AS TA hagi HKOÜ vastu lepingu taganemisest tulenevate kohustuste täitmiseks, tekitatud kahju ja alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
14 984,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS TA(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja advokaat Heikki Ojamaa (OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo, Narva mnt 5, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) kostja HKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) 09.12.2011 Hageja lepinguline esindaja advokaat Heikki Ojamaa
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja seaduslik esindaja EM
Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja nõuda HKOÜ ebaseaduslikust valdusest sõiduauto BMW 525 d Touring registreerimise numbriga XXX koos selle dokumentide ning võtmetega ja anda see AS TA valdusesse.
3.Välja mõista HKOÜ-lt AS TA kasuks hüvitis alusetult saadud kasutuseelise hüvitamiseks perioodil 04.06.2010-22.11.2010.a. summas 2121,48 eurot (põhinõue) ja viivised summas 46,62 eurot ja viivised alates 14.03.2011.a. kuni kohustuse kohaseni täitmiseni VÕS § 113 kohaselt 0,02% põhinõudelt 2121,48 eurot päevas ehk 0,42 eurot päevas.
Välja mõista HKOÜ-lt AS TA kasuks hüvitis sõiduauto tagastamisega viivitamise ja alusetult saadud kasutuseelise eest alates 23.11.2010.a. kuni 13.03.2011.a. summas 3699,63 eurot ja viivised summas 45,41 eurot ning põhinõudena hüvitis 33,33 eurot iga päeva eest ja viivised VÕS § 113 kohaselt 0,02% põhinõudelt 33,33 eurot iga päeva eest alates 14.03.2011 kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni AS-le TA. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses HKOÜ kanda.
2-11-11013
Välja mõista HKOÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 610,36 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2900078444. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulult tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamata Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 179 lg 4).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.04.06.2010.a. (lepingus ekslikult märgitud 2009.a.) sõlmisid AS TA(edaspidi nimetatud hageja) ja HKOÜ (edaspidi nimetatud kostja) järelmaksuga sõiduauto BMW 525 d Touring (reg. nr. XXX) ostu-müügilepingu (edaspidi nimetatud Leping). Kõnealuse Lepingu näol on tegemist järelmaksuga omandireservatsiooniga ostu-müügi lepinguga, mistõttu jäi hageja kuni ostusumma täieliku tasumiseni Lepingu eseme omanikuks. Kõik auto võtmed ja dokumendid on antud kostjale üle. Lepingu p. 3.1. ja 3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 5000,00 krooni (319,56 eurot) 18 (kaheksateist) kuu jooksul, kokku 90 000,00 krooni (5752,05 eurot), millele lisandus käibemaks 20%. Nimetatud summa tuleb lugeda lepingu eseme väärtuseks Lepingu sõlmimise hetkel.
2.Ajavahemikus 05.06.2010-12.10.2010.a. ei tasunud kostja ühtegi hageja poolt Lepingu alusel väljastatud arvetest, mistõttu esitas hageja kostjale vastavad pretensioonid kohustuste täitmise nõudes. Esitatud pretensioonidele vastas kostja esmakordselt 13.10.2010.a., milles tunnistas võlgnevuse olemasolu, põhjendas seda kostja lepingupartnerite ebakorrektse käitumisega, kes loobusid planeeritud projektidest, mis tõi kostja jaoks kaasa käibevahendite puudujäägi. Kostja kinnitas kavatsust alustada võlgnevuse tasumist jooksva aasta oktoobri lõpust – novembri algusest. Kostja lubas rakendada kõik jõupingutused, et täielikult likvideerida jooksvad võlgnevused ning täita Lepingust tulenevad kohustused hiljemalt 2010.a. lõpuks.
3.19.10.2010.a. edastas hageja esindaja kostjale järjekordse pretensiooni, milles ühtlasi teatas, et kui kostja jätab kõnealusele nõudekirjale kohaselt vastamata ega täida Lepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi hiljemalt 31.10.2010.a., taganeb hageja Lepingust viimati nimetatud kuupäeva seisuga. Nimetatud kiri saadeti kostjale tähitult, kuid kuna kostja sellele järgi ei läinud, siis edastas hageja esindaja kostjale nimetatud kirja ka meili teel 29.10.2010.a. Nimetatud kirjale vastas kostja 29.10.2010.a., tuues välja uued, kuid täiesti alusetud ja tõendamata asjaolud, muu hulgas kostja 16.09.2010.a. arve nr 2107-E hagejale summas 13 657,62 krooni ja palus teha selle summas tasaarveldust hageja poolt esitatud arvetega
2-11-11013 nr 697 ja 805. Kostja poolt esitatud arve ja meilis toodud põhjendused on alusetud ja kostja poolt lihtsalt välja mõeldud. Kostja poolt pakutud tasaarvelduseks puudus igasugune alus.
4.31.10.2010.a. seisuga kostja kohustust ei täitnud. Kostja ei ole enda Lepingust tulenevaid kohustusi täitnud alates Lepingu sõlmimisest kuni käesoleva ajani. 17.11.2010.a. edastas hageja kostjale Lepingust taganemise avalduse. 22.11.2010.a. edastas kostja hagejale vastuse Lepingust taganemise avaldusele, milles on esitatud rida ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid väiteid. Samuti on kostja esitanud väiteid, mis olemuslikult on teineteise suhtes vasturääkivad ning vastuolulised ning vastuolus normaalse loogikaga (nt ühelt poolt kostja väidab, et on tasunud nimetatud auto eest juba 250 000 EEK + käibemaks, teiselt poolt aga nõuab kirjalikke kinnitusi, et hageja ei tee takistusi auto ümbervormistamiseks peale nominaalse summa 90 000 EEK + käibemaks tasumist ja väljastab peale viimase makse laekumist viivitamata tõendi, et on kogu summa auto eest kätte saanud). Kostja on täiesti alusetult asunud seisukohale, nagu oleks poolte vahel veel mingi muu lepinguline suhe peale sõiduauto ostu-müügi lepingu. Samuti nagu oleks hageja mingist lepingust alusetult loobunud ja tekitanud sellega kostjale kahju. Eeltoodust nähtub üheselt, et kostjal puuduvad sisulised vastuväited ning kohustuste täitmata jätmist on põhjendatud otsitud ja alusetute väidetega. Samas vastuskirjas teatas kostja, et ei kavatse vabatahtlikus korras Lepingu taganemisest tulenevaid kohustusi täita.
5.17.11.2010.a. Lepingust taganemise avalduses nõudis hageja Lepingu objekti, so. sõiduauto tagastamist ning üleandmist hiljemalt 22.11.2010.a. Arvestades faktilist asjaolu, et kostja ei ole hagejale tasunud ühtegi Lepingus sätestatud osamakset, oli hageja poolt Lepingu alusel tagastatavate hüvede (raha) summaks 0,00 eurot (0,00 krooni). Seega oleks Lepingu tagasitäitmine pidanud toimuma hiljemalt 22.11.2010.a. Kuna kostja sõiduautot ei tagastanud, on kostja sattunud alates 23.11.2010.a. kohustuse täitmisega viivitusse. Kostja nimetatud tähtajaks Lepingu eset ei tagastanud. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Seega muutus hageja Lepingu taganemisest tulenev tagasitäitmise nõue sissenõutavaks alates 23.11.2010.a., millisest hetkest sattus kostja viivitusse ja hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole Lepingu eset käesoleva ajani tagastanud, mistõttu on kostja valdus olnud alates 23.11.2010.a. kuni käesolevani õigusvastane. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 1 ja lg 2).
6.Tuginedes eeltoodule taotleb hageja Lepingu alusel kostja valdusesse antud sõiduauto BMW 525 d Touring (reg. nr. XXX) ning selle võtmete ja dokumentide viivitamatut tagastamist ja valduse üleandmist hagejale.
7.Hageja esitas alusetult saadu tagastamise (hüvitamise) nõude (alusetu rikastumine). Hageja nõude kohaselt kostja on kasutanud sõiduautot ajavahemikus 04.06.2010-17.11.2010.a. ilma õigusliku aluseta ja selle eest tasumata. Kuivõrd tegemist on kahtlemata varaliselt hinnatava hüvega (kasu TsÜS § 62 mõttes), tuleb kostjal hüvitada alusetust kasutuseelisest ja –õigusest saadud hüve rahas. Kaotatud kasutuseelise hüvitamist saab nõuda ajani, mil valdus oleks kestnud, kui seda poleks rikutud. Kasutuseeliste hüvitamist saab nõuda ka lepingu rikkumise korral. Lähtudes pooltevahelisest kokkuleppest võib eeldada, et sõiduauto kasutusõiguse väärtuseks kuni 23.11.2010.a. oli 5000,00 krooni kuus, millele lisandus käibemaks 20%, seega 6000,00 krooni (383,47 eurot) kuus. Eeltoodust tulenevalt on kostja kasutusõiguse väärtuseks vähemalt 200,00 krooni (12,78 eurot) päevas. Seega on hageja kasutuseelise hüvitamisest tulenev nõue perioodi 04.06.2010-22.11.2010.a. eest kogusummas 2121,48 eurot (166 päeva X 12,78= 2121,48 eurot).
8.Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis alusetult saadud kasutuseelise hüvitamiseks perioodil 04.06.2010-22.11.2010.a. summas 2121,48 eurot
2-11-11013 (põhinõue), millele lisanduvad viivised VÕS § 113 kohaselt 0,02% päevas ehk 0,42 eurot päevas, mida arvestatakse alates 23.11.2010.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, sh perioodi eest 23.11.2010.a. kuni 13.03.2011. (hagi esitamiseni) ning lisaks põhinõudele viiviseid kogusummas 46,62 eurot ja alates 14.03.2011.a. kuni kohustuse kohaseni täitmiseni lisaks põhinõudele viiviseid 0,02% põhinõudelt 2121,48 eurot päevas ehk 0,42 eurot päevas.
9.Lähtudes Riigikohtu juhistest kasutusõiguse vääruse hindamisel hageja leiab, et võrreldavate sõidukite kasutusväärtus ajavahemikus 04.06.2020 kuni hagi esitamiseni on 33,33 eurot päevas. Hageja alternatiivse nõude kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis perioodil 04.06.2010-22.11.2010.a. alusetult saadud kasutuseelise hüvitamiseks summas 5532,78 eurot (põhinõue), millele lisanduvad viivised VÕS § 113 kohaselt 0,02% päevas ehk 1,11 eurot päevas, mida arvestatakse alates 23.11.2010.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni, sh perioodi eest 23.11.2010.a. kuni 13.03.2010.a. (hagi esitamiseni) lisaks põhinõudele viiviseid kogusummas 123,21 eurot ja alates 14.03.2011.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni lisaks põhinõudele viiviseid 0,02% põhinõudelt 5532,78 eurot päevas ehk 1,11 eurot päevas.
10.Hageja esitas lepingust taganemisest tuleneva kohustuste täitmisega viivitamisest tuleneva nõude. Hageja leiab, et AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab kostja asjast või selle kasutamisest saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037-1040. Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadud hariliku väärtuse (VÕS § 1037 lg 1). RKTKo leidis 13. mail 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-63-04 tehtud otsuse p-s 14, et kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kuna asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb asja omandi tagastamise rikkumise korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja või hüve. Seega tuleb hagejale hüvitada kahju, mis tekib samaväärse sõiduauto rentimisest ja/või liisinglepingu alusel kasutamisest ajavahemikust, mis võrdub kostja poolse sõiduki valduse üleandmisega viivitamisega. Samuti ei ole käesoleval juhul hagejal võimalik võõrandada enda omandis olevat sõidukit kolmandatele isikutele. Teadaolevalt sõidukite väärtus aja jooksul ainult väheneb. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et kostja Lepingust taganemisest tulenevate kohustuste täitmise viivitus on vahetus ja põhjuslikus seoses sõiduki turuväärtusest tingitud võimaliku saabuva kahjuga hagejale võrreldes sõiduki turuväärtusega 22.11.2010.a. (st. hetkel millal kostja pidi sõiduauto valduse hagejale üle andma). Avalikult kättesaadavatest interneti andmebaasidest ja pakkumistest nähtub, et Lepingu esemele või selle klassile vastava sõiduauto keskmine renditasu ühes kalendrikuus on 1000-1200 eurot, mis teeb nõutava hüve väärtuseks 33,33 eurot päevas.
11.Juhindudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis sõiduki tagastamisega viivitamise ja alusetult saadud kasutuseelise eest alates 23.11.2010.a. kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni hagejale 33,33 eurot päevas (põhinõue), millele lisanduvad viivised VÕS § 113 kohaselt 0,02% päevas, mida arvestatakse alates 23.11.2010.a. kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni hagejale, sh perioodi eest alates 23.11.2010.a. kuni 13.03.2011.a. (hagi esitamiseni) põhinõudena hüvitis summas 3699,63 eurot ja viiviseid 45,41 eurot ja alates 14.03.2011.a. kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni hagejale täiendavalt 13.03.2011.a. seisuga arvestatud ja väljamõistetud põhinõudele (3699,63 eurot) ja viivistele (45,41 eurot) põhinõudena 33,33, eurot iga päeva eest kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni hagejale ja viiviseid 0,02% põhinõudelt 33,33 eurot iga päeva eest. Kostja vastus
12.Kostja 30.05.2011 esitatud vastuse kohaselt kostja ei võta hagi õigeks ja kostja tunnistab nõudeid ainult osaliselt. Kostja taotleb hageja käest kostja arvete tasumist ja saamata jäänud tulu kompenseerimist. Peale nende nõuete täitmist kostja taotleb kõne all oleva auto
2-11-11013 ümberregistreerimist kostja nimele ning maksegraafiku taasalustamist alates kohtuotsuse jõustumises.
