Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-11-8239 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2011, Rapla Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Tsiviilasi Resulta Experts Ltd hagi Agrochema Eesti OÜ vastu nõude tunnustamiseks Tsiviilasja hind 121 762,99 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 10.08.2011 Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Resulta Experts Ltd, BVI company number 1441350, Drake Chambers, 1st Floor, Yamraj Building, Market Square, Road Town, Tortola, BVI, hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tarmo Friedenthal, kostja Agrochema Eesti OÜ, reg nr 11139178, Jõgeva, Turu 7a, kostja esindaja advokaat Alari Avamägi Resolutsioon Tunnustada Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses Resulta Experts Ltd nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud pandiga tagamata nõuet Raplamaa Tootjate Osaühngu (pankrotis) vastu summas 204 573,99 eurot. Jätta menetluskulud Agrochema Eesti OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Hageja ja Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) vahel on sõlmitud 21.01.2009 müügileping nr x-xxxxxx-x koos lisaga nr 1, mille alusel müüs hageja kaupa võlgnikule kokku 539 tonni, hinnaga 211.- eurot/t, koguhinnaga 113 729.- eurot. Nimetatud müügitehingu kohta väljastas hageja arve nr 090121-1 kogusummas 113 729.- eurot ning kaup on täies ulatuses võlgnikule üle antud vastavalt müügilepingu nr 9-090121-1 p-des 7 ja 8 ning arvel näidatud tarneklauslile DAF Incoterms 2000 järgi. Kauba omandiõiguse ülemineku kohaks oli märgitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piir Narva ja Ivangorodi vahel. Müügilepingu nr x-xxxxxx-x p 13 kohaselt kohustus võlgnik tasuma kauba eest hinna hiljemalt 03.02.2009. Hageja on oma kohustused täitnud Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) ees täies ulatuses, tarnides 539,00 tonni kokkulepitud kvaliteediga väetist võlgnikule ning andes kauba omandi üle narva ja Ivangorodi piiril vastavalt tarneklauslile DAF. Eelnevat tõendab hagile lisatud kauba saateleht, millelt muuhulgas nähtub kauba saabumine Eesti Vabariiki õigel ajal, õige kvaliteediga ning õiges koguses. Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 24.01.2009 müügileping nr x-xxxxxx-x koos lisaga 1, mille alusel müüs hageja kaupa võlgnikule 200 tonni, hinnaga 340.- USD/t, koguhinnaga seega 68 000.- USD. Nimetatud müügitehingu kohta väljastas võlausaldaja arve nr 240420091 kogusummas 68 000.- USD ning kaup on täies ulatuses võlgnikule üle antud vastavalt müügilepingu nr x-xxxxxx-x p-des 7 ja 8 arvel näidatud tarneklauslile DDU/FOT. Müügilepingu nr xx-xxxxxx-x p 13 kohaselt kohustus võlgnik tasuma kauba eest hinna hiljemalt 30.04.2009. Hageja on oma kohustused täitnud võlgniku ees täies ulatuses, tarnides 200 tonni kokkulepitud kvaliteediga väetist võlgnikule ning andes kauba omandi üle AS DBT Muuga terminalis Incoterms 2000 tarneklausli DDU kohaselt. Eelnevat tõendab hagile lisatud kauba saateleht, millelt muuhulgas nähtub kauba saabumine Eesti Vabariiki õigel ajal, õige kvaliteediga ning õiges koguses. Et võlgnik rikkus müügilepingutest tulenevaid kohustusi tasuda müügihind vastavalt müügilepingutele ning tulenevalt võlgniku pankroti väljakuulutamisest 26.10.2010 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse müügilepingu nr 9-090121-1 järg8i võlgniku põhivõlgnevuse summas 82 249.- eurot, millele lisandus kuni 20.09.2010 arvestatud viivis summas 106 782,64 eurot. Seega oli pankroti väljakuulutamise hetke seisuga müügilepingust nr x-xxxxxxx-x tuleneva võlausaldaja nõue 189 031,64 eurot. Samuti esitas hageja nõude müügilepingu nr xx-xxxxxx-x järgi võlgniku põhivõlgnevuse summas 55 123.USD, millele lisandus kuni 20.09.2010 arvestatud viivis summas 52 414,10 USD. Seega oli pankroti väljakuulutamise hetke seisuga müügilepingust nr x-xxxxxx-x tuleneva võlausaldaja nõue 1 206 136,10 kr. Alates 01.01.2011 on nõude suurus 77 089,10 eurot. Seega on hageja nõue võlgniku vastu kokku 266 120,74 eurot. Nõue ei ole pandiga tagatud. Asjas 04.02.1011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul esitas hageja nõudele vastuväite pankrothaldur Terje Eipre 24 533,64 euro ulatuses ning kostja kogu nõude ulatuses. Hageja nõue Hageja esindaja T.Friedenthal palub tunnustada pankrotiseaduse §-de103 lg 2; 106 lg 1 alusel Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud pandiga tagamata nõuet Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) vastu summas 241 587,10 eurot. Kohtuistungil 10.08.2011 hageja esindaja T.Friedenthal täpsustas nõuet ning palub tunnustada pankrotiseaduse §-de103 lg 2; 106 lg 1 alusel Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud pandiga tagamata nõuet Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) vastu summas 230 511,82 eurot.
Kostja seisukoht Kostja esindaja A.Avamägi vaidleb hagile vastu. Asjas ei ole tuvastatud, kas hageja oli registrisse kantud ka hagi esitamise ajal, esindajale volikirja vormistamise ajal ja praegu. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas hageja omab õigusvõimet ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet. Hageja ei ole tõendanud ja põhistanud, et tema nõude aluseks olevad müügilepingud on üldse sõlmitud ja kas need on sõlmitud ning allkirjastatud hageja esindusõigust omava isiku poolt. Kostja vaidlustab müügilepingute ehtsuse. Lepingutest ei ilmne lepingutele allakirjutanud isikute nimesid. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida ja tuvastada, kas, kus, kelle poolt ja millal eelnimetatud lepingud üldse on sõlmitud ning kas hageja sellest tulenevalt omab nõuet võlgniku vastu. Kostja vaidlustab lepingute ja lisade ehtsuse ning palub neid tõenditena mitte arvestada. Saatelehtedest ei nähtu seos käesoleva tsiviilasja asjaolude ja kauba väidetava liikumise ning väidetava ostja ja müüja vahel. Deklaratsioonidel ja saatelehtedel märgitud kaubakogused ei kattu ja ei ühti. Saatekirjadest ei nähtu, et hageja oleks saatnud kaupa võlgnikule, kauba saatjaks on Baltreftrans OÜ. Veoste aktidest ei nähtu kauba saatjat ja saajat ning seetõttu ei ole nende alusel võimalik tuvastada kauba saatmist ja üleandmist võlgnikule. Ka kauba üldkogus ei klapi hageja poolt esitatud fabritseeritud 24.04.2009 kuupäevaga deklaratsioonis toodud kauba kogusega. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist ega vastuvõtmist. Hageja esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks müüjana andnud võlgnikule asja üle ja võlgnik oleks kauba vastu võtnud. Kostja vaidlustab kaubadeklaratsioonide ja nende lisade ehtsuse ja palub neid tõenditena mitte arvestada. Seega puudub võlgnikul kohustus kauba eest tasumiseks ja hageja hagi ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 1 sätestab, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama ning § 209 lg 2 sätestab, kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Müügilepinguga nr x-xxxxxx-x, lisaga nr 1 loeb kohus tuvastatuks, et hageja müüs kaupa võlgnikule kokku 539 tonni hinnaga 211.- eurot/t, koguhinnaga 113 729.- eurot. Arvega nr 090121-1 loeb kohus tuvastatuks, et võlgnik kohustus kauba eest tasuma 113 729.- eurot 03.02.2009, kuna kaup anti täies ulatuses võlgnikule üle vastavalt müügilepingu nr x-xxxxxxx p-dele 7 ja 8 ning arvel näidatud tarneklauslile DAF Incoterms 2000 järgi. Kauba
omandiõiguse ülemineku kohaks oli Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piir Narva ja Ivangorodi vahel. Deklaratsiooniga 22.01.2009 loeb kohus tuvastatuks, et müügilepinguga nr x-xxxxxx-x võlgnikule müüdud väetis on Eestis lahti tollitud. Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) konto väljavõttest nähtub, et võlgnik tasus deklaratsioonis toodud käibe- ja tollimaksu 461 157.- kr 23.01.2009. Navaka Tolliteenused OÜ on esitanud võlgnikule arve nr xx-xx-xx/xx 23.01.2009 hageja tarnitud väetisele dokumentide vormistamise eest. Eesti Raudtee saatekirjadest 24.01.2009 nähtub, et müügilepinguga nr x-xxxxxx-x ostetud kauba oli võlgnik vastu võtnud, kuna kaup veeti edasi võlgniku käsutusel erinevatesse kohtadesse. Müügilepingus toodud kauba kogus 539,00 t vastab 22.01.2009 tollideklaratsioonis olevale kauba kogusele. Eesti Raudtee saatekirja duplikaatidest 24.01.2009 nähtub, et edasi veeti sama kaup koguses, mis on fikseeritud müügilepingus ja deklaratsioonis. Deklaratsioonis toodud kauba kood 31021010 kajastub 24.01.2009 saatekirja duplikaatides. Raplamaa Tootjate Osaühing (pankrotis) on esitanud arve nr 3601 02.02.2009 ka kostjale müüdud karbamiidi kohta, mis tõendab, et võlgnik käsutas hagejalt ostetud kaupa. Arvetest nr 110-113 27.01.2009 nähtub, et Baltreftrans OÜ esitas võlgnikule arved vagunite ekspedeerimise eest. Eesti Raudtee saatekirja duplikaatidest nähtub, et kauba vedaja oli Baltreftrans OÜ. Arved tõendavad seda, et tegelik karbamiidi saatja oli võlgnik, kes kasutas kauba vedamiseks OÜ Baltreftrans teenust., kuna raudteeveoselehtedel ja arvetel näidatud vagunite numbrid langevad kokku. Seega on müüja tollilaos teinud kokkulepitud tolliformaalsuste täitmise tingimusel kättesaadavaks kauba ostjale ning võlgnik müügilepinguga nr x-xxxxxx-x müüdud kauba vastu võtnud. Müügilepinguga nr x-xxxxxx-x, lisaga 1 loeb kohus tuvastatuks, et hageja müüs kaupa võlgnikule 200 tonni, hinnaga 340.- USD/t, koguhinnaga seega 68 000.- USD. Arvega nr 24042009-1 loeb kohus tuvastatuks, et võlgnik kohustus kauba eest tasuma kogusummas 68 000.- USD 30.04.2009, kuna kaup anti täies ulatuses võlgnikule üle vastavalt müügilepingu nr x-xxxxxx-x p-des 7 ja 8 arvel näidatud tarneklauslile DDU/FOT. Kauba omandiõiguse ülemineku kohaks oli AS DBT Muuga terminal. Deklaratsiooniga 24.04.2009 loeb kohus tuvastatuks, et müügilepinguga nr 9-090424-1 võlgnikule müüdud väetis on Eestis lahti tollitud. Raplamaa Tootjate Osaühingu (pankrotis) konto väljavõttest nähtub, et võlgnik tasus deklaratsioonis toodud käibe- ja tollimaksu 209 441.- kr 24.04.2009. Veoste aktidest nähtub, et müügilepinguga nr x-xxxxxx-x ostetud kauba oli võlgnik vastu võtnud, kuna kaup veeti edasi võlgniku käsutusel erinevatesse kohtadesse. Müügilepingus toodud kauba kogus 200 t vastab 24.04.2009 tollideklaratsioonis olevale kauba kogusele. Veoste aktidest 28.04.02.05.2009 nähtub, et edasi veeti sama kaup koguses, mis on fikseeritud müügilepingus ja deklaratsioonis. Deklaratsiooni number xxxxxxxxxxxxxxxxxx kajastub 28.04-02.05.2009 veoste aktides. Seega on müüja tollilaos teinud kokkulepitud tolliformaalsuste täitmise tingimusel kättesaadavaks kauba ostjale ning võlgnik müügilepinguga nr x-xxxxxx-x müüdud kauba vastu võtnud. Hageja registreerimisdokumentidest nähtub, et hageja on asutatud alates 02.11.2007, äriühingu number on 1441350, asukoht Drake Chambers, Tortola, Briti Neitsisaared. Äriseadustiku § 34 lg 1 sätestab, et äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik ning § 34 lg 2 sätestab, et kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist hageja registreerimisdokumentidega, et hageja on registrisse kantud alates 02.11.2007. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks hagi esitamise ajal, esindajale volikirja vormistamise ajal ja käesoleval ajal lõppenud õigusjärgluseta ning äriregistrist kustutatud. Seega hageja omas hagi esitamise ajal ja omab praegu õigusvõimet ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet. Kostja esindaja A.Avamägi vaidlustab müügilepingute ehtsuse. Müügileping nr x-xxxxxx-x ja selle lisa nr 1 on sõlmitud 21.01.2009 ja müügileping nr x-xxxxxx-x koos lisaga on sõlmitud 24.04.2009. Hageja esindaja väitel sisalduvad müügilepingute sõlmimise kuupäevad lepingute numbrites. Müügilepingud on poolte poolt allkirjastatud. Asjas ei oma tähtsust, kes nimeliselt on lepingud sõlminud. Võlgniku esindaja Viktor Sartakov on allkirjastanud kinnituse, et mõlemad müügilepingud on hageja poolt täidetud. Eelpool kohus asus seisukohale, et hageja on oma lepingulised kohustused mõlema lepingu osas täitnud ning võlgnik on mõlema müügilepingu alusel saadud kaubad vastu võtnud ettenähtud koguses ja kvaliteedis. Mõlemad pooled on oma tegevusega näidanud, et nad on müügilepingute sisust aru saanud, neil on olnud tegelik tahe karbamiidi ostu-müügilepinguid sõlmida, hageja on teinud võlgnikule kauba kättesaadavaks, tarnides kauba lepingutes määratud kohtadesse, kostja on kaubad vastu võtnud ja asunud kaupa käsutama. Müügilepingutest nähtub, et lepingupooled olid kokku leppinud, et hageja loob võlgnikule võimalused kaup vastu võtta, mingit kauba üleandmise vastuvõtmise akti ei vormistatud. Kauba omandiõigus läks üle kauba toimetamisega lepingutes ettenähtud kohtadesse. Seega müügilepingutes ja deklaratsioonides toodud kauba kogus ei pea tingimata ühtima võlgniku poolt kauba edasitoimetamise saatekirjades ja aktides toodud kauba kogusega. Võlgnik tunnistab oma võlgnevust hageja ees. Näiliku tehingu tunnused tõendamist ei ole leidnud. Kostja esindaja väidab, et müügilepingud ei ole ehtsad. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised, sest kostja ei ole tõendanud müügilepingute mitteehtsust. Müügilepingutel lepingute sõlmimise asukoha puudumine, lepingu allkirjastanud isikute nimede puudumine ei tee lepingutest mitteehtsaid lepinguid. Hageja on müügilepingud täitnud täies ulatuses. Seega on isikud, kes on õigustatud hageja nimel tehinguid sõlmima, müügilepingute sõlmimise võlgnikuga heaks kiitnud, ning müügilepingute sõlmimine loetakse kinnitatuks. Kostja esindaja väidab, et hageja on esitanud fabritseeritud deklaratsioonid. Deklaratsioonid täidab tolliagentuur. Deklaratsioonide täitmise ajal oli tolliagentuur Navaka Tolliteenused OÜ registrisse kantud. M E on olnud deklarant ning deklaratsioonid allkirjastanud. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust, kas Navaka Tolliteenused OÜ on hiljem, s.o peale deklaratsioonide täitmist, oma nime muutnud ning kas OÜ Forehetz on majandusaasta aruandeid esitanud või mitte. Kui deklaratsioonides on jäänud täitmata mõned lahtrid, siis selles ei saa süüdistada hagejat. Deklaratsioonides kajastuvad kõik asjas tähtsust omavad andmed: kaubasaaja, kaup, selle kogus, väärtus, tarnetingimused, kauba kood. Võlgnik on tasunud riigile deklaratsioonides toodud käibe- ja tollimaksud. Kohus leiab, et deklaratsioonid ei ole hageja poolt fabritseeritud. Hageja esitatud tõendeid, s.o müügilepingud, arved, deklaratsioonid, konto väljavõtted, saatekirjad, veoste aktid, kogumis hinnates kohus leiab, et hageja on müügilepingutest x-xxxxxx-x, x-xxxxxx-x tulenevad kohustused täielikult täitnud VÕS §-de 208, 209 järgi, võlgnik on kauba vastu võtnud, kuid jätnud esitatud arved osaliselt tasumata. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist kogutud tõenditega, et karbamiidi müüjaks on hageja. 22.01.2009 deklaratsioonis on küll märge, et kaubasaatja on OAO Akron. Hageja esindaja T.Friedentahli sõnul on OAO Akron Venemaal asuv ettevõte, kes toodab väetist. Hageja on tarnefirma. Müügilepingud võlgnikuga on sõlminud hageja. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, et võlgnikule oleks esitanud arveid ostetud karbamiidi eest OAO Akron, et võlgnik oleks tasunud ostetud karbamiidi eest OAOle Akron, et OAO Akron osaleks võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajana.
Lepingute lisadega oli hagejal ja võlgnikul kokku lepitud arvete maksmisega viivitamise korral viivise tasumine. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu x-xxxxxx-x kohaselt on põhivõlgnevus 113 729.- eurot. Võlgniku pankrotimenetluses esitas hageja nõudeavalduse, milles põhivõlgnevus on 82 249.- eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud, millal võlgnik hagejale põhivõlgnevust tasunud on, siis tuleb viivise arvestamise aluseks võtta 82 249.- eurot, mitte 113 729.- eurot. Viivise arvestus on järgmine ajaperioodi 04.02.2009 kuni 31.05.2010 eest: 82 249.- eurot x 0,15% x 481= 59 340,97 eurot. Nõue kokku: põhivõlgnevus 82 249.- eurot + viivised 59 340,97 eurot = 141 589,97 eurot. Müügilepingu x-xxxxxx-x kohaselt on põhivõlgnevus 68 000.- USD. Võlgniku pankrotimenetluses esitas hageja nõudeavalduse, milles põhivõlgnevus on 55 123.- USD. Kuna hageja ei ole tõendanud, millal võlgnik hagejale põhivõlgnevust tasunud on, siis tuleb viivise arvestamise aluseks võtta 55 123.- USD, mitte 68 000.- USD. Viivise arvestus on järgmine ajaperioodi 01.05.2009 kuni 31.05.2010 eest: 55 123 x 0,15% x 396= 32 741,28 USD. Nõue kokku: põhivõlgnevus 55 123.- USD + viivised 32 741,28 USD = 87 864,28 USD ehk 985 485,76 kr ehk 62 984,02 eurot. Kokku hageja nõue 204 573,99 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.