Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi A R’i 459.44 eurot võlgnevuse nõudes. Hagihind 459.44 eurot.
Menetlusosalised
Hageja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (registrikood 10245033, asukoht Uus 6, 43124 Kiviõli, e-post: [email protected] ), lepinguline esindaja Tiia Koppel; Kostja A R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
13. jaanuar 2012.a / kirjalik menetlus
vastu
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja A R’ilt hageja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (arveldusarve nr 112083495 AS-is Swedbank) kasuks seisuga 01.01.2009.a tekkinud põhivõlgnevus 459 (nelisada viiskümmend üheksa) eurot 44 senti.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
4.Saata kohtuotsuse ärakiri hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.
2-11-38841 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.19. augustil 2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt poolte vahel 05.02.2007.a sõlmitud eluruumi üürilepingule elas kostja korteris asukohaga xxxx. Üürilepingu punkti 3 alusel kohustus kostja tasuma hagejale üüri Kiviõli Linnavalitsuse poolt kehtestatud tariifi alusel.
2.Kostja ei tasunud hooldustasu ja tarbitud vee eest. Seisuga 01.01.2009.a tekkis kostjal võlgnevus hageja ees summas 459.44 eurot. Hageja on korduvalt informeerinud kostjat võla olemasolust ning pakkunud selle kustutamiseks erinevaid lahendusi, kuid kostja lükkas kõik ettepanekud tagasi.
3.Hageja palus vastavalt VÕS § 11 lg 1, § 271, § 292, § 293, § 293, § 316 lg 1, p 2, p 3 välja mõista kostjalt võlgnevus 459.44 eurot ja riigilõiv 102.eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Hagiavaldus koos lisadega on 30.08.2011.a kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagile.
MENETLUSE KÄIK
5.Kuna hageja ei esitanud taotlust asja kirjalikus menetluses lahendamiseks, siis kostja huvide täitmise tagamiseks ja menetlusosaliste ärakuulamiseks määras kohus asjas kohtuistungi 31.10.2011.a algusega 10.00.
6.25. oktoobril 2011.a esitatud e-kirjas kostja teatas, et kostjat pole kordagi informeeritud võlast ega pakutud ühtegi lahendust. Hageja ei ole täitnud ka lepingu punkti 8, mille kohaselt oli kostjal korteri omandamise eesõigus. Lepingu punkti 5 eeldas vormikohase üleandmisakti koostamist. Sellist akti kostjaga koostatud ei ole ja korterit kostjale üle antud ei ole. Ei koostatud üleandmisakti ka üürilepingu lõpetamisel. Hageja lõpetas üürilepingu ja müüs korteri maha. Kuna vaatamata lepingu sõlmisele pole kostjale lepingu punkti 5 alusel korterit üle antud, siis tuleb lepingut pidada eellepinguks.
7.Kostja ei ilmunud 31.10.2011.a kohtuistungile. 30.10.2011.a kel 23.38 saadetud e-kirjas teatas kostja, et tal läks auto katki, mistõttu ei saa ta ilmuda kohtuistungile. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ja andis hageja esindajale tähtaja kostja vastuväidetele seisukoha esitamiseks. Kohus teatas, et lahendab asja edasi kirjalikus menetluses, kui kostja sellega nõustub.
HAGEJA SEISUKOHT
8.18. novembril 2011.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, leides, et kostja viib kohtu vaidluse esemest kõrvale. 2 (5)
2-11-38841
9.2006.a detsembri kuus pöördus kostja hageja poole palvega leida talle elamiskõlblik korter xxxx. Kostja planeeris tulla linna tööle noore spetsialistina ning soovis linna territooriumil omada elukohta. Kostjale pakutud korterite seast valis ta korteri aadressil xxxx. Selle järgselt, 09.01.2007.a pöördus kostja avaldusega hageja poole pakkuda talle eluruum xxxx territooriumil. 11.01.207.a oli Kiviõli Linnavalitsuse korterikomisjoni istungil võetud vastu otsus eraldada kostjale elamiseks aadressil xxxx, asuv korter. 24.01.2007.a väljastas Kiviõli Linnavalitsus oma korraldusega nr 29 kostajale eelnimetatud korteri. Väljastatud orderi alusel 05.02.2007.a sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu. Kostjale anti ka võtmed kätte.
10.Alates 05.02.2007.a kuni 01.09.2009.a üüris kostja eelnimetatud eluruumi. Hageja andmetel kostja selles korteris pidevalt ei elanud ning korter oli sageli tühi. Sellegi poolest kostja tasus mõnda aega korralikult hooldustasu arveid. 02.10.2007.a tasus kostja kommunaalteenuste ja hooldustasu eest esitatud arved.
11.Alates maist 2007.a kostja ei ilmunud enam üüritud ja ei elanud seal. Hageja vastavalt lepingule jätkas arvete esitamist kostjale üürilepingus näidatud aadressile.
12.Hageja arvates lepingu punkti 5 nõuded on täidetud. Hageja andis kostjale võimaluse tutvuda korteriga ja välja selgitada selle tehniline seisukord. Kostja valis pakutud eluruumi ning sõlmis üürilepingu. Vastav akt oli poolte vahel sõlmitud suulises vormis, mis VÕS § 11 lg 1 alusel on lubatav. Kostja maksis talle üürilepingu alusel esitatud arveid osaliselt, mis viitab sellele, et kostja täitis üürilepinguga võetud kohustusi osaliselt. Kostja vastutab kohustuse eest, mis jäi tal täitmata. Kui kostjal oleks olnud pretensioonid temaga sõlmitud lepingu suhtes või kui kostja oleks arvanud, et hageja rikkus lepingu tingimusi, oleks kostjal olnud õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, p 4 alusel pöörduda nõudega lõpetada leping.
13.Kostja väljendas vaid oletust, et ajapikku ta võib olla soetaks üüritud korteri enda omandisse, kuid mingeid tegevusi selleks kostja ei teinud.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kohus saatis hageja seisukoha kostjale ja andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja sai kohtu nõudekirja 01.12.2011.a isiklikult kätte. Kostja vastuväiteid hageja täiendavate põhjendustele esitanud ei ole.
15.Kohus samuti palus kostjal kohtu määratud aja jooksul teatada, kas kostja on nõus asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega, hoiatusel, et kohtule vastamata jätmisel asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vastuväiteid asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisele.
MENETLUSE KÄIK
16.15. detsembril 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 02.01. 2012.a.
17.Pooled täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi ei ole kohtule esitanud.
3 (5)
2-11-38841
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
20.Hagejale 09.01.2007.a esitatud avalduses palus kostja leida võimalus eraldada kostjale elamispind aadressil xxxx, edaspidise väljaotsmise võimalusega (t. lk. 69). Kiviõli Linna korterikomisjoni 11.01.2007.a protokolli nr 22 kohaselt otsustas komisjon esitada Kiviõli Linnavalitsusele kinnitamiseks muu hulgas ka kostjale eraldatud korterieraldis xxxx, pindalaga 47.9 m2.(t. lk. 67, 68). Kiviõli Linnavalitsuse 24.01.2007.a korraldusega nr 29 lähtudes Kiviõli Linnavolikogu 26.05.2005.a määruse nr 28 (munitsipaalruumide üürileandmise kord Kxxxx) punktist 4 ja korterikomisjoni 11.01.2007.a koosoleku protokollist nr 22 kinnitati elamispinna xxxx, eraldamine kostjale (t. lk 65, 66). Poolte vahel 05.02.2007.a sõlmitud üürilepingu kohaselt hageja annab kostjale üürile eluruumi asukohaga xxxx, üldpindalaga 47.9 m2. Üüri tasumine pidi toimuma vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifidele (t. lk. 5).
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
22.VÕS § 271 tulenevalt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et pooled ei ole koostanud üürilepingu punktis 5 sätestatud üleandmise akti, kuid kostjal ei ole vaidlust poolte vahel üürilepingu sõlmise üle. Kostja vastuse kohaselt vaatamata lepingu sõlmisele, pole kostjale lepingu punkti 5 alusel korterit üle antud. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi 4 lõike järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on tuvastatud, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping.
23.VÕS § 293 1 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sellest ja poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktist 3 tulenevalt oli 4 (5)
2-11-38841 kostjal üüri tasumise kohustus. Hagiavalduse juurde lisatud arvestuse kohaselt alates märtsist 2007.a kuni detsembrini 2008.a arvestas hageja kostjale hooldustasu ja kommunaalteenuste eest kokku 538.42 eurot, millest 2007.a oktoobrikuus kostja on tasunud 78.97 eurot. Seega tegelikult kostjal on tekkinud võlgnevus 459.45 eurot (t. lk. 62, 63). Hageja nõuab võlgnevuse väljamõistmist summas 459.44 eurot, mis on 01 euro võrra kostjale soodsam.
24.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega eluruumide üleandmise kohta vormikohase akti sõlmimata jäämise tõttu hagi tõendamata jäämise kohta. Kostjal ei ole vaidlust tema poolt üürilepingu sõlmimiseks tahteavalduse tegemise ja üürilepingule alla kirjutamise üle. Ei ole kostjal vaidlust ka selle üle, et ta tegelikult üüritud eluruumide vaidluse sai. Kostja on 02.10.2077.a tasunud hagejale neli makset 308.90 krooni, kokku 1235 60 krooni ehk 78.97 eurot (t. lk 62). Sellega on tõendatud, et kostja sai ruumide valduse ja üleandmise akti koostamata jätmine ei muuda üürilepingu sõlmimatuks.
25.Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi kogu haginõude 459.44 eurot ulatuses. Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
27.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Ifret Mamedguseinov
Lea Herne
Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012
RESOLUTSIOON
Keelduda menetlusse võtmast A Ri apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 13. jaanuari 2012. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus A Rile. Kohtuotsus jõustus 16. juunil 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.