Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on Andrei Ogoltsovi hagi Galina Tomilina vastu 12260 krooni nõudes (tsiviilasi nr 2-09-58637), Valery Mikhaylovi hagi Galina Tomilina vastu 11257 krooni nõudes (tsiviilasi nr 2-09-58642), Vadim Perovi hagi Galina Tomilina vastu 9420 krooni nõudes (tsiviilasi nr 2-09-59091), Alexander Zheltonozhskiy hagi Galina Tomilina vastu lepingu lõppenuks tunnistamiseks ja lepingu põhjal saadu väljanõudmiseks (tsiviilasi nr 2-09-63613). Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-09-58637, 2-09-58642, 2-09-59091 ja 2-09-63613 oma 01.12.2010.a. määrusega ühte menetlusse ning liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-09-58637. Hagimenetluse esemeks on poolte vahel sõlmitud lepingute alusel kostjale Galina Tomilinale makstud raha tagastamine kostjapoolse kohustuste rikkumise tõttu. Lepingute poolteks on hagejad Andrei Ogoltsov, Valery Mikhaylov, Vadim Perov, Alexander Zheltonozhskiy ja kostja Galina Tomilina. Viru Maakohus edastas hagimaterjalid kostjale vastamiseks. Kostja esitas Viru Maakohtule kohtule vastused hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista, ning palub hagid jätta rahuldamata. Kostja taotles menetluse peatamist seoses asjaoluga, et Ida

2-09-58637 Prefektuuris on algatatud kriminaalmenetlus nr 09140105214 Galina Tomilina suhtes, mille kohus jättis oma 01.12.2010.a. määrusega rahuldamata.

Hagiavaldused I hagiavalduse kohaselt, hagejaks Andrei Ogoltsov, sõlmisid hageja ja kostja 23.07.2009.a. lihtkirjaliku lepingu nr 47 (Fr-11). Vastavalt lepingule kohustus kostja osutada vahendusteenusi dokumentide vormistamises välismaale tööle sõitmiseks ning töökohale saabumise kaasaaitamiseks. Peale selle on kostja kohustatud täitma kohustusi, mis on lepingu nr 47 punktides 2.5, 2.7, 2.8.7 ette nähtud. Hageja leiab, et sisuliselt on tegemist tööle võtmisel vahenduslepinguga, mis on seadusega vastuolus. Hageja tasus lepingu sõlmimisel koheselt kostjale 1000 krooni ja 600 eurot. Augustist oktoobrini 2009. .a ei esitanud kostja mingeid konkreetseid ettepanekuid töö leidmiseks Prantsusmaal. 23.10.2009.a. avaldas kostja, et e töökohti välismaal temale ei ole, aga hageja poolt tasutud raha (1000 krooni + 1000 eurot) on saadetud partnerile Leedusse. 05.11.2009.a. esitas hageja kostja, Galina Tomilinale, lepingu ülesütlemise. Lisaks Galina Tomilinale makstud 10420 kroonile kandis hageja lisaks kulutusi 1840 krooni apostilli vormistamiseks. Haginõuet tõendab hageja kirjalike dokumentidega: Leping nr 47 (Fr-11); kviitung nr 72 (23.07.2009.a.) 1000 krooni tasumise kohta, kviitung nr 73 (23.07.2009.a.) 600 euro tasumise kohta; 05.11.2009.a. avalduse lepingu ülesütlemise kohta; hageja abikaasa, Tatjana Loginova, kontoväljavõte 1840 krooni tasumise kohta 29.09.2009.a, ringkonnaprokuratuuri teade 10.11.2009.a.. Hageja, Andrei Ogoltsov, nõuab kostjalt tema kasuks 12 260 krooni välja mõistmist. II hagiavalduse kohaselt, hagejaks Valery Mikhaylov, sõlmisid hageja ja kostja 28.07.2009.a. lihtkirjaliku lepingu nr 50 (Fr-3). Vastavalt lepingule kohustus kostja osutada vahendusteenusi dokumentide vormistamises välismaale tööle sõitmiseks ning töökohale saabumise kaasaaitamiseks. Peale selle on kostja kohustatud täitma kohustusi, mis on lepingu nr 47 punktides 2.5, 2.7, 2.8. 2.9. ette nähtud. Hageja leiab, et sisuliselt on tegemist tööle võtmisel vahenduslepinguga, mis on seadusega vastuolus. Hageja tasus lepingu sõlmimisel kostjale koheselt 10420 krooni. Augustist oktoobrini 2009. .a ei esitanud kostja mingeid konkreetseid ettepanekuid töö leidmiseks Prantsusmaal. 23.10.2009.a. avaldas kostja, et e töökohti välismaal temale ei ole, aga hageja poolt tasutud raha on saadetud partnerile Leedusse. 05.11.2009.a. esitas hageja kostja, Galina Tomilinale, lepingu ülesütlemise. Lisaks Galina Tomilinale makstud 10420 kroonile kandis hageja lisaks kulutusi 837 krooni sünnitunnistuse saksa keelde tõlkimiseks . Haginõuet tõendab hageja kirjalike dokumentidega: Leping nr 50 (Fr-3); kviitung nr 76 (28.07.2009.a.) 10420 krooni tasumise kohta, arve nr 359 02.10.2009.a. 837 krooni tasumise kohta; 05.11.2009.a. avalduse lepingu ülesütlemise kohta; ringkonnaprokuratuuri teade 10.11.2009.a.. Hageja, Valery Mikhaylov, nõuab kostjalt tema kasuks 11 257 krooni välja mõistmist. III hagiavalduse kohaselt, hagejaks Vadim Perov, sõlmisid hageja ja kostja 23.07.2009.a. lihtkirjaliku lepingu nr 48 (Fr-12). Vastavalt lepingule kohustus kostja osutada vahendusteenusi dokumentide vormistamises välismaale tööle sõitmiseks ning töökohale saabumise kaasaaitamiseks. Peale selle on kostja kohustatud täitma kohustusi, mis on lepingu nr 74 punktides 2.5, 2.7, 2.8. 2.9. ette nähtud. Hageja leiab, et sisuliselt on tegemist tööle võtmisel vahenduslepinguga, mis on seadusega vastuolus. Hageja tasus lepingu sõlmimisel kostjale koheselt 9420 krooni.

2-09-58637 Augustist oktoobrini 2009. .a ei esitanud kostja mingeid konkreetseid ettepanekuid töö leidmiseks Prantsusmaal. 23.10.2009.a. avaldas kostja, et e töökohti välismaal temale ei ole, aga hageja poolt tasutud raha on saadetud partnerile Leedusse. 05.11.2009.a. esitas hageja kostja, Galina Tomilinale, lepingu ülesütlemise . Haginõuet tõendab hageja kirjalike dokumentidega: Leping nr 48 (Fr-12); kviitung nr 74 (23.07.2009.a.) 600 euro tasumise kohta; 05.11.2009.a. avalduse lepingu ülesütlemise kohta; ringkonnaprokuratuuri teade 10.11.2009.a.. Hageja, Vadim Perov, nõuab kostjalt tema kasuks 9420 krooni välja mõistmist. IV hagiavalduse kohaselt, hagejaks Alexander Zheltonozhskiy, sõlmisid hageja ja kostja 17.09.2009.a. lihtkirjaliku lepingu nr 66 Bel. Vastavalt lepingule kohustus kostja osutada vahendusteenusi dokumentide vormistamiseks välismaale tööle sõitmiseks ning töökohale saabumise kaasaaitamiseks. Peale selle on kostja kohustatud täitma kohustusi, mis on lepingu nr 47 punktides 2.5, 2.7, 2.8, 2.9 ette nähtud. Hageja leiab, et sisuliselt on tegemist tööle võtmisel vahenduslepinguga, mis on seadusega vastuolus. Hageja tasus lepingu sõlmimisel kostjale koheselt 1000 krooni ja 600 eurot. Kostjamääras hagejale Belgiasse sõidu tähtajaks 06.10.2009.a. Peale seda lükkus väljasõit hagejale teadmata põhjustel mitu korda edasi. Hageja üritas kostjalt ka telefoni teel informatsiooni saada, kuid see ei andnud tulemusi. 11.11.2009.a. esitas hageja kostja, Galina Tomilinale, lepingu ülesütlemise ning 10420 krooni tagastamise nõude. Kostja nõudele ei reageerinud. Haginõuet tõendab hageja kirjalike dokumentidega: Leping nr 66 Bel; Galina Tomilina teenuste kuulutus; kviitung nr 100 (17.09.2009.a.) 10420 krooni tasumise 11.11.2009.a. avalduse lepingu ülesütlemise kohta; tähitud kirjade kättesaamise teade, Alexander Zheltonozhskiy pensionitõend; Hageja, Alexander Zheltonozhskiy, nõuab lepingu nr 66 Bel lõppenuks tunnistamiste hagejapoolse ülesütlemisega ning mõista kostjalt, Galina Tomilinalt hageja kasuks välja 10420 krooni. Kostja hagivastused on identsed. Kostja ei nõustu tema vastu esitatud hagidega. Vastustes võtab kostja omaks lepingute sõlmimise ning lepingu sõlmimisel hagejate poolt raha summas 1000 krooni (välja arvatud Perov, kes 1000 krooni ei tasunud) ja 600 eurot vastuvõtmise. Kostja selgitab, et kandis raha üle Vigintas Abeciunase kontole Vilniuses. V. Abeciunas tegeles välismaale asumise töölevormistamise ja selleks vajalike dokumentide vormistamisega. Kostja viitab, et tulenevalