Muud › Muud hagiasjad

Tsiviilasi nr 2-11-8239

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Resulta Experts Ltd ja Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis, võlgnik) 21.01.2009 müügilepingu nr 9-090121-1 koos lisaga nr 1, mille alusel müüs hageja võlgnikule kaupa (väetist) kokku 539 tonni, hinnaga 211 eurot/t, koguhinnaga 113 729 eurot. Nimetatud müügitehingu kohta väljastas hageja arve nr 090121-1, kogusummas 113 729 eurot ning kaup on täies ulatuses võlgnikule üle antud vastavalt müügilepingu nr 9090121-1 p-des 7 ja 8 ning arvel näidatud tarneklauslile DAF Incoterms 2000. Kauba omandiõiguse ülemineku kohaks oli märgitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piir Narva ja Ivangorodi vahel. Müügilepingu nr 9-090121-1 p 13 kohaselt kohustus võlgnik tasuma kauba eest tasu hiljemalt 03.02.2009. Hageja ja võlgnik sõlm isid 24.01.2009.a müügilepingu nr 9-090424-1 koos lisaga 1, mille alusel müüs hageja võlgnikule kaupa kokku 200 tonni, hinnaga 340 USD/t, kokku 68 000 USD. Nimetatud müügitehingu kohta väljastas hageja arve nr 24042009-1 kogusummas 68 000 USD ning kaup on täies ulatuses võlgnikule üle antud vastavalt müügilepingu nr 9090424-1 p-des 7 ja 8 arvel näidatud tarneklauslile DDU/FOT. Müügilepingu nr 09-090424-1 p 13 kohaselt kohustus võlgnik tasuma kauba eest hinna hiljemalt 30.04.200. Võlgnik rikkus müügilepingutest tulenevaid kohustusi tasuda müügihind ning tulenevalt võlgniku pankroti väljakuulutamisest 26.10.2010 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse müügilepingu nr 9-090121-1 järgi summas 82 249 eurot, millele lisandus kuni 20.09.2010 arvestatud viivis summas 106 782,64 eurot. Seega oli pankroti väljakuulutamise hetke seisuga müügilepingust nr 9-0901221-1 tulenev hageja nõue 189 031,64 eurot. Samuti esitas hageja nõude müügilepingu nr 09-090424-1 järgi võlgniku põhivõlgnevuse summas 55 123 USD, millele lisandus kuni 20.09.2010.a arvestatud viivis summas 52 414,10 USD. Seega oli pankroti väljakuulutamise hetke seisuga müügilepingust nr 9-090424-1 tulenev hageja nõue 1 206 136,10 kr (77 089,10 eurot). Seega on hageja nõue võlgniku vastu kokku 266 120,74 eurot. Nõue ei ole pandiga tagatud. 04.02.2011.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidles hageja nõudele vastu pankrotihaldur Terje Eipre 24 533,64 euro ulatuses ning kostja kogu nõude ulatuses. Hageja palub nõude täpsustuses tunnustada võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet 230 511,82 euro ulatuses. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagi ei ole tõendatud ega põhjendatud. Puuduvad andmed, et hageja oli registrisse kantud ka hagi esitamise, esindajale volikirja vormistamise ja käesoleval ajal ehk kas hageja omab (tsiviilkohtumenetluse) õigusvõimet. Hageja ei ole tõendanud ja põhistanud, et tema nõude aluseks olevad müügilepingud on üldse sõlmitud ja kas need on sõlmitud ning allkirjastatud hageja esindusõigust omava isiku poolt. Kostja vaidlustab ka müügilepingute ehtsuse. Lepingutest ei ilmne lepingutele allakirjutanud isikute nimesid. Ei ole võimalik kontrollida ja tuvastada, kas, kus, kelle poolt ja millal eelnimetatud lepingud üldse on sõlmitud ning kas hageja sellest tulenevalt omab nõuet võlgniku vastu. Samuti vaidlustab kostja lepingute ja lisade ehtsuse ning palub neid tõenditena mitte arvestada. Saatelehtedelt ei nähtu seos käesoleva tsiviilasja asjaolude ja kauba väidetava liikumise ning ostja ja müüja vahel. Deklaratsioonidel ja saatelehtedel märgitud kaubakogused ei kattu. Saatekirjadest ei nähtu, et hageja oleks saatnud kaupa võlgnikule, kauba saajaks on Baltreftrans

Tsiviilasi nr 2-11-8239

OÜ. Veoste aktidest ei nähtu kauba saatjat ja saajat ning seetõttu ei ole nende alusel võimalik tuvastada kauba saatmist ja üleandmist võlgnikule. Ka kauba üldkogus ei klapi hageja poolt esitatud, fabritseeritud 24.04.2009.a kuupäevaga deklaratsioonis toodud kauba kogusega. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist ega vastuvõtmist. Kostja vaidlustab kaubadeklaratsioonide ja nende lisade ehtsuse ja palub neid tõenditena mitte arvestada. Maakohtu otsus Kohus, juhindudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 208 lg 1, 209 lg 1; Pankrotiseaduse (PankrS) §-st 106 lg 1 ja Äriseadustiku (ÄS) §-st 34 lg 1, 2, rahuldas hagi osaliselt, jättis menetluskulud kostja kanda ning põhjendas oma otsust alljärgnevalt. Müügilepinguga nr 9-090121-1, lisaga nr 1 loeb kohus tuvastatuks, et hageja müüs kaupa võlgnikule koguhinnaga 113 729 eurot. Arvega nr 090121-1 loeb kohus tuvastatuks, et võlgnik kohustus kauba eest tasuma 113 729 eurot 03.02.2009, kuna kaup anti täies ulatuses võlgnikule üle vastavalt müügilepingu nr 9-090121-1 p-dele 7 ja 8 ning arvel näidatud tarneklausli DAF Incoterms 2000 järgi. 22.01.2009 deklaratsiooniga loeb kohus tuvastatuks, et müügilepinguga nr 9-090121-1 võlgnikule müüdud väetis on Eestis lahti tollitud. Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et võlgnik tasus deklaratsioonis toodud käibe- ja tollimaksu 461 157 krooni 23.01.2009. Navaka Tolliteenused OÜ on 23.01.2009.a esitanud võlgnikule arve nr ML-ME-01/36 hageja tarnitud väetisele dokumentide vormistamise eest. Eesti Raudtee 24.01.2009 saatekirjadest nähtub, et müügilepinguga nr 9-090121-1 ostetud kauba oli võlgnik vastu võtnud, kuna kaup veeti edasi võlgniku käsutusel erinevatesse kohtadesse. Müügilepingus toodud kauba kogus 539,00 t vastab 22.01.2009 tollideklaratsioonis olevale kauba kogusele. Eesti Raudtee saatekirja 24.01.2009 duplikaatidest nähtub, et edasi veeti sama kaup koguses, mis on fikseeritud müügilepingus ja deklaratsioonis. Võlgnik on esitanud arve nr 3601 02.02.2009 ka kostjale müüdud karbamiidi kohta, mis tõendab, et võlgnik kasutas hagejalt ostetud kaupa. Arvetest nr 110-113 27.01.2009 nähtub, et Baltreftrans OÜ esitas võlgnikule arved vagunite ekspedeerimise eest. Eesti Raudtee saatekirja duplikaatidest nähtub, et kauba vedaja oli Baltreftrans OÜ. Arved tõendavad seda, et tegelik karbamiidi saatja oli võlgnik, kes kasutas kauba vedamiseks OÜ Baltreftrans teenust, kuna raudteeveoselehtedel ja arvetel näidatud vagunite numbrid langevad kokku. Seega on müüja teinud tollilaos kokkulepitud tolliformaalsuste täitmise tingimusel kauba ostjale kättesaadavaks ning võlgnik on müügilepinguga nr 9-090121-1 müüdud kauba vastu võtnud. Müügilepinguga nr 9-090424-1, lisaga 1 loeb kohus tuvastatuks, et hageja müüs kaupa võlgnikule 200 tonni, hinnaga 340 USD/t, koguhinnaga seega 68 000 USD. Arvega nr 24042009-1 loeb kohus tuvastatuks, et võlgnik kohustus kauba eest tasuma summas 68 000 USD 30.04.2009, kuna kaup anti täies ulatuses võlgnikule üle vastavalt müügilepingu nr 9090424-1 p-des 7 ja 8 arvel näidatud tarneklauslile DDU/FOT. Kauba omandiõiguse ülemineku kohaks oli AS DBT Muuga terminal. Deklaratsiooniga 24.04.2009 loeb kohus tuvastatuks, et müügilepinguga nr 9-090424-1 võlgnikule müüdud väetis on Eestis lahti tollitud. Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et võlgnik tasus deklaratsioonis toodud käibe- ja tollimaksu 209 441 krooni 24.04.2009. Veoste aktidest nähtub, et müügilepinguga nr 9090424-1 ostetud kauba oli võlgnik vastu võtnud, kuna kaup veeti edasi võlgniku kasutusel erinevatesse kohtadesse. Müügilepingus toodud kauba kogus 200 t vastab 24.04.2009 tollideklaratsioonis olevale kauba kogusele. Veoste aktidest 28.04 02.05.2009 nähtub, et edasi veeti sama kaup koguses, mis on fikseeritud müügilepingus ja deklaratsioonis. Deklaratsiooni

Tsiviilasi nr 2-11-8239

number 09EE1210EE90558509 kajastub 28.04-02.05.2009 veoste aktides. Seega on müüja teinud tollilaos kokkulepitud tolliformaalsuste täitmise tingimusel kauba ostjale kättesaadavaks ning võlgnik müügilepinguga nr 9-090424-1 müüdud kauba vastu võtnud. Kohus leiab, et kohtuistungil on hageja registreerimisdokumentidega tõendatud, et hageja on registrisse kantud alates 02.11.2007.a. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks hagi esitamise ajal, esindajale volikirja vormistamise ajal ja käesoleval ajahetkel õigusjärgluseta ning äriregistrist kustutatud. Seega omas ja omab hageja (tsiviilkohtumenetluse) õigusvõimet. Kostja ei ole tõendanud müügilepingute mitteehtsust. Võlgnik tunnistab oma võlgnevust hageja ees. Näiliku tehingu tunnused tõendamist ei ole leidnud. Müügilepingutel lepingute sõlmimise asukoha puudumine ning lepingu allkirjastanud isikute nimede puudumine ei tee lepingutest mitteehtsaid lepinguid. Hageja on müügilepingud täitnud täies ulatuses. Seega on isikud, kes on õigustatud hageja nimel tehinguid sõlmima, müügilepingute sõlmimise võlgnikuga heaks kiitnud ning müügilepingute sõlmimine tuleb lugeda kinnitatuks. Peale selle peab kohus oluliseks märkida, et müügilepingutes ja deklaratsioonides toodud kauba kogus ei pea tingimata ühtima võlgniku poolt kauba edasitoimetamise saatekirjades ja aktides toodud kauba kogusega. Deklaratsioonide täitmise ajal oli tolliagentuur Navaka Tolliteenused OÜ registrisse kantud. M E on olnud deklarant ning deklaratsioonid allkirjastanud. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust, kas Navaka Tolliteenused OÜ on hiljem, s.o peale deklaratsioonide täitmist, oma nime muutnud ning kas OÜ Forehetz on majandusaasta aruandeid esitanud või mitte. Kui deklaratsioonides on jäänud täitmata mõned lahtrid, siis selles ei saa süüdistada hagejat. Deklaratsioonides kajastuvad kõik asjas tähtsust omavad andmed: kaubasaaja, kaup, selle kogus, väärtus, tarnetingimused, kauba kood. Võlgnik on tasunud riigile deklaratsioonides toodud käbe- ja tollimaksud. Kohus leiab, et deklaratsioonid ei ole hageja poolt fabritseeritud. Hageja esitatud tõendeid, s.o müügilepingud, arved, deklaratsioonid, konto väljavõtted, saatekirjad, veoste aktid, kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on müügilepingutest 9090121-1, 9-090424-1 tulenevad kohustused täielikult täitnud VÕS §-de 208, 209 järgi, võlgnik on kauba vastu võtnud, kuid jätnud esitatud arved osaliselt tasumata. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist kogutud tõenditega, et karbamiidi müüjaks on hageja. 22.01.2009.a deklaratsioonis on küll märge, et kaubasaatja on OAO Akron, kuid kostja ei ole tõendanud asjaolusid, et võlgnikule oleks esitanud arveid ostetud karbamiidi eest OAO Akron, et võlgnik oleks tasunud ostetud karbamiidi eest OAOle Akron või et OAO Akron osaleks võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajana. Lepingute lisadega oli hagejal ja võlgnikul kokkulepitud arvete maksmisega viivitamise korral viivise tasumine (VÕS § 113 lg 1 ). Müügilepingu 9-090121-1 kohaselt on põhivõlgnevus 113 729 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses esitas hageja nõudeavalduse, milles põhivõlgnevus on 82 249 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud, millal võlgnik hagejale põhivõlgnevust tasunud on, siis tuleb viivise arvestamise aluseks võtta 82 249 eurot, mitte 113 729 eurot. Viivise arvestus on järgmine ajaperioodi 04.02.2009.a kuni 31.05.2010.a eest: 82 249 eurot x 0,15% x 481= 59 340,97 eurot. Nõue kokku: põhivõlgnevus 82 249 eurot + viivised 59 340,97 eurot = 141 589,97 eurot. Müügilepingu 9-090424-1 kohaselt on põhivõlgnevus 68 000 USD. Võlgniku pankrotimenetluses esitas hageja nõudeavalduse, milles põhivõlgnevus on 55 123 USD. Kuna hageja ei ole tõendanud, millal võlgnik hagejale põhivõlgnevust tasunud on, siis tuleb viivise

Tsiviilasi nr 2-11-8239

arvestamise aluseks võtta 55 123 USD, mitte 68 000 USD. Viivise arvestus on ajaperioodi 01.05.2009.a kuni 31.05.2010.a eest järgmine: 55 123 x 0,15% x 396= 32 741,28 USD. Hageja nõue kokku moodustub põhivõlgnevusest 55 123 USD + viivistest 32 741,28 USD = 87 864,28 USD ehk 985 485,76 krooni ehk 62 984,02 eurot. Kokku on hageja nõude ulatus 204 573,99 eurot. Apellatsioonkaebus Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud õigusnorme, tuvastanud vaidluse asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt, rikkunud materiaalõigusnorme või on jätnud need ebaõigesti kohaldamata ning on sellest tulenevalt tuvastanud vaidluse asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ja võlgniku vahel on 21.01.2009.a. ja 24.04.2009.a. sõlmitud müügilepingud. Tulenevalt VÕS §-dest 208 lg 1; 209 lg 1 ja TsÜS §-dest 5; 31 lg 2; 34; 67; 68 lg 1; 115 lg 1; 117 ja 118 lg 1 oleks kohus pidanud esmalt tuvastama, kas hageja ja võlgniku vahel on tehtud tehingud (sõlmitud müügilepingud), kuid kohus ei ole tuvastanud hageja ja võlgniku vahel lepingute sõlmimist ning tahteavalduste vastastikkust tegemist ja on seega jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS §-des 5; 31 lg 2; 34 lg 1,2; 67 lg 1,2 sätestatu. Käesoleva tsiviilasja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja oleks teatanud võlgnikule kauba valmispanekust. Samuti ei ole hageja esitanud vastavalt VÕS §-s 209 lg 1 sätestatud nõudele kauba kohta veodokumente. Seetõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud (jätnud kohaldamata) VÕS §-d 208 lg 1, 209 lg 1 ja 211. Võlgniku seadusjärgne esindaja võib küll anda üldsõnalise kinnituse, et kauba väidetav müüja on oma lepingulised kohustuse täitnud, kuid see tähenda veel seda, et just nimelt hageja ja võlgniku vahel olid sõlmitud kauba müügilepingud. Võlgniku juhatuse liikmel võis olla isiklik huvi, et võlgniku pankrotimenetluses saaks tunnustatud nn off-shore firma nõue ja seetõttu ei tõenda võlgniku juhatuse liikme poolt antud kinnitus veel hageja ja võlgniku vahel vastastikkuste tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimist ning nendega seonduvaid asjaolusid. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et 23.01.2009.a ja 24.04.2009.a on vormistatud tollideklaratsioonid. Kohus on ebaõigesti kohaldanud (jätnud kohaldamata) Tolliseaduse §-d 4 ja 37 lg 8 ning viimase sätte alusel kehtestatud rahandusministri määruse nr 35 § 4. Tolliformaalsusi saavad täita ja kaubadeklaratsioone saavad vormistada ainult tolliagentuurid. Käesoleval juhul on maakohus jätnud kauba tolliformaalsuste täitmise ja tollideklaratsioonide kehtivuse ning aktsepteerituse seisukohalt olulised asjaolud tuvastamata. Hageja poolt esitatud deklaratsioonidel on deklarandina märgitud M E, kes aga eraisikuna ei saa vastavalt Tolliseaduse §-s 4 sätestatud nõuetele olla tolliagentuuriks ja sellest tulenevalt kaubadeklaratsioone vormistavaks isikuks. Deklaratsioonidel ei ole märgitud deklarandi andmeid. Lisaks sellele ei nähtu deklaratsioonidelt ka nende vormistamise kuupäevi. 24.04.2009.a deklaratsioonil ei ole deklarandi esindaja allkirja. Asjaolu, et vaidlusaluse kauba eest on tasutud tollimaks, ei tähenda veel iseenesest seda, et tollimaks on tasutud hageja poolt esitatud tollideklaratsioonide alusel. Peale selle, käesoleval juhul puuduvad hageja poolt esitatud deklaratsioonidel transpordivahendite identifitseerimistunnused, mis viitab veodokumentide (veoselehtede) puudumisele deklaratsioonide „vormistamisel“ või asjaolule, et antud kauba kohta on tegelikult vormistatud teised deklaratsioonid.

Tsiviilasi nr 2-11-8239

Eeltoodust tulenevalt palub kostja tühistada maakohtu 31.08.2011.a. kohtuotsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata. Samuti mõista hagejalt välja kostja menetluskulud ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta kostja esitatud apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 31.08.2011.a otsusele rahuldamata; menetluskulude jaotamisel mitte muuta esimese astme määratud menetluskulude jaotust ning jätta apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas lõppjärelduses õige, muuta tuleb maakohtu põhjendusi müügilepingule kohaldatava seaduse osas (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja hinnangutega hageja ja Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) vahel 21.01.2009 ja 24.01.2009 sõlmitud ostumüügilepingute sõlmimise ja täitmise tõendatuse osas ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Maakohus on hinnanud lahendi tegemisel kõiki asjakohaseid tõendeid kogumis, igakülgselt ja objektiivselt ning andnud oma siseveendumuse kohaselt hinnangu, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus tõendite hindamisel maakohtu poolt ei täheldanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant viitab apellatsioonkaebuses tehingute ja eraõiguslike juriidiliste isikute esindust reguleerivatele sätetele ja leiab, et hageja poolt väidetud kirjalikult taasesitatavas vormis faksi teel lepingute sõlmimine ei ole tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda see maakohtu järeldust lepingute sõlmimise ja täitmise osas valeks. Apellant ei ole väitnud, et tehingud olid seetõttu tühised ega saagi sellele tugineda, kuna ta ei ole tehingu pooleks. Sõltumata tehingute vormist on tõendatud nende täitmine, mille loogiliseks eelduseks on tehingu sõlmimine. Maakohtu ja apellandi viited erinevatele VÕS müügilepingu sätetele, nendes normides muuhulgas sisalduvatele kauba valmispaneku ja teatamiskohustustele ei ole asjakohased. Hageja esiletoodu kohaselt oli hageja nn trader ehk kauba vahendaja ja kauba omandiõiguse ülemineku kohaks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiritsoon Narva ja Ivangorodi vahel või Muuga sadamas. Kohaldatava seaduse osas leppisid pooled lepingu p-s 17 kokku New Yorgi osariigi seadustes, välistades seejuures ÜRO Rahvusvahelise Kaubamüügilepingute 1980.a konventsiooni kohaldamise. Kauba omandiõigus anti ostjale üle Incoterms 2000 tarneklauslitega (vastavalt 21.01.2009 lepingus DAF ja 24.01.2009 lepingus DDU), seega oli tegemist rahvusvahelise kaubavahetusega, millele ei kohaldu VÕS. Incoterms 2000 on rahvusvaheline õigusallikas, milles sätestatakse rahvusvahelise õiguse tehingutavad müügilepingu osas, kuigi mitte kõiki poolte õigusi ja kohustusi. Kui müügilepingus on müüja põhikohustuseks tarnida lepingujärgne kaup ja ostja põhikohustuseks selle eest tasuda, siis Incoterms reguleerib detailsemalt eelkõige kauba tarnimisega soetut. Tarneklausli DAF (Delivered At Frontier) – tarnitud piiril – järgi on müüja oma tarnekohustuse täitnud, kui eksporditolli läbinud kaup on tehtud ostjale kättesaadavaks saabuval veokil nimetatud kohas ja punktis piiril, kuid enne teise maa tollipiiri. Müüja kohustus on täita kõik tolliformaalsused kauba ekspordil, ostja kohustus aga impordil nimetatud tarnekohas piiril. Tarneklausli DDU (Delivered Duty Unpaid) – tarnitud, toll tasumata – puhul on müüja oma tarnekohustused täitnud, kui ta on teinud kauba saabuvalt veovahendilt (mahalaadimata) ostjale kättesaadavaks

Tsiviilasi nr 2-11-8239

nimetatud kohas impordimaal. DDU puhul on müüja ülesandeks tolliformaalsuste täitmine kauba ekspordil, ostja ülesandeks kauba impordil. Kuivõrd hageja oli kauba vahendaja, kes tegutses piiritsoonis, ei pidanud hageja tõendama enda poolt kauba tarnimist Narva ja Muugale ega esitama selle kohta veodokumente nagu apellant ekslikult leiab. Hageja on lepingutes märkinud kauba päritolumaaks Venemaa ja AS „Acron“, mis seletab kaubasaatjana/eksportijana OAO Akron märkimise kauba saatelehel (tl 25) ja 22.01.2009 deklaratsioonil (tl 76-77). Maakohus ei pidanud käesolevas vaidluses kohaldama tolliseadust ega rahandusministri määrust nr 35. Nimetatud õigusaktide alusel tekivad õigussuhted riigi ja eraõiguslike isikute vahel, mis ei ole käesoleva vaidluse objektiks, kuna ei puuduta müügilepingu sõlmimist ega täitmist. Maakohus ei pidanud sellest tulenevalt hindama vaidluse lahendamisel tolliformaalsuste täitmise ja tollideklaratsioonide kehtivust riigi ja eraõigusliku isiku vahel. Kaubadeklaratsioonide ja nende lisade võltsitust kostja tõendanud ei ole. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad § 171 lg 1 alusel seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellandi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Reet Allikeve

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.