13.Kostja 02.11.2011 esitatud vastuse kohaselt kostja tunnistab hageja nõuet vaid osaliselt, summas 5011,33 eurot + KM ja on valmis selle tasuma 14 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuumaksetena 357,95 eurot +KM. Kostja selgitab, et 04.06.2010 sõlmisid kostja ja hageja auto ostumüügilepingu (edaspidi Leping) summas 90 000 EEK + KM (5752,05 eurot + KM). Selles lepingus on pooled kokku leppinud (punkt 6.1), et pooled lähtuvad lepingu täitmisel aususe, usalduse ja sündsusetunde põhimõtetest. Lepingu suulises osas leppisid pooled kokku selles, et kostja koostab EAS Ekspordiplaani aruande ja edastab selle hagejale esitamiseks EASle. Selle eest pidi kostja saama tasu 25% EAS-ilt saadavast summast ja sellega tasaarveldama esimesed kaks arvet, mis hageja pidi esitama Lepingu alusel. Kostja täitis oma lepingu selle osa täielikult ning esitas tehtud tööde eest arve summas 11381,35 EEK + KM (727,40 + KM). Teine suulise lepingu osa oli uue EAS plaani kirjutamise kohta. Kostja pidi kirjutama uue Ekspordiplaani Toetuse Plaani hageja jaoks ja hageja pidi selle eest maksma 125 000 EEK + KM. See tasu pidi minema Lepingu kuumaksete katmiseks kuni 2010 a lõpuni. Paraku, kui kostja pöördus hageja poole kirjaliku lepinguga, keeldus hageja seda alla kirjutamast ja nõudis, et kostja teeks selle töö 45 000 EEK eest. Sellega rikkus hageja lepingu tingimusi esimest korda. Kuna tasu oli arvestades töö mahtu liiga väike, keeldus kostja teise EAS Ekspordiplaani kirjutamisest. See tõi kaasa ka kostja ajutised makseraskused 2010 a sügisel.
14.Kui hageja hakkas oktoobris nõudma maksmist või auto tagastamist, tegi kostja ettepaneku aasta lõpuks võlgnevused likvideerida ja edaspidi maksta vastavalt Lepingule. 30.10.2010 tegi kostja ka esimese makse summas 208,33 EEK +KM (13,31 eurot + KM) hageja arve 916 eest. Selle asemel, et ettepanek vastu võtta, teatas hageja, et ei aktsepteeri EAS Ekspordiplaani eest esitatud arvet. See oli teine kord, kui hageja pahatahtlikult lepingut rikkus! Kuna see oli kindel märk sellest, et hageja soovib auto tagasi saada ja jätta kostja arved maksmata, teatas kostja, et nii kaua kuni hageja pole kostja esitatud arveid tasunud, ei tee kostja enam ühtegi makset kuni kohtu otsuseni. On ilmselge, et hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvelt. Nimelt on kostja juhatuse liikme palgast kinni peetud 42 kuu jooksul palgast 5000 EEK kuus hageja kasuks tasuna kõne all oleva auto eest! Kokku teeb see 210 000 EEK. Lisaks sellele on kõne all oleva auto remontideks EM tasunud 45670 EEK koos KM a (arved on võimalik taastada teenuste osutajate käest) alates 2006 a novembrist. Arvestades auto hinda 256 780 EEK +KM, millega EM selle auto Saksamaalt tellis, on ilmne, et EM on selle auto sisuliselt välja maksnud ja et hageja katsed see auto endale saada on tehtud alusetu rikastumise eesmärgil. Menetluse käik
15.09.12.2011 toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hageja on valmis sõlmima kostjaga kompromissi tingimusel, et kostja poolt hagejale võlgnevuse tasumisel järel võib hageja kostjale auto tagasi anda. Kostja tingimus kompromissi sõlmiseks oli, et kostja saab auto enda kasutusse ja kostja hakkab siis alates 2012. aasta algusest graafiku alusel hagejale võlgnevust tasuma. Hageja sellistel tingimustel kompromissi ei olnud nõust sõlmima. Kui kostja autot kohe kasutusse ei saa, siis ei ole kostja valmis kompromissi sõlmima. Hageja teatas kohtuistungil, et jääb kõigi oma nõuete juurde. Kostja teatas, et kostja vaidleb kõigile hageja nõuetele vastu. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
2-11-11013
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on 04.06.2010 sõlmitud järelmaksuga sõiduauto BMW 525 d Touring (reg. nr XXX) ostu-müügileping. Lepingu punkt
2.1.sätestab, et sõiduauto maksumus moodustab 90 000 krooni + käibemaks 20%. Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 5000 krooni (319,56 eurot) 18 kuu jooksul. Lepingu punkt 3.2. kohaselt hageja esitab iga kuu alguses arve summas 5000 krooni maksetähtajaga 7 päeva(tlk 15-16).
18.Hageja väidete kohaselt ajavahemikus 05.06.2010- 12.10.2010.a. ei tasunud kostja ühtegi hageja poolt Lepingu alusel väljastatud arvetest, mistõttu esitas hageja kostjale pretensiooni kohustuste täitmise nõudes. Kostja 13.10.2010.a vastuse kohaselt tunnistas kostja võlgnevuse olemasolu, põhjendas seda kostja lepingupartnerite ebakorrektse käitumisega, kes loobusid planeeritud projektidest, mis tõi kostja jaoks kaasa käibevahendite puudujäägi. Kostja kinnitas kavatsust alustada võlgnevuse tasumist jooksva aasta oktoobri lõpust – novembri algusest. Kostja lubas rakendada kõik jõupingutused, et täielikult likvideerida jooksvad võlgnevused ning täita Lepingust tulenevad kohustused hiljemalt 2010.a. lõpuks (tlk 22-23). 19.10.2010.a. edastas hageja esindaja kostjale pretensiooni, milles ühtlasi teatas, et kui kostja jätab kõnealusele nõudekirjale kohaselt vastamata ega täida Lepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi hiljemalt 31.10.2010.a., taganeb hageja Lepingust viimati nimetatud kuupäeva seisuga (tlk 25). Nimetatud kirjale vastas kostja 29.10.2010.a väites, et kostja on hagejale 16.09.2010.a. esitanud arve hagejale ostutud teenuste eest summas 13 657,62 krooni ja palus teha selle summas tasaarveldus hageja poolt esitatud arvetega nr 697 ja 805 (tlk 26-28). 17.11.2010 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ja kohustas kostjat tagastama auto hiljemalt kell 22.11.2010 kella 12.-ks hageja parkimisplatsile (tlk 29-30). 22.11.2010 esitas kostja vastuse hageja lepingust taganemise avaldusele. Kostja vastuse kohaselt on ta tasunud nimetatud auto eest juba 250 000 EEK + käibemaks, kostja on alustanud lepingujärgsete maksetega osalist tasumist 2010.a oktoobris, hageja on kostjale tekitanud kahju 125 000 krooni +km. Vastuses kostja teatab, et ei tee mingisuguseid makseid hagejale enne kui hageja on tasunud kostja arve nr 2107-E, mis on esitatud 16.09.2010, hageja esitab kostjale kirjaliku kinnituse, et hageja ei tee takistusi auto ümbervormistamiseks peale nominaalse summa 90 000 EEK + käibemaks tasumist ja väljastab peale viimase makse laekumist viivitamata tõendi, et on kogu summa auto eest kätte saanud ning hageja on kirjalikult teavitanud kostjat kuidas kompenseeritakse kostjale saamata jäänud tulud 125 000 krooni + km. Kostja teatas, et ei kavatse vabatahtlikult autot hagejale tagastada (tlk 31).
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks müüja kohustuseks anda ostjale ostetav asi üle ja teha võimalikuks asja omandiõiguse üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on tasuda müüjale asja ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Pooltevahelise järelmaksuga müügilepingu punkti 5.1. kohaselt on tegemist VÕS § 233 lg 1 kohase omandireservatsiooniga müügilepinguga: pooled on kokku leppinud, et sõiduauto omandiõigus läheb hagejalt kostjale üle müügihinna täieliku tasumise järel. Eeltoodust ja pooltevahelisest lepingust tulenevalt müügilepingu sõlmimisel sai kostja hagejalt sõiduki valduse, kuid sõiduki omandiõigus jäi hagejale. Kostjal oli lepingu punktist 3.1. tulenev kohustus tasuda kokkulepitud tähtpäevadeks ja summades järelmaksu osamakseid. Hagiavalduse kohaselt kostja lepingujärgseid makseid tasunud ei ole.
20.Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 2 suulist lepingut. Esimese suulise lepingu kohaselt pidi kostja koostama hagejale EAS Ekspordiplaani aruande ja edastama selle hagejale esitamiseks EAS ning selle eest pidi kostja saama tasu 25% EAS saadavast summast ja sellega tasaarveldama esimesed kaks arvet, mis hageja pidi esitama Lepingu alusel. Kostja täitis oma lepingu selle osa täielikult ning esitas tehtud tööde eest arve summas 11381,35 EEK + KM (727,40 + KM). Teise suulise lepingu kohaselt pidi kostja kirjutama uue Ekspordiplaani Toetuse Plaani hageja jaoks ja hageja pidi selle eest maksma 125 000 EEK + KM. See tasu pidi minema Lepingu kuumaksete katmiseks kuni 2010 a lõpuni. Kuna hageja keeldus kirjaliku lepingu allkirjastamisest ja nõudis, et kostja teeks selle töö 45 000
2-11-11013 EEK eest, siis hageja rikkus sellega hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimusi esimest korda. Kuna tasu oli arvestades töö mahtu liiga väike, keeldus kostja teise EAS Ekspordiplaani kirjutamisest. See tõi kaasa ka kostja ajutised makseraskused 2010 a sügisel. Kui hageja hakkas oktoobris nõudma maksmist või auto tagastamist, tegi kotja ettepaneku aasta lõpuks võlgnevused likvideerida ja edaspidi maksta vastavalt Lepingule. 30.10.2010 tegi kostja ka esimese makse summas 208,33 EEK +KM (13,31 eurot + KM) hageja arve 916 eest. Selle asemel, et ettepanek vastu võtta, teatas hageja, et ei aktsepteeri EAS Ekspordiplaani eest esitatud arvet. See oli teine kord, kui hageja pahatahtlikult lepingut rikkus. Samuti kostja leiab, et kostja juhatuse liikme palgast on kinni peetud 42 kuu jooksul palgast 5000 EEK kuus hageja kasuks tasuna kõne all oleva auto eest, mis teeb kokku teeb 210 000 EEK. Kohtuistungil on kostja esindaja selgitanud, et tegemist hageja poolt kostja seaduslikule esindajale makstud nn. musta palgaga. Lisaks sellele on kõne all oleva auto remontideks EM tasunud 45670 EEK koos KM alates 2006 a. novembrist. Seega arvestades auto hinda 256 780 EEK +KM, millega EM selle auto Saksamaalt tellis, on ilmne, et EM on selle auto sisuliselt välja maksnud ja et hageja katsed see auto endale saada on tehtud alusetu rikastumise eesmärgil.
21.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel muude lepingute sõlmimist. Hageja ei ole ka nimetatud väiteid omaks võtnud. Nii 13.10.2011 ja 09.12.2011 toimunud istungitel on kohus kostjale selgitanud, et kui kostjal on vastuväited hageja nõuetele, tuleb kostjal oma vastuväiteid tõendada. Kohus on teinud kostjale ettepaneku oma õiguste ja huvide esindamiseks võtta endale õigusteadmistega esindaja. Vaatamata kohtu ettepanekule oma vastuväiteid tõendada, ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud. Kohus märgib, et tsiviilõiguses kehtib eeldus, et kirjalik lepingudokument annab ammendavalt ja ilma lünkadeta edasi pooltevahelise võlasuhte sisu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud sõiduauto müügilepingus auto omandamisega ega müügihinna tasumisega seotud asjaoludel ei viidata. Juhul kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et osa sõiduauto müügihinnast tasutakse kostja poolt hagejale muu hüve võimaldamise teel (kostja poolt hagejale EAS Ekspordiplaanide koostamine), oleksid pooled selle eelduslikult sõiduauto müügilepingust ära toonud. Kostja on küll väitnud, et hageja on jätnud kostjale tasumata kostja poolt hagejale koostatud ekspordiplaanide koostamise eest esitatud arved, kuid tasaarvestuse vastuväidet ega vastuhagi kostja käesolevas tsiviilasjas kohtule esitanud ei ole, rääkimata kostja poolt oma väidete tõendamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited hageja ja kostja vahel muude lepingute sõlmimise ning kostja poolt võlgnevuse tasumise kohta tuleb jätta tähelepanuta.
22.Hageja nõuab seoses lepingust taganemisega kostjalt sõiduauto tagastamist. Hageja leiab, et kostja rikkus järelmaksuga müügilepingust tulenevat ostja kohustust tasuda ostuhind järelmaksu osamaksetena. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. 19.10.2010 on hageja saatnud kostjale pretensiooni, milles ühtlasi teatas, et kui kostja ei täida lepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi hiljemalt 31.10.200, siis taganeb hageja lepingust 31.10.2010. seisuga (tlk 25). Seega on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid vaatamata sellele kostja oma lepingujärgseid kohustusi täitma ei asunud. Lepingupool võib VÕS § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist mh järgmistel juhtudel: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, v.a juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (p 1); kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (p 3); teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (p 5). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui
2-11-11013 võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles, samuti nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p. 3, p. 4).
22.VÕS § 233 lg 1 esimese lause kohaselt omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. 17.11.2010 lepingust taganemise avaldusega on tõendatud, et hageja taganes hageja ja kostja vahel 04.06.2010 sõlmitud lepingust, kuna kostja ei ole täitnud lepingulisi kohustusi ja on toime pakkunud olulise lepingu rikkumise (tlk 29-30). Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et kostja on hagejale tasunud 02.11.2010 kõigest 250 krooni (tlk 110), rohkem lepingujärgseid makseid kostja hagejale teinud ei ole. Kuivõrd kostja on oluliselt rikkunud hageja ja kostja vahel sõlmitud sõiduauto müügilepingut ning hageja on andnud enne lepingust taganemist kostjale mõistliku tähtaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole, siis kohtu hinnangul on hageja lepingust kehtivalt taganenud 17.11.2010.a. seisuga.
23.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupoole täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. 17.11.2010.a. Lepingust taganemise avalduses nõudis hageja Lepingu objekti, so. sõiduauto tagastamist ning üleandmist hiljemalt 22.11.2010.a. Hageja leiab, et arvestades faktilist asjaolu, et kostja ei ole hagejale tasunud ühtegi Lepingus sätestatud osamakset, oli hageja poolt Lepingu alusel tagastatavate hüvede (raha) summaks 0,00 eurot (0,00 krooni). Seega oleks Lepingu tagasitäitmine pidanud toimuma hiljemalt 22.11.2010.a. Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et kostja on hagejale tasunud 02.11.2010 250 krooni (tlk 110). Sellest tulenevalt kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja poolt kostjale tagastava hüve väärtus on 0 eurot. Hageja poolt kostjale tagastava hüve (raha) väärtus on 250 krooni ehk 11.98 eurot. Kostja 22.11.2010 sõiduautot ei tagastanud, mistõttu puudus hagejal ka alus tagastada kostjale 250 krooni ehk 11.08 eurot.
24.Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Seega muutus hageja Lepingu taganemisest tulenev tagasitäitmise nõue sissenõutavaks alates 23.11.2010.a., millisest hetkest sattus kostja viivitusse ja hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kostja ei ole Lepingu eseme valdust käesoleva ajani hagejale üle andnud, mistõttu on kostja valdus olnud alates 23.11.2010.a. kuni käesolevani õigusvastane. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 1 ja lg 2).
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse sõiduauto BMW 535 d Touring registreerimise numbriga XXX koos selle dokumentide ning võtmetega.
26.Hageja esitas kostja vastu alusetult saadud kasutuseelise hüvitamise nõude tulenevalt asjaolust, et kostja on kasutanud sõiduautot ajavahemikus 04.06.2010-17.11.2010.a. ilma õigusliku aluseta ja selle eest sisuliselt tasumata.
27.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 2 p1 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemele peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse kui tagastamine on üleantud
2-11-11013 olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantud seisneb teenuse saamises või asja kasutamises.
28.Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja on sõiduauto müügilepingust kehtivalt taganenud. Seega tuleb kostjal lisaks sõiduauto tagastamisele hüvitada hagejale sõiduauto kasutamisõiguse väärtus. Kuivõrd kostja poolt sõiduauto kasutamise näol on tegemist varaliselt hinnatava hüvega (kasu TsÜS § 62 mõttes), tuleb kostjal hüvitada alusetust kasutuseelisest ja –õigusest saadud hüve rahas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjades nr. 3-2-1-64-05 ja nr. 3-2-1-137-05 tehtud otsustes märkinud, et valduse rikkumise korral saab valdaja nõuda rikkujalt asja valdusest tulenenud kasutuseeliseid (enne 1. juulit 2002. a kehtinud AÕS § 23 lg 1 ja alates 1. juulist 2002. a kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 tähenduses). Kasutuseeliste hüvitamist saab nõuda ka lepingu rikkumise korral (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-137-05, p. 13).
29.VÕS § 189 lg 3 sätestab kui üleantud hind on lepingus määratud, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Lähtudes pooltevahelisest kokkuleppest hageja leiab, et võib eeldada, et sõiduauto kasutusõiguse väärtuseks kuni 23.11.2010.a. oli 5000,00 krooni kuus, millele lisandus käibemaks 20%, seega 6000,00 krooni (383,47 eurot) kuus. Sellest tulenevalt on hageja hinnangul kostja kasutusõiguse väärtuseks vähemalt 200,00 krooni (12,78 eurot) päevas, hagejal on kasutuseelise hüvitamisest tulenev nõue perioodi 04.06.201022.11.2010.a. eest kogusummas 2121,48 eurot (166 päeva X 12,78= 2121,48 eurot). Kostja on teatanud, et ta hageja nimetatud nõuet ei tunnista, kuid mingeid sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ei ole esitanud.
30.Lähtudes pooltevahelisest müügilepingust ning tuginedes VÕS § 189 lg-le 3 asub kohus seisukohale, et sõiduauto kasutusõiguse väärtuseks kuni 23.11.2010 oli 5000 krooni kuus, millele lisandus käibemaks 20%, 6000,00 krooni (383,47 eurot) kuus. Sellest tulenevalt on kostja kasutusõiguse väärtuseks 200,00 krooni (12,78 eurot) päevas. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagejaks kasuks kaotatud kasutuseelise hüvitis perioodi 04.06.2010-22.11.2010.a. eest kogusummas 2121,48 eurot (166 päeva X 12,78= 2121,48 eurot).
31.Hageja taotleb lisaks põhivõlale kostjalt viivise väljamõistmist. Kostja mingeid sisulisi vastuväited viivisenõudele esitanud ei ole. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivisintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 alusel tulenev viivise määr päevas on 0,02% (aastane viivise määr on 8%) ja päevaseks viivise summaks on sellest tulenevalt 0,42 eurot päevas (2121,48 x 0,02:100=0,424 eurot) ning 23.11.2010 kuni hagi esitamiseni on sisse nõutavaks muutnud viivis summas 46,62 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja taotlenud viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni VÕS § 113 alusel 0,02% päevas ehk 0.42 eurot päevas.
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 23.11.2010 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutnud viivis summas 46,52 eurot ning alates 14.03.2011 kuni kohustuse täitmiseni põhinõudelt summas 212,48 eurot VÕS § 113 alusel 0,02% ehk 0,42 eurot päevas.
33.Hageja alternatiivse nõude kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista hüvitis perioodil 04.05.2010-22.11.2010 alusetult saadud kasutuseelise hüvitamiseks summas 5532,78 eurot (põhinõue), millele lisanduvad viivised VÕS § 113 kohaselt 0,02% ehk 1,11 eurot päevas. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja nõude kostjalt välja mõista hüvitis alusetult saadud kasutuseelise hüvitamiseks perioodil 04.06.2010-22.11.2010 summas 2121,48, siis ei võta kohus TSMS § 442 lg 8 alusel seisukohta hageja alternatiivse nõudes osas.
34.Hageja esitas kostja poolt lepingust taganemisest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja
2-11-11013 on kehtivalt lepingust taganenud, siis oli kostjal kohustus anda üle sõiduauto valdus hagejale hiljemalt 22.11.2010. Kostja hagejale sõiduauto valdust üle andnud ei ole.
35.AÕS 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040 ning VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13. mail 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-63-04 tehtud otsuse p-s 14 leidnud, et kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kuna asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb asja omandi tagastamise rikkumise korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja või hüve. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada kahju, mis tekib samaväärse sõiduauto rentimisest ja/või liisingulepingu alusel kasutamisest ajavahemikus, mis võrdub kostja poolse sõiduki valduse üleandmise viivitamisega.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis sõiduki tagastamisega viivitamise ja alusetult saadud kasutuseelise eest alates 23.11.2010 kuni 13.03.2011 summas 3699 eurot ja alates 14.03.2011 kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni hagejale 33,33 eurot päevas. Kostja on asunud seisukohale, et ta nimetatud nõuet ei tunnista, kuid ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid antud nõudele. Hageja poolt kohtule esitatud interneti andmebaasidest ja pakkumisest (tlk 35-38) nähtub, et lepingu esemele või selle klassile vastava sõiduauto keskmine renditasu ühes kalendrikuus on 1000-12000 eurot, mis teeb nõutava hüve väärtuseks 33,33 eurot päevas (1000 eurot:30 päevaga=33,33). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt kohtule esitatud interneti andmebaasidest ja pakkumistest esitatud väljavõtetega on tõendatud, et hageja nõutava hüve väärtuseks on 33,33 eurot päevas. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis sõiduki tagastamisega viivitamise ja alusetult saadud kasutuseelise eest alates 23.11.2010.a. kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni hagejale 33,33 eurot päevas. 13.03.2011 seisuga on kostja sõiduauto tagastamisega viivituses 111 päeva, millest tulenevalt on 13.03.2011 seisuga kostjalt väljamõistetava hüvitise suuruseks 3699 eurot.
37.Hageja taotleb lisaks põhivõlale kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivisintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 alusel tulenev viivise määr päevas on 0,02% (aastane viivise määr on 8%). Põhinõue perioodi eest 23.11.2010 kuni 13.03.2011 (so 111) päeva eest on kokku 3699,63 eurot ja viivisenõue nimetatud perioodis eest on 45,41 eurot. Hageja palub täiendavalt välja mõista viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates 13.03.2011 kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni hagejale.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis sõiduki tagastamisega viivitamise ja alusetult saadud kasutuseelise eest alates 23.11.2010.a. kuni 13.03.2011.a. summas 3699,63 eurot ja viivised summas 45,41 eurot ning alates 14.03.2011 kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni põhinõudena 33,33 eurot iga päeva eest ja viivised VÕS § 113 kohaselt 0,02% põhinõudelt 33,333 eurot iga päeva eest kuni sõiduauto faktilise tagastamiseni hagejale. Tsiviilasja hind
39.TsMS § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse
2-11-11013 tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja poolt esitatud sõiduauto valduse väljanõudmise nõudes on hagihind 5752,05 eurot. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 134 lg 1 mis sätestab, et hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja on esitanud alternatiivnõudena nõude kostjalt välja mõista hüvitis perioodil 04.06.201022.10.2010 alusetult saadud kasutuseelise hüvitamiseks summas 5532,78 eurot ning hüvitise nõude sõiduki tagastamisega viivitamise ja alusetult saadud kasutuseelise eest alates 23.11.2010 kuni 13.03.2011 summas 3699,63 eurot. Seega on hagi hind 14 984,16 eurot (5752,05+5532,78+3699,33=14984,16). Menetluskulude jaotus
40.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
42.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asja tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagi hinnaks on käesolevas asjas 14 984,16 eurot. Tulenevalt RLS lisast 1 on riigilõivu täismäär antud tsiviilasja hinna puhul 1597,79 eurot. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 987,43 eurot, seega on hageja tasunud riigilõivu 610,36 eurot vähem. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 610,36 eurot Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 9 tulenevalt tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.