lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-34826/14

Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-34826/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-34826

Tsiviilasi

Kohtutäitur Oksana Kutšmei avaldus täitemenetlustes nr 084/2010/2265 ja 084/2010/2266 kohtutäituri poolt arestitud vara hindamise korraldamiseks Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2011 määrus uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks Paavo Paali määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Paavo Paal

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Oksana Kutšmei Vastustaja (sissenõudja): Aivar Jurs (IK: XXXXXXXXXXX)

(IK:

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2011 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Paavo Paali kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale (v.a määruskaebus P. Paalilt riigilõivu 63,91 euro põhjendamatu väljamõistmise kohta) võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.
Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas kohtule avalduse täitemenetluste nr 084/2010/2265 ja 084/2010/2266 jooksul kohtutäituri poolt arestitud vara hindamise korraldamiseks. Avalduse kohaselt toimus 16.05.2011 võlgnikule kuuluva kinnisasja (registriosa 970203) arestimine. Ekspert hindas kinnisasja väärtuseks 41 000 eurot. Kohtutäitur nõustus nimetatud hinnaga ning määras kinnisasja väärtuseks 41 000 eurot. Võlgnik oma seisukohta ei avaldanud. 18.07.2011 laekus kohtutäiturile P. Paali kaebus, milles P. Paal vaidlustas kohtutäituri poolt täitemenetluste nr 084/2010/2265 ja 084/2010/2266 raames korteriomandile asukohaga XXX linnas määratud hinna. Kohtutäitur esitas avalduse kohtule TMS § 74 ja 217 alusel.
2.Tartu Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2011 määrusega kohtutäitur O. Kutšmei taotluse ja määras P. Paalile kuuluva korteriomandi (registriosa nr 970203; asukoht XXX) uue hindamise korraldamiseks eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Eduard Elbrechti, kohustas eksperdil andma hinnangu, milline on XXX asuva korteriomandi turuväärtus eksperthinnangu andmise aja seisuga ning esitama ekspertiisiakt kohtutäiturile 30 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Maakohus mõistis P. Paalilt välja riigilõivu 63,91 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab TMS § 74 lg 7, et võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. TMS § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TMS § 74 lg 9 näeb ette, et kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Kohus kohustas 03.08.2011 määrusega võlgnikku tasuma ekspertiisikulude katteks kohtu tagatiste kontole 290 eurot 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. P. Paal sai nimetatud määruse kätte 11.10.2011 ning tasus kohtu määratud summa 25.10.2011. Nõusoleku antud tsiviilasjas ekspertiisi läbiviimiseks on 02.08.2011 andnud riiklikult tunnustatud ekspert E. Elbrecht. Sellest tulenevalt tuleb määrata P. Paalile kuuluva korteriomandi uue hindamise korraldamiseks eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert E. Elbrecht. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta P. Paali kanda. RLS § 22 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäitur vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Riigilõiv antud avalduse esitamise eest on 63.91 eurot (RLS § 57 lg 5). Arvestades menetluskulude jaotust ja TsMS § 179 lg-t 1, tuleb P. Paalilt mõista riigi kasuks välja riigilõiv 63.91 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.P. Paal taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2011 määruse tühistamist ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei selgu määrusest, kas kohus on pöördunud eksperdi leidmiseks vaid E. Elbrechti poole või nõusolekuid/hindamispakkumisi on küsitud ka teistelt riiklikult tunnustatud ekspertidelt.

Kuna kohtumenetluses tuleb vältida ebamõistlike kulude tekitamist, peab menetlusosalisel olema võimalus kontrollida, kas eksperdi poolt hindamise läbiviimise tasu on vastavuses kohaliku keskmise hinnaga; 2) ei ole ainuüksi eksperdi nõusolek piisav motiveering määramaks nimetatud isik ekspertiisi läbiviijaks. Nimetatud valdkonnas tegutsevaid eksperte on tõenäoliselt rohkem kui üks, seega võib ka nende poolt nõutav tasu olla erinev. Pöördumine ainult ühe eksperdi poole ei ole avaldaja arvates piisav; 3) on kohus 03.08.2011 määrusega kohustanud P. Paali tasuma kohtu tagatise kontole ekspertiisikulude katteks 290 eurot. Samas ei viita kohus määruste (03.08.2011 ega ka määrus 27.10.2011) selgitavas osas ühelegi hinnapakkumisele, millest tulenevalt on selline hind määratud. Lisaks ei selgu määrusest ekspertiistasu suurus. Kohus märgib vaid, et arve tuleb esitada Tartu Maakohtule. Kohus on küll eelneva määrusega kohustanud võlgnikku tasuma ekspertiisikulude katteks 290 eurot, kuid ekspertiisitasu suurust ei ole määratud; 4) on kohus ebaõigesti mõistnud P. Paalilt välja riigilõivu 63.91 eurot. Selliseks riigilõivu väljamõistmiseks puudub seaduslik alus. P. Paal ei ole käesolevas asjas esitanud kohtule avaldust. Seadus märgib siinkohal üksnes, et kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest sellise taotluse esitamisel, kuid ei võimalda mõista välja riigilõivu avalduse esitanud isikult.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

4.A. Jurs on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei selgu P. Paali kaebustest, mis on kaebuse eesmärk. P. Paalil oli võimalus öelda kohtutäiturile, kui palju tema arvates korter maksab või lasta see ise hinnata. Nüüd takistab P. Paal ka kohtu määratud eksperdil korterit hinnata, sest vaidlustamise järjekorras on kõik kohtu toimingud. Taoline käitumine on äärmiselt pahatahtlik; 2) on P. Paali korteriomandiga tagatud A. Jursi ja U. Randma vaheline laenuleping. Hüpoteegi seadmise lepingud on notariaalsed. Hüpoteegi summa on 83 085.14 eurot. Laenuleping on kirjalik ja laenusumma on täies ulatuses tagasi maksmata. Üksnes laenu põhiosa sellest lepingust tulenevalt on 60 741.69 eurot, millele lisanduvad viivised põhiosa ulatuses ja intressid. Ebapiisavate maksete tasumise korral kustutatakse esimeses järjekorras viivis, siis intress ja lõpuks põhiosa. Vara väärtuseks on hinnatud 41 000 eurot. Sellest arvestatakse maha aga veel kohtutäituri tasud. Seega ei kata korteri turuväärtus täna isegi viiviseid. Vara müük on vältimatu ja P. Paalile ei jääks vara müügist raha järgi ka kõige optimistlikuma hinnangu juures.
7.Kohtutäitur O. Kutšmei palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
9.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse eksperdi määramiseks ning avaldus oli esitatud TMS § 74 lg-te 7 ja 8 alusel seetõttu, et P. Paal vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Asja materjalidest nähtuvalt määras kohus eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi E. Elbrechti (t.l 12) ning ringkonnakohtul puuduvad kahtlused ekspert E. Elbrechti pädevuses.

TsMS § 294 lg 3 sätestab, et kohus võib nõuda pooltelt isikute nimetamist, kes sobivad ekspertiisi tegemiseks ning sama paragrahvi 1. lõike kohaselt arvestab kohus poolte arvamusi. TsMS § 294 lg 3 ei pane kohtule kohustust nõuda menetlusosaliselt isikute nimetamist, kes sobivad tema arvates ekspertiisi tegemiseks. Seetõttu ei ole maakohtu poolt P. Paalilt eksperdi isiku küsimata jätmine vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et P. Paal ei ole ka määruskaebuses seadnud kahtluse alla ekspert E. Elbrechti pädevust ega nimetanud hindamiskulude suurust, milline oleks tema arvates olnud mõistlik. Maakohus on hindamiskulude suuruse 290 eurot kindlaksmääramisel lähtunud e-kirjavahetusest ekspert E. Elbrechtiga (t.l 12-13) ja ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt P. Paalilt ette tasuda nõutud hindamiskulude suurus 290 eurot on mõistlik ja vastavuses kohaliku keskmise hinnaga. Ringkonnakohus märgib, et seadusest ei tulene kohtule nõuet korraldada hinnapakkumine eksperdi määramiseks ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Konkreetne ekspertiisi tasu suurus selgib pärast ekspertiisi tegemist ning seetõttu ei saanudki maakohus vaidlustatud määruses määrata kindlaks ekspertiisitasu suurust. Kohtutäitur on avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 2 p 7 alusel ning kuna kohtutäituri avaldus rahuldati, mõistis maakohus P. Paalilt TsMS § 179 lg 1 alusel põhjendatult välja riigilõivu 63,91 eurot. P. Paali seisukoht, et kuna tema ei esitanud avaldust kohtule, siis puudub alus temalt riigilõivu välja mõista, ei ole kooskõlas TsMS § 179 lg-s 1 sätestatuga. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel P. Paali kanda. TsMS § 179 lg 3 alusel on käesolev määrus lõplik, millega jäeti rahuldamata P. Paali määruskaebus temalt riigilõivu 63,91 euro põhjendamatu väljamõistmises osas.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium