hindama faktilisi asjaolusid, tõendeid või kostja materiaalõiguslikke vastuväiteid; 3) on hageja tasunud riigilõivu seadusest tulenevas määras ja kohus on asja õigesti menetlusse võtnud. Hagejale teadaolevalt ei ole võimalik hinnata, milline võiks olla potentsiaalne teise järgu nõuete rahuldamise ulatus Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuna nõude rahuldamise ulatus on täies ulatuses ebaselge, tuleks see lugeda mittevaraliseks nõudeks vastavalt TsMS §-le 125. Hageja tasus riigilõivu 319,55 eurot lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-120-09 ning asjaolust, et eeldatava hüve väärtus hagi esitamise seisuga ei ole varaliselt hinnatav. Isegi juhul, kui eeldada, et hageja on tasunud vähem riigilõivu, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mille tõttu ei oleks kohus tohtinud asja menetlusse võtta või mis tooks kaasa ebaõige lahendi. Lähtuvalt TsMS § 394 lg-st 2 kohustus kostja vastama muuhulgas, kas tal on vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta. Vastamata jätmise korral loetakse, et kostja on hagis toodud faktilised asjaolud, sh riigilõivu määra ning tsiviilasja hinna, omaks võtnud ning tal puudub võimalus pärast tagaseljaotsuse tegemist vaidlustada määratud tsiviilasja hinna suurust. Kostja viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-22-10 toodud seisukohti ei ole võimalik antud asjas kohaldata ning tuleks lähtuda Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-120-09 sedastatud juhistest, kuna lahendis nr 3-2-1-22-10 oli tegemist olukorraga, kus hüve väärtus oli reaalselt rahaliselt hinnatav ehk pankrotimenetluses oli vara, mille arvelt saaks toimuda võlausaldajate nõuete rahuldamine, lisaks oli võlgniku pankrotihaldur esitanud hinnangu hageja nõude eeldatava rahuldamise ulatuse kohta. Hagejale teadaolevalt ei ole Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahalisi vahendeid. Seega on tõenäosus, et hageja nõuded saaksid mingis summas rahuldatud, ebamäärane, ning reaalse rahalise hüve väärtus ei ole ka mitte osaliselt määratletav. Kostja ei ole ka määruskaebuses avaldanud, milline oleks tema hinnangul õige tsiviilasja hind ja riigilõivu määr. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki poolt tõendama asjaolusid, millel põhinevad tema vastuväited. Võlgniku pankrotihaldurina peaks kostjal olema võimalik esitada sellekohaseid tõendeid. Seega on kostja väide, et kohus on valesti määranud tsiviilasja hinna, täies ulatuses tõendamata ja põhistamata, mistõttu tuleks see jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. novembri 2011 määrus muutmata.
8.Maakohus on vaidlustatud määrusega õigesti jätnud rahuldamata pankrotihaldur T. Saarma kaja Viru Maakohtu 19. augusti 2011 tagaseljaotsuse peale ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsust ei või teha TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud juhtudel, sh kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (p 2) või kui hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule (p 22).
9.Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas olid tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Maakohus on kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja teinud tagaseljaotsuse kooskõlas seadusega ning ei esine TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3 sätestatud aluseid kostja poolt esitatud kaja rahuldamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest, võttis maakohus 17. juuni 2011 määrusega AS SEB Pank hagi pankrotihaldur Toomas Saarma vastu menetlusse (tl 88). Muu hulgas on nimetatud määruses hoiatatud kostjat, et tähtaegselt kohtule vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407). Seega oli kostja teadlik, et kui ta ei vasta tähtaegselt hagile, võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib hageja vastava taotluse esitada ka hagiavalduses. Antud juhul ei ole hageja esitanud taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses, vaid täiendavas avalduses (tl 95). Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna maakohus ei saatnud talle hageja poolt esitatud täiendavat avaldust, milles taotleti tagaseljaotsuse tegemist, siis ei olnud täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et kostja on teadlik hagile vastamata tagajärgedest (TsMS § 407 lg 5 p 2), s.o muu hulgas tagaseljaotsuse tegemise võimalusest, kuid tagaseljaotsuse tegemise eelduseks ei ole asjaolu, et kostja oleks tingimata kätte saanud hageja poolt esitatud tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Hageja poolt esitatud taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on suunatud vaid kohtule ja ei ole käsitletav eraldiseisvana menetlusdokumendina, mille peaks TsMS sätete kohaselt edastama teisele menetlusosalisele. Kostja on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud
22.juunil 2011 (tl 91). Kirjaliku vastuse pidi kostja esitama kohtule 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, s.o 12. juuliks 2011, kuid seda ta ei teinud. Seega on käesolevas asjas täidetud TsMS § 407 lg 5 p-st 2 tulenev eeldus tagaseljaotsuse tegemiseks.
10.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud seetõttu, et hagi on võetud menetlusse ebaõigesti (TsMS § 407 lg 5 p 22). Oma väite esitamisel on kostja tuginenud asjaolule, et hageja ei ole tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui nõustuda kostja väitega, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, ei anna see alust lugeda hagi ebaõigesti menetlusse võetuks TsMS § 407 lg 5 p 22 mõttes. Maakohus on märkinud hagihinnaks 1 595 eurot ning sellest lähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes; kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kostjal oli võimalik esitada oma vastuväited seoses kohtu poolt ebaõige hagihinna määramisega oma vastuses hagiavaldusele, kuid ta ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud ja seetõttu jätnud oma õiguse kasutamata. Kohtu poolt hagihinna ebaõige määramine ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks alust väita, et hagi on ebaõigesti menetlusse võetud.
11.Kostja poolt määruskaebuses esitatud väite kohaselt ei võinud maakohus tagaseljaotsust teha seetõttu, et hagis sisalduva nõude aluseks olev leping on tühine VÕS §-st 155 tuleneva keelu rikkumise tõttu vastavalt TsÜS §-le 87. TsMS § 407 lg 1 esimese ja teise lause sätestavad, et kui kostja ei vasta tähtaegselt hagile, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse nr 3-2-1-152-06 p-s 14 väljendanud seisukohta, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab
kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. Lähtudes eeltoodust on maakohus tagaseljaotsuse tegemisel õigesti lugenud hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ega ole hinnanud asjas esitatud tõendeid.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.