2-11-54941/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus BTesitas 11.11.2011 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 15.11.2011 määrusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Ajutise halduri aruanne BTon abielus ja tal on kaks alaealist last. 17.02.2011 on Tallinna notar Maarika Pihalk’i poolt koostatud ja tõestatud võlgniku ja tema abikaasa MTabieluvaraleping ja ühisvara jagamise kokkulepe ning avaldus abieluvara registrile, mille kohaselt leppisid abikaasad kokku, et abikaasade ühisomandisse kuulunud XXX, Maardu asuv kinnistu jääb 1⁄2 suuruses mõttelises osas Võlgniku lahusvaraks ning 1⁄2 suuruses mõttelises osas MT lahusvaraks. Nimetatud kinnistu väärtuseks avaldasid abikaasad 75 800 eurot. OÜP(registrikood XXX), jääb MT lahusvaraks. Osaühingu väärtuseks avaldasid abikaasad 2 556,47 eurot. MT kohustus võlgnikule tasuma ühisvara jagamisel enamsaadu arvel kompensatsiooni 1 278,23 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha arveldusarvetel, 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga XXX, Maardu, mille turuväärtus on käesoleval hetkel ca 86 000 eurot, Harju Maakohtu 30.12.2010 tsiviilasjas nr 2-08-58989 tehtud otsusega põhjendatuks loetud kinnisasja ostu-müügilepingust taganemise alusel kinnisasi asukohaga XXX, Maardu, mille turuväärtus on käesoleval ca 100 000 eurot, nõudeõigus AK vastu summas ca 32 000 eurot, mille üle on käimas kohtuvaidlus ning nõudeõigus MP vastu summas ca 2 500 eurot, mille sissenõudmiseks on juba 2007.a algatatud täitemenetlus. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 350 eurot (neto). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks ca 688 000 eurot. Arvamuses vara tagasivõitmise võimaluste kohta märgib ajutine haldur, et Harju Maakohtu 30.12.2010 tsiviilasjas nr 2-08-58989 tehtud otsusega on põhjendatuks loetud XXX, Maardu asuva kinnisasja ostu-müügilepingust taganemine D.G poolt, mistõttu kuulub tagastamisele lepingu alusel saadu. Käesolevaks hetkeks ei ole kinnistusraamatus omaniku muutmise kannet tehtud. Täpsemat edaspidist analüüsi vajavad võlgnikule kuulunud XXX, Läänemaa asuva kinnisasja võõrandamise asjaolud. Kinnisasi on võõrandatud 16.02.2009 hinnaga 200 000 krooni. Samuti vajab edasist analüüsi 17.02.2011 sõlmitud abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe alusel võlgniku abikaasale MT läinud OÜP(registrikood XXX) registreerimise asjaolud. Arvestades teadaolevaid kohustusi ja vara, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja väljakujunenud maksejõuetus ei ole ajutine, vaid püsiv. Võlgniku varaks on igakuine töötasu ning kaasomandisse kuuluv kinnisasi. Lisaks on võlgniku varaks nõudeõigused, mille laekumine ei ole käesoleval hetkel kindel. Võlgniku vara hulka peaks arvestama ka tsiviilasjas nr 2-08-58989 tehtud otsuse alusel kinnistu asukohaga XXX, Maardu. Võlgniku vara müügi eest saadu ei kata võlausaldajate nõudeid võlgniku vastu. Samal ajal võlgniku kohustused kasvavad intresside ja

viivise näol ning maksejõuetus on süveneva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks liigsete kohustuste võtmine arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet. Samuti ei ole võlgnik kohustusi võttes piisavalt arvestanud planeerimatute kulude tekkimise võimalustega. Kohtuistung Kohtuistungil 14.12.2011 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde ja kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja kandis ette selle põhisisu. Ajutise halduri hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulutuste katteks ja võtta võlgnikult vanne. Võlgnik nõustus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste arvestuse ja nende väljamõistmisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada BT pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha arveldusarvetel, 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga XXX, Maardu, mille turuväärtus on käesoleval hetkel ca 86 000 eurot, Harju Maakohtu 30.12.2010 tsiviilasjas nr 2-08-58989 tehtud otsusega põhjendatuks loetud kinnisasja ostu-müügilepingust taganemise alusel kinnisasi asukohaga XXX, Maardu, mille turuväärtus on käesoleval ca 100 000 eurot, nõudeõigus AK vastu summas ca 32 000 eurot, mille üle on käimas kohtuvaidlus ning nõudeõigus MP vastu summas ca 2 500 eurot, mille sissenõudmiseks on juba 2007.a algatatud täitemenetlus. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 350 eurot (neto). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks ca 688 000 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja väljakujunenud maksejõuetus ei ole ajutine, vaid püsiv. Võlgniku vara müügi eest saadu ei kata võlausaldajate nõudeid võlgniku vastu. Samal ajal võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viivise näol ning maksejõuetus on süveneva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks liigsete kohustuste võtmine arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet. Samuti ei ole võlgnik kohustusi võttes piisavalt arvestanud planeerimatute kulude tekkimise võimalustega. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna BT teadaolev vara ei kata võlgniku kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust, esitades pankrotiavalduse. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Pankrotihalduril tuleb pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Samuti vajavad võlgniku varaga seotud andmed ning hinnang vara väärtusele täpsustamist edasises pankrotimenetluses.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et BT(isikukood XXX) on kohustatud vande andmiseks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt lõikele 2 kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks 224 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 83 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele ja väljamõistmisele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel pankrotivarast välja mõista. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused tasuda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr