Tsiviilasi nr 2-10-19581
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
22. detsember 2011. a, Jõgeva kohtumaja 2-10-19581
Kohtuistungi aeg
15.12.2011. a;
Sxxxxx Fxxxxxxx hagi Vxxxxxxxx Exxxxxvastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes ja alternatiivselt alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise nõudes Hageja: Sxxxxx Fxxxxxx (enne Ixxxxx) isikukood Menetlusosalised ja nende esindajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Advokaat Natalja Santaševa (AB Leonid Olovjanišnikov; asukoht Tartu mnt 51-12, Tallinn 10115; e-post: [email protected]); Kostja: Vxxxxxxxx Exxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin (OÜ Emirlin Consult ÕB; asukoht Punane 18, kab 402, Tallinn 13625; e-post: [email protected]); Hagi läbivaatamata jätmise otsustamine Menetlustoiming
Jätta läbi vaatamata Sxxxxx Fxxxxxxxx hagi Vxxxxxxxx Exxxx vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes ja alternatiivselt alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Sxxxxx Fxxxxxxxx kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
Hageja nõue ja põhjendused Sxxxxx Ixxxx (uus perekonnanimi alates 10.10.2011 Fxxxxxxx esitas kohtule hagiavalduse Vxxxxxxxx Exxxxxvastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes (tl 5-8). Hageja palus kohtul muuta kannet kinnistusraamatus ja kanda teda kinnistusraamatusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu, nimetusega Mxxxxxxi, registriosa nr xxxxxx, kaasomanikuna ja kohustada kostjat kui kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikku andma kinnistusraamatu vastava kande tegemiseks nõusolek. 23.05.2011. a esitas hageja alternatiivse nõude (tl 130-135). Hageja palus kohtul alternatiivselt esialgsele nõudele välja mõista kostjalt alusetu rikastumise teel saadud 14 700,25 eurot, mis sisaldab endas hageja poolt kinnistul asuva hoone katuse vahetuseks ja sinna generaatori soetamiseks tehtud kulutusi (230 000 krooni). Kohus võttis hagiavalduse 03.03.2011. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja vastuväited Kostja Vxxxxxxxx Exxxx vaidles 30.03.2011. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata (tl 100-102). 13.07.2011. a kirjalikus vastuses vaidles kostja vastu ka hageja alternatiivsele nõudele (tl 147-149). Kostja palus kohtul jätta nõue rahuldamata või kohaldada nõudele aegumist. Kohtuistung Kohus pidas poolte seisukohtade selgitamiseks ja asja edasise menetlemise otsustamiseks kohtuistungid 02.11.2011 ja 15.11.2011. Pooled jäid varem esitatud seisukohtade juurde.
Kohus leiab, et hageja nõuded tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtul tuleb menetluse igas etapis kontrollida, kas ei ole tekkinud hagi läbivaatamata jätmise aluseid. Kohus leiab, et on ilmnenud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Sxxxxx Fxxxxxxx(enne Ixxxxx) on esitanud hagi Vxxxxxxxx Exxxx vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes ja alternatiivselt alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise nõudes. Sxxxxx Fxxxxxx taotles kohtult kanda teda kinnistusraamatusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu, nimetusega Mxxxxxxx, registriosa nrxxxxxxxx kaasomanikuna ning kohustada kostjat kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusolekut andma või alternatiivselt mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt kinnistule tehtud vajalikud kulutused summas 14 700,25 eurot. Kulutused sisaldavad katusevahetustööde maksumust 100 000 krooni ja generaatori ostmise kulutusi 130 000 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt soetas hageja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu kaasomandisse Axxxxxx Pxxxxxxxx. Hageja investeeris kinnistu ostmisse 308 000 krooni ja Axxxxxx Pxxxxx 200 000 krooni. Kinnistu otsustati kokkuleppel vormistada Axxxxxx Pxxxxxx elukaaslase ema Vxxxxxxxx Jxxxxxxxxx nimele. 28.11.2006. a sõlmiti kinnistu omaniku Oxxxx Kxxxxxxxxxx ja Vxxxxxxxx Jxxxxxxxx vahel notariaalne ostu-müügileping, mille alusel kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Vxxxxxxxx Jxxxxxxxx. Hageja väitel pidi kokkuleppe kohaselt hiljem vormistatama teda kinnistu kaasomanikuks. Hageja väitel on ta
kinnistu soetamise hetkest teostanud seal hulgaliselt remonditöid, muu hulgas on majal vahetatud katus, antud töö maksumus oli 100 000 krooni, samuti ostis hageja poolt sinna generaatori maksumusega 130 000 krooni. Kohtul tekkis menetluse käigus kahtlus, et raha, millega hageja väidetavalt kinnistu ostu finantseeris ja kinnistu parendamiseks kulutusi tegi, võib olla kuriteo teel saadud või kujutab vaidlusalune kinnistu endast vara, mis kuuluks KarS § 83, § 831 või § 832 alusel konfiskeerimisele ja on kriminaalmenetluse käigus jäänud konfiskeerimata. Kohus tegi kindlaks, et hageja (ja Axxxxxx Pxxxxx) on Harju Maakohtu 17.12.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 108-14735 tunnistatud süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi muu hulgas selles, et ta kasvatas kinnistul, mille osale ta omandiõigust taotleb, kanepit ning hoidis seal marihuaanat. Kohus saatis võimaliku kuriteo teel saadud konfiskeerimata vara kohta teate prokuratuurile. Põhja Ringkonnaprokuratuur teatas 30.11.2011. a teatises, et kriminaalasja menetluse ajal oli põhjendatud alus arvata, et xxxxxxxxxxxxxxxasuv Mxxxxxxx talu võis olla soetatud SxxxxxxIxxxxxx ja Axxxxxx Pxxxxxx võimaliku kriminaaltulu arvelt. Kriminaalasja menetluse käigus ei tehtud toiminguid talu tegelike omanike tuvastamiseks. Prokuratuuri teatel ei ole põhjendatud vara konfiskeerimise menetluse alustamine nüüd eraldi menetluses. Eeltoodust nähtuvalt on prokuratuur kinnitanud kohtu kahtlust, et hageja poolt väidetav raha, mis ta on kinnistu ostmiseks ja selle parendamiseks maksnud, võib olla kuriteo teel saadud raha. Hageja on hagiavaldusele lisanud ja menetluse käigus esitanud tõendid (tl.12-24), mis kujutavad endast hageja ja kolmandate isikute vahel peetud kirjavahetust, millega hageja soovib tõendada, et kaasomandiõigus vaidlusalusele kinnistule kuulub hagejale ja et kinnistu on vormistatud kolmanda isiku nimele kriminaalmenetluses konfiskeerimise vältimiseks. Kirjavahetuse osalised kinnitavad üksteisele oma rahalisi panuseid kinnistu soetamiseks ja et otsustus kinnistu osas tuleb teha AxxxxxxxPxxxxxxx ja Sxxxxx Ixxxxxxx omavahel. Sama- et kinnistu soetati hageja ja A.Pxxxxxxx vahenditest ja vormistati kolmanda isiku nimele kriminaalmenetluses konfiskeerimise vältimiseks- kinnitas hageja S.Fxxxxxx (endine Ixxxxx) ka kohtuistungil 02.11.2011. Hageja esitas tõendid ja kinnitas kohtuistungil, et kinnistu vormistamine selle õige omaniku, s.h. hageja nimele pidigi kava kohaselt toimuma pärast kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmist. KarS § 83 lg.1: Kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale (3) Erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta: 2) on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 3) teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. (31) Kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend või süüteo vahetu objekt oli isiku kasutuses kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel, võib kohus konfiskeerida nimetatud lepingust tulenevad isiku varalised õigused. § 831 sätestab: (1) Kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. (2) Erandina konfiskeerib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.
KarS § 832 sätestab: (2) Erandina võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Seega sisuliselt taotleb hageja hagis omandi tunnustamist osale kinnistust, mis tõenäoliselt on tema poolt soetatud kuriteo teel saadud raha eest või siis alternatiivselt tõenäoliselt kuriteo teel saadud raha eest finantseeritud remonditööde ja generaatori soetamise kulutuste tagastamist. Hageja esitatud asjaolud ja nõude alused osutavad, et vaidlusaluse kinnistu suhtes esinevad KarS § 83 lg.1, lg.3 p.2 või lg.31, § 831 lg.2 või § 832 lg.1, lg.2 asjaolud ehk konfiskeerimise alused. Kinnistu on hageja kasutuses olnud kuriteo toimepanemiseks, kanepi kasvatamine kinnistul on tinginud generaatori soetamise vajaduse. Hagi eesmärgiks on legaliseerida omandisuhe (omandiõigus), mida hageja soovis varjata, et vältida konfiskeerimist kriminaalmenetluses. Kohus leiab, et riik ei pea andma sellisele nõudele õiguskaitset. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, muu hulgas, kui hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja on esitanud 16.12.2011. a menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja enda menetluskulude nimekirja. Käesoleva määruse jõustumisel teeb kohus määruse menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Enne seda edastab kohus kostja taotluse koos lisadega hagejale ja annab tähtaja esitada kostja menetluskuludele vastuväiteid. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise vastava avalduse alusel. Hageja eest on hagiavalduselt 31.01.2011. a tasutud riigilõivu 1597,79 eurot (tl 92). Hagejal on õigus nõuda riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb esitada kohtule taotlus. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.