Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamise viis
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk
juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue Hageja oma hagis toodud asjaoludes ja juhindudes PärS § 104 palub kohtul tunnistada hageja õigust sundosale ja tunnistada omandiõigust 1⁄4 osale pärandvarast ning menetluskulud panna täies ulatuses kostja kanda. Hagis hageja poolt esitatud asjaolud. Hageja ema V.L. (surnud xx xx xxxx) ja tema abikaasa, hageja ise R.L. (surnud xx xx xxxx) koostasid abikaasade vastastikuse testamendi, millega määrasid teineteist vastastikku oma vara pärijateks ning üleelanud abikaasast järelejäänud vara ainupärijaks määrasid U.L.’u, kes on hageja vend. Hagejal on püsiv töövõimetus, töövõimekaotus 40% ja määratud keskmine puue. Eeltoodut arvestades arvab hageja oli ta pärandja ülalpidamisel ja omab seaduse järgi õiguse pärandi sundosale. Kostja vastuväited. KOSTJA VASTUS hagile pärandist sundosa saamise nõudes 02.05.2011 sai kostja kätte kohtumääruse ja hagimaterjalid tsiviilasjas nr 2-11-15288. Kostja ei esita vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja esitab hagile alljärgnevad vastuväited: Vastavalt pärimisseaduse § 104 lõikele 1 kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa. V.L.u pärandi avanemise ajal (xx xx xxxx) kehtinud perekonnaseaduse (kehtis kuni 30.06.2009) § 60 lõike 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust tulenevalt eeldas vanema poolt täisealiseks saanud lapse suhtes ülalpidamiskohustuse tekkimine lapse töövõimetusest tulenevat abivajadust. Riigikohtu üldkogu on oma 22.02.2005 asjas nr 3-2-1-73-04 tehtud otsuse punktis 40 jõudnud järeldusele, et PärS § 104 on õige sisustada selliselt, et sundosa saajateks on üksnes need sättes nimetatud isikud, kelle võimalused oma töövõimetuse tõttu ise ennast elatada on piiratud ning vajavad seetõttu erilist abi. Otsuse punktis 41 on Riigikohus sedastanud, et abivajaduse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas sundosa saama õigustatud isik oli pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama.... Alaealiste alanejate abivajadust eeldatakse... Muudel juhtudel peab sundosa saamisele pretendeeriv isik tõendama, et ta on PärS § 104 mõttes töövõimetu, s.t tal ei ole võimalik endale elatist teenida ja puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil.
2 (5)
Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lõike 2 kohaselt on osaliselt töövõimetu isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 6 vastab osalisele töövõimetusele töövõime kaotus 10–90 protsenti. Seega eeldatakse, et osaliselt töövõimetu (sh ajutise 40%-lise töövõime kaotusega) isik on võimeline endale ise tööga elatist teenima, küll aga võib haigusest või vigastusest põhjustatud funktsiooni häire tõttu olla takistatud temale sobiva töö tegemine tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokumentide kohaselt tuvastati temal 29.04.2009 Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 508019 alusel osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsendiga 40%. Eeltoodust tulenevalt oli hageja 24.10.2009 võimeline endale ise tööga elatist teenima ning tema puhul ei olnud tegemist abivajava töövõimetu täisealise lapsega. Ebaõige on hagiavalduses esitatu, mille kohaselt oli hageja enne oma ema, V.L.u surma tema ülalpidamisel. Vastupidiselt hagis väidetule ei elanud hageja V.L.u pärandi avanemisel ega enne seda koos V.L.uga xxxxx linnas xxxxx x ega olnud ka oma ema ülalpidamisel. Kõike eeltoodut arvestades palub kostja jätta hagi rahuldamata ning panna menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtu õiguslik põhjendus. Asja lahendamise teeb diskreetseks ja psüühilis-moraalselt väga raskeks, et menetlusosalised on õde-vend ja pärandaja lihased lapsed. Kohtupraktika antud liiki asjade lahendamisel on järgmine. Riigikohtu üldkogu on oma 22.02.2005 asjas nr 3-2-1-73-04 tehtud otsuse punktis 40 jõudnud järeldusele, et PärS § 104 on õige sisustada selliselt, et sundosa saajateks on üksnes need sättes nimetatud isikud, kelle võimalused oma töövõimetuse tõttu ise ennast elatada on piiratud ning vajavad seetõttu erilist abi. Punktis 41 on Riigikohus sedastanud, et abivajaduse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas sundosa saama õigustatud isik oli pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama.... Alaealiste alanejate abivajadust eeldatakse... Muudel juhtudel peab sundosa saamisele pretendeeriv isik tõendama, et ta on PärS § 104 mõttes töövõimetu, s.t tal ei ole võimalik endale elatist teenida ja puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Sundosa saajateks on üksnes need PärS §-s 104 nimetatud isikud, kelle võimalused ise enda elatamiseks on töövõimetuse tõttu piiratud ning kes vajavad seetõttu erilist abi. Töövõimetuse aluseks PärS § 104 kohaldamisel võib esmajoones olla eluiga, tervisekahjustus või puue, millest tulenevalt ei ole võimalik kas veel või enam endale elatist teenida.
3 (5)
Abivajaduse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas sundosa saama õigustatud isik oli pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama. Abivajadust tuleb eeldada üksnes pärandaja alaealiste alanejate sugulaste puhul. Sundosa saajate ringi piiramine vaid abivajavate faktiliselt töövõimetute lähisugulaste ja abikaasaga ei ole vastuolus perekonna pärimisjärgluse põhimõttega ( Riigikohtu lahend 3-2-173-04 23.02.2005). Niisiis, kohtupraktika kohaselt on sundosa määramise kriteeriumiteks järgmised asjaolud: -
isik peab olema töövõimetu ja seetõttu on piiratud võimalused enda elatamiseks; isik vajab erilist abi; kohaldamise aluseks on eluiga (eaka isiku tähenduses) kohaldamise aluseks on tervisekahjustus või puue, mille tulemusena pole võimalik endale elatist teenida; kohtul tuleb hinnata, kas sundosa saama õigustatud isik oli pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama; abivajadust võib eeldada ainult alanejate sugulaste puhul.
Antud asjas kogutud tõenditest ja kohtupraktikast tulenevad järgmised kohtu järeldused. Oluline on pärandaja tahe, pärandaja tahte kohaselt määrati ainupärijaks hageja vend.. Hageja on osaliselt töövõimetu ja seetõttu on piiratud võimalused enda elatamiseks, samuti on ka hagejal keskmine puue mille tulemusena pole täielikult võimalik endale elatist teenida, samuti on hageja alaneja sugulane. Kuid tõendatud pole, et hageja oleks olnud reaalselt pärandaja ülalpidamisel, nagu hageja väidab oma hagis. Nii hageja ise kui ka hageja tunnistajad K.K. ja R.V. ning kostja tunnistajad K.L., A.L. ning K.L. seletavad kohtule, et hageja kolis pool aastat enne pärandaja surma elamust, kus elas parandaja ära. Puuduvad tõendid, et hageja oleks pärandaja ülalpidamisel, vastupidi, hageja tunnistaja R.V. kinnitab kohtule, et ta oli elukutselt keevitaja ja sai head palka ja pidas hagejat ülal, samuti kui vaja aitas pärandajat. Seega polnud hageja pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel ning eeltoodust tulenevalt pole hageja õigustatud saama pärandist sundosa ning hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Tulenevalt menetluskulude jagamise korrast vastavalt seadusele TsMS § 162 lg. 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2012 kohtuotsuse resolutiivosa:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.