Võlaõigus › Võõrandamislepingud

sätestatud suuruses (otsuse tegemise ajal 8,25 % aastas ehk 0,02 % päevas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

03.03.2011 IV esitas Harju Maakohtule hagi IG vastu kahjuhüvitise 63 144,70 eurot ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks Hagiavalduse kohaselt 17.11.2006 hageja ja kostja sõlmisid notariaalselt tõestatud müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt 500 000 krooni, mis oli hageja poolt hoiustatud notari ametikontol, eest XXX kinnistu. Hageja peab oluliseks selgitada, et lisaks oli pooltel täiendav suuline kokkulepe ostuhinna tasumiseks, mida tõendavad I. V isiklikud pangaülekanded G perekonnale vahetult enne ja peale notariaalse müügitehingu vormistamist: 16.11.2006 kostja isiklikule kontole 90 000 krooni selgitusega maja raha; 17.11.2006 kostja isiklikule kontole 200 000 krooni, 17.11.2006 kostja venna A G isiklikule kontole 400 000 krooni. Kokku tasus hageja kostjalt elamuvaldust välja ostes 1 190 000 krooni. 14.10.2010 lasi hageja lepingu esemeks oleval kinnistul asuva elamu I korruse põrandate külmuse tõttu töömeestel lahti võtta I korruse põrandad. Selgus, et elamu ei vasta lepingutingimustele. Koheselt teatas hageja kostjale lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja käis avatud põrandaid isiklikult 15.09.2010 üle vaatamas, kuid keeldus nähtut kommenteerimast ning tuvastamast. 14.09.2010 hageja tellis P OÜ-lt elamule seenkahjustuse tõrje ja taastamistööde pakkumise. Pakkumisega tuvastati EMUSA poolt, et kahjustavaks seeneliigiks on harilik majavamm (Serpula lacrymans). 12. ja 21. oktoobril tellis hageja lisaks eelnevale E OÜ-lt eksperthinnangud samale elamule. E OÜ elamule tehtud ülevaatuse kohaselt on hoone ehitatud ehituslike puudustega, ei ole kinni peetud ehitusprojektist, vundament on tehtud mitte nõuetekohane, puudub tõhus õhutuse võimalus ja niiskus ei pääse hoonest, I korruse ega põrandate alt välja, selle tulemuseks on tekkinud hoones mädanikseente (Corticiaceal) ja ka ohtlikuma nn majavammi (Serpula lacrymans) kolooniate vohamine. Hinnanguga on tuvastatud ka lisaks eelnevale mitmeid teisi ehituslikke puudusi. Kokkuvõttes leidis ekspertiis, et on vajalik püstitada uus hoone, mis tingib lammutustöid. Hoone taastamismaksumus (analoogne hoone) 61 674,74 eurot (965 000 krooni), koos lammutuskulutustega (olemasolev kõlbmatu hoone) 1 469,96 eurot (23 000 krooni), on kokku 63 144,70 eurot (988 000 krooni). 24.01.2011 esitas Iuris Inkasso OÜ võlateatise/hagihoiatuse koos E OÜ poolt koostatud ekspertiisi aktiga IG põhivõlgnevuse koos menetluskuludega 63 783,81 eurot saamiseks. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega ole soovinud hagejaga kompromissi sõlmida. Elamu ehitas kostja enne kinnistu ja seal asuva elamu võõrandamist. Kuivõrd kostja müüs hagejale puudustega asja ja need puudused olid seal juba selle võõrandamisel, vastutab kostja

tekkinud kahju eest. Asi ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liigi asju tavaliselt kasutatakse. Elamu pidanuks olema kooskõlas kehtivate normidega ja olema ehitatud vastavuses ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Hageja leiab, et hageja vara vähenes mädanikseente tõttu, mädanikseened tekkisid aga ehitislike puuduste tõttu, mille eest vastutab VÕS § 218 lg 1 kohaselt kostja. Hageja leiab, et temale on lepingutingimustele mittevastava kinnisasja müümisega, mille tõttu on vaja püstitada kinnistul uus elamu, tekitatud varalist kahju. Hageja nõuab kahju hüvitamist, mis väljendub elamu taastamismaksumuses (analoogne hoone) koos olemasoleva kõlbmatu elamu lammutuskulutustega. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivise kahjuhüvitise 63 144,70 euro maksmisega viivitamise eest alates 15.09.2010, so päevast, mil kostja tekitatud kahjust teada sai, kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestuste kohaselt viivis muutunud sissenõutavaks summas 2121,84 eurot, alates hagi esitamisest taotleb hageja mõista viivis välja protsendina põhinõudest seaduses sätestatud viivisemääraga.

KOSTJA VASTUS

15.04.2011 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta, et pooled sõlmisid 17.11.2006 notariaalses vormis kinnisasja müügilepingu, kokkulepitud müügihind 500 000 krooni tasuti notari deposiidi vahendusel. Kostja eitab ostuhinna suuruse ja ostuhinna tasumise korra osas lepingutingimuste hilisemat muutmist, selle asjaolu tõesuse kohta ei ole hageja esitanud ka mingeid tõendeid. Hageja ei ole esitanud notariaalses vormis võlaõigusliku müügilepingu muutmise kokkulepet. Kuivõrd hageja on oma hagiavalduses nõudnud kahju hüvitamist (lepingulise kahju hüvitamist) põhistuse kaudu, et ostetud asi ei vastanud lepingutingimustele, ja et ta peab ostetud asjal oleva elamu lammutama ning selle asemele ehitama uue, mille rajamise kulutus ongi kahju suurus, siis ei oma tähtsust, millise ostuhinna eest hageja kinnistu omandas. Isegi, kui esineks vaieldamatult objektiivsed asjaolud, mis tingiksid hagejat tegema ainuvõimaliku otsustusena ehitada uus maja vana asemele (vana lammutades), siis ei ole sellise hüpoteetilise uue maja ehitamise kulutus tõendatud ja ühes sellega ka kahju suurus tõendatud. Kostja ei võta omaks ei kahju põhjustamist ega kahju suurust. Hageja leiab, et lepinguobjekti mittevastavus lepingutingimustele tingis uue ehitise püstitamise vajaduse. Selle vajaduse täitmine tekitab talle varakahju, Hageja selline kahju tekkimise põhistus nõudega korvata talle uue elamu ehitamise kulud toob vaieldamatult kaasa hageja rikastumise kostja arvelt. Hageja omandas kinnistu poolelioleva, endisest saunast ümberehitatud elamuga ja kahju hüvitamise nõudes lähtub uue (ka uutest materjalidest) ja lõpuniehitatud elamu ehitusmaksumusest. Kahju hüvitamise ulatus on seadusega kaitstud kuni tegeliku kahju suuruseni (alates võlausaldaja rikastumisest hüvitist nõuda ei saa). 20.09.2011 eelistungil kostja esitas lisaks aegumise vastuväite. Kostja leiab, et tehingust tuleneva nõude aegumiseks TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud 3-aastane aegumistähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Kuivõrd lepinguesemeks oli kinnistu koos sellel asuva poolelioleva ehitisega, pooled ei olnud kokku leppinud, et hagejale antakse üles valmis ehitis, siis ei oma käesolevas asjas tähtsust TsÜS § 146 lg-s 2 sätestatud ehitise valmimise kriteerium. Aegumine algas valduse üleandmisest. Hageja väidetavalt avas põrandad alles 2010.a. sügisel finantside puudumise tõttu. See on hageja risk, et ta puudust varem ei avastanud.

HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS

Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tähtaeg, mis algab nõude sissenõutavaks muutumisega, so ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus kohustatud isikult nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja sai lepingu

rikkumisest/kahjust, selle võimalikust suurusest ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada ehituseksperdi 13.10.2010 koostatud ja hagejale 18.10.2010 esitatud vastusest. Peale seda tekkis hagejal õigus valida, millist õiguskaitsevahendit ta kohaldab. Hagejalt ei saa nõuda, et ta oleks vahetult peale elamu ostmist avanud põrandad. Asjas on tuvastatud, et kostja müüs eseme, millel oli tegemata väikeses mahus siseviimistlus ning tegemist oli esemega, mille kostja oli ehitanud võõrandamise eesmärgil. Kostja ei olnud seda ise kasutanud. Hagejale ei laiene VÕS § 219 lg-s 1 sätestatud kohustus ostetud asi viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Hageja palub jätta aegumise kohaldamise taotluse tähelepanuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsÜS § 136 lg-tele 1, 2 ja 9 ning § 137 lg-le 1 aegumistähtaeg möödus 17.11.2009 kell 24:00. Seega on 03.03.2011 esitatud hagiavaldus esitatud pärast aegumistähtaja lõppemist ning hageja nõue on aegunud. TsÜS § 142 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja esitas oma nõude pärast aegumistähtaja möödumist, on ta kaotanud õiguse kostjalt kahju hüvitamist nõuda ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.