Vastustaja (hageja) – Eesti Haigekassa (RK: 74000091), esindajad Andrei Saitšuk ja Ilona Põld Kostja Taimi Kiiken (IK: XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aigar Jürgensoni määruskaebus. Tühistada Viru Maakohtu 17. oktoobri 2011 määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Aigar Jürgensoni esitatud kaja Viru Maakohtu 14. septembri 2011 otsuse peale ning menetluse tsiviilasjas nr 2-11-39704 taastamata. Saata tsiviilasi Aivar Jürgensoni kaja osas menetluse jätkamiseks maakohtule.
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus rahuldas 14.09.2011 tagaseljaotsusega Eesti Haigekassa hagi ning mõistis Aigar Jürgensonilt ja Taimi Kiikenilt välja solidaarselt 8476,09 eurot hageja kasuks. Samuti mõisteti kostjatelt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 958,67 eurot ning jäeti menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Tagaseljaotsus tehti tulenevalt TsMS §-st 407 (kohus oli saatnud hagimaterjalid kostjatele kirjaliku vastamise kohustusega 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest; kostjad on hagimaterjalid vastu võtnud 30.08.2011, kuid ei ole hagile vastanud). Kohtuotsuse sai Aigar Jürgenson isiklikult kätte 21.09.2011. T. Kiikenile aadressile XXX saadetud otsus tagastati kohtule märkega „ei ela/asu aadressil.“
2.04.10.2011 esitasid kostjad tagaseljaotsuse peale kaja TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel ning taotlesid menetluse taastamist tsiviilasjas ja kuivõrd tagaseljaotsusega katkes kohtu poolt hagile vastamiseks määratud tähtaeg, siis ka täiendava tähtaja määramist hagile vastamiseks. Kaja põhjenduste kohaselt said kostjad kohtudokumendid (hagi koos lisadega) kätte 30.08.2011. Kohtudokumentide 25.08.2011 kaaskirjas oli antud hagile vastamise tähtajaks 28 päeva alates materjalide kättetoimetamisest. Seega oli kostjatel õigus hagile vastata kuni 27.09.2011. Kohus tegi tagaseljaotsuse 14.09.2011, võttes kostjatelt ära õiguse esitada vastus hagiavaldusele. Kostjad ei saa aru, missugust lepingut kohus tagaseljaotsuses kirjeldab, kostjatel ei ole hagejaga lepingulist suhet. Kostjad ei nõustu neilt riigilõivu väljamõistmisega, kuna lähtudes RLS § 22 lg 1 p-st 11 ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest. Tagaseljaotsuse resolutsioonis on kostjatelt välja mõistetud 8476,09 eurot, ilma ühikut välja toomata.
3.Hageja leidis, et menetluse taastamiseks puudub alus. Kostjad said hagimaterjalid kätte 30.08.2011. Viru Maakohtu 25.08.2011 kirjas nr 2-11-39704/21468 ja 2-11-39704/21469 on märgitud, et lähtuvalt TsMS § 394 lg-st 1-st kohustab kohus kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 28 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Samas nimetatud kirjaga edastatud Viru Maakohtu 25.08.2011 määruse resolutsiooni p-s 3 kohustati kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 25.08.2011 kohtumäärus oli kostjatele täitmiseks kohustuslik ja kohtu 25.08.2011 kiri ei oma õiguslikku tähendust. Kostjad pidid märkama ebatäpsust kirjas ning täpsustama hagile vastamise tähtaega. Kuna kostjad ei viibi välismaal, siis on hagile vastamise tähtaeg 25.08.2011 määruses TsMS § 394 lg 5 järgi märgitud õigesti. 14 päeva on piisav aeg hagile vastamiseks. Ebatäpsus kohtu 25.08.2011 kirjas ei ole kaja esitamise aluseks. Kaja esitajad ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, mis takistas neil tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Puudub ka viide muule alusele, mille tõttu ei saanud kohus tagaseljaotsust teha. TsMS § 407 kohaselt on tagaseljaotsuse eeldused täidetud. TsMS § 416 lg 2 kohaselt oleks kostjad pidanud esitama koos kajaga ka vastuse hagile, mida ei ole lisatud. Seega ei ole täidetud nõuded kajale.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 17. oktoobri 2011 määrusega Viru Maakohtu 14. septembri 2011 tagaseljaotsuse peale esitatud kaja rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas taastamata. Määruse kohaselt oli kohus, juhindudes TsMS § 415 lg 1 p-st 3 ja § 407 lg-st 5, seisukohal, et käesoleval juhul ei esinenud selliseid aluseid, et kohus ei oleks võinud tagaseljaotsust teha. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kuigi kostjatele kohtu poolt 25.08.2011 saadetud vastuse nõudes on antud hagile vastuse esitamise tähtajaks hiljemalt 28 päeva materjalide
kättetoimetamisest, oleksid kostjad pidanud siiski juhinduma neile saadetud kohtu 25.08.2011 hagi menetlusse võtmise määruses esitatud 14-päevasest hagile vastamise tähtajast, kuivõrd kohtumäärus omab vastuse nõude ees suuremat kaalu. Kostjatel oleks olnud võimalik täpsustada hagile vastamise tähtaega, pöördudes selleks kohtu poole. Kostjad seda ei teinud. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kuna kostjad ei viibi välismaal, siis on kostjatele antud hagile vastuse esitamise tähtaeg 14 päeva seadusega kooskõlas ning piisav aeg hagile vastamiseks. Lisaks märkis kohus, et kostjad ei ole TsMS § 416 lg 2 kohaselt esitanud koos kajaga vastust hagile, seega ei ole täidetud nõuded kajale, tasumata on ka TsMS §-s 142 sätestatud kautsjon. Kohus märkis ka, et riigilõivu väljamõistmine kostjatelt on õiguspärane, kuna kohus on riigilõivu väljamõistmisel tuginenud TsMS § 190 lg-le 3, mis sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Otsuse resolutsioonis märgitud väljamõistetud 8476,09 puhul on mõistetav rahalise ühikuna euro, kuivõrd tsiviilasi on Eesti Haigekassa hagis kostjate vastu 8476,09 euro väljamõistmiseks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et kajas esitatud põhjendusi ei saa lugeda mõjuvateks ning seega ei saa kaja rahuldada ning menetlust tsiviilasjas taastada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.A. Jürgenson esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. oktoobri 2011 määruse tühistamist ning tsiviilasja menetluse taastamist ja asja saatmist Viru Maakohtule lahendamiseks. Kõik määruskaebuse esitamisega kaasnevad menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta hageja kanda. Samuti palub kaebuse esitaja tagastada A. Jürgensonile (arve nr XXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank) määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25,56 eurot. Viru Maakohtu 17. oktoobri 2011 määruse peale esitas määruskaebuse ka T. Kiiken, kuid T. Kiikeni esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest Viru Maakohus keeldus 30.11.2011 määrusega, kuna T. Kiikeni määruskaebus oli esitatud pärast tähtaja möödumist. Aigar Jürgensoni määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) said kostjad kohtudokumendid (hagi koos lisadega) kätte 30.08.2011. Kohtudokumentide 25.08.2011 kaaskirjaga kohustati kostjaid vastama hagile 28 päeva jooksul alates materjalide kättetoimetamisest. Seega oli kostjatel õigus hagile vastata kuni 27.09.2011. Kohus tegi tagaseljaotsuse 14.09.2011, võttes kostjatelt ära õiguse esitada vastus hagiavaldusele; 2) sätestab TsMS § 394 lg 5, et hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei välista hagile vastamiseks 28 päeva andmist. Kohtul ei ole keelatud oma saatekirjaga muuta hagi menetlusse võtmise määrusega määratud vastamise tähtaega; 3) ei ole vaidlustatud kohtumääruses ühtegi põhjendust, miks kohus määras 25.08.2011 hagimaterjalide saatmise ja vastuse nõude kirjas (tumeda šriftiga) hagile vastamiseks 28 päeva, kui menetlusse võtmise määruses pidas ta vajalikuks anda vastamiseks 14-päevase tähtaja. Kohus on viinud kostjad eksitusse. Seadus ei kohusta kostjat pöörduma kohtu poole kohtu eksimuse kõrvaldamiseks. Menetlusse võtmise määrus on informatiivne. Kostjad ei avastanud kohtu eksimust ja tagaseljaotsus oli nende jaoks üllatus. Kostjad olid kohtumaterjalid edastanud esindajale, kes tegeles hagile vastuse koostamisega ning kohustus dokumendid kohtule esitama tähtaegselt, hiljemalt 27.09.2011; 4) teeb kohus TsMS § 393 lg 2 p 1 järgi kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata. TsMS § 415
lg 1 p 3 alusel võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse tegemine ilma kostjatelt vastust nõudmata ei ole lubatud. Kohus peab kaja rahuldama ja menetluse taastama, kuna kaja on esitatud vastavalt seadusele; 5) on kohus sisuliselt nõustunud kajaga, kuna on lahendanud kaja ilma kostjatelt TsMS § 149 lg 2, 3 alusel kautsjoni tasumist nõudmata. Kaja rahuldamata jätmisega on kohus kohtumääruses läinud iseendaga vastuollu; 6) ei ole käesolevas vaidluses hagi rahuldamine võimalik. Hagi esitamisel on hageja tuginenud kriminaalasjas nr 1-09-8572 tehtud otsusele. Kohtuotsus kriminaasjas on tehtud kokkuleppemenetluses. Kriminaalasja raames sõlmitud kokkuleppe, samuti kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi. See oligi põhjus, millest lähtudes kohustati kostjaid kompromissi sõlmima ja millega kostjad nõustusid. Seega ei saa hagejal tekkida nõudeõigust tsiviilasja raames kostjate vastu ja kohus ei saanud kriminaalasjas tehtud otsuse alusel tsiviilasjas hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad on seda hagejale kohtuväliselt teatanud oma vastuses hageja nõudeavaldusele. Hageja on jätnud kostjate vastuse nõudeavaldusele kohtule esitamata, käitudes kostjate suhtes pahatahtlikult; 7) ei tulene tagaseljaotsusega kostjatele määratud riigilõivu 958,67 eurot tasumise kohustus seadusest. RLS § 22 lg 1 p 11 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamiselt. Sellest tulenevalt on kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise hagi riigilõivuvaba. Kohus ei ole hagejale menetlusabi andnud ja seetõttu ei ole asjas võimalik kohaldada TsMS § 190 lg 3.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Eesti Haigekassa vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) said kostjad hagimaterjalid kätte 30.08.2011. Maakohtu 25.08.2011 kirjas on märgitud, et lähtuvalt TsMS § 394 lg-st 1 kohustatakse kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 28 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Nimetatud kirjaga edastatud 25.08.2011 kohtumääruse resolutsiooni p-ga 3 kohustati kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 25.08.2011 kohtumäärus oli kostjatele täitmiseks kohustuslik ja sellest pidid kostjad lähtuma. Kuna kostjad ei viibi välismaal, siis hagile esitamise tähtaeg on TsMS § 394 lg 5 järgi maakohtu 25.08.2011 määruses märgitud õigesti. 14 päeva on piisav aeg hagile vastamiseks; 2) ei ole ebatäpsus maakohtu 25.08.2011 kirjas TsMS § 415 järgi kaja esitamise aluseks. Kajas ei ole põhistatud mõjuvat põhjust, mis takistas kostjatel tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Puudub ka viide muule alusele, mille tõttu ei saanud kohus tagaseljaotsust teha. TsMS § 407 järgi on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud ja menetluse taastamiseks puudub alus; 3) oleks kostjad TsMS § 416 lg 2 alusel pidanud esitama koos kajaga ka vastuse hagile, mida ei ole lisatud. Seega ei olnud täidetud nõuded kajale; 4) ei saa nõustuda väitega, et käesolevas vaidluses ei ole hagi rahuldamine võimalik. Kostjad ei ole kohtuväliselt hagejale mingeid seisukohti esitanud. Hageja nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1, mille kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. RaKS § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud
isikule võimaldavad ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Viru Maakohtu 03.06.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-8572 tunnistati kostjad süüdi KarS 119 lg 1 järgi. Kostjad olid kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad septembris 2008 korteris pigistasid rindkerest ja raputasid oma nutvat poega A.J., tekitades lapsele mõlemapoolsed kroonilised kõvakelmealused verevalumid, millised vigastused on tekitamise hetkel eluohtlikud, samuti mõlema silmapõhja verevalumid ning parempoolsete III-VII ja vasakpoolse VII roide murrud. Saadud vigastuste tüsistusena tekkis lapsel traumajärgne teisene vesipea ja vigastused on iseloomulikud raputatud lapse sündroomile. Seoses tekitatud tervisekahjustustega vajas kannatanu arstiabi. Kannatanu oli Eesti Haigekassa poolt ravikindlustatud ning RaKS § 29 lg 1 järgi võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kostja teo ja hageja tagasinõude aluse vahel valitseb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks kannatanut pigistanud rindkerest ega raputanud, ei oleks haigekassa lepingupartner Tallinna Lastehaigla SA osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Tallinna Lastehaigla SA on kannatanule osutatud teenuste eest esitanud tasumiseks arve summas 8476,09 eurot. Antud kaasuse kontekstis on faktilise põhjusliku seose kindlakstegemine piisav selleks, et otsustada RaKS § 26 lg 1 rakendamine. Kostjate süü on tõendatud ja Viru Maakohtu 03.06.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-8572 on nad süüdi tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt võis kohus vastavalt seadusele teha tagaseljaotsuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määrus kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viru Maakohtu 17.10.2011 määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata A. Jürgensoni esitatud kaja maakohtu 14.09.2011 otsuse peale ja menetluse taastamata. Tsiviilasi A. Jürgensoni kaja osas tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
8.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et TsMS § 407 kohaselt olid tagaseljaotsuse eeldused täidetud ning seetõttu puudus alus menetluse taastamiseks. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omasvõetuks. Asja materjalidest nähtub, et kohus saatis A. Jürgensonile 25.08.2011 kirja (t.l 22) hagimaterjalide saatmise ja vastuse nõudmise kohta. Nimetatud kirjas kohustas kohus TsMS § 394 lg 1 alusel A. Jürgensoni esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 28 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Samas on kohus saatnud A. Jürgensonile ka maakohtu 25.08.2011 määruse, mille p-s 3 kohustas A. Jürgensoni esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Eelnevast järelduvalt on kohus eksitanud A. Jürgensoni, kuivõrd on erinevates menetlusdokumentides nõudnud vastust hagiavaldusele kahe erineva tähtaja jooksul. Seetõttu tulnuks maakohtul lähtuda 25.08.2011 kirjas märgitud vastuse esitamise 28-päevasest tähtajast ning varemalt tagaseljaotsust mitte tegema. Maakohtu seisukoht, et kohtu 25.08.2011 kirjal ei ole õiguslikku tähendust, on ebaõige. A. Jürgensonil oli kohtu 25.08.2011 kirja alusel õigus esitada kohtule vastus hagiavaldusele 28 päeva jooksul ning kuna 14.09.2011 ei olnud
see tähtaeg veel möödunud, siis puudus maakohtul TsMS § 407 lg-st 1 tulenev alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu on A. Jürgensoni kaja TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel põhjendatud. Asjaolu, et A. Jürgenson ei esitanud TsMS § 416 lg 2 kohaselt koos kajaga vastust hagile, ei ole määruskaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Maakohtul oli võimalus nõuda A. Jürgensonilt kaja puuduste kõrvaldamist.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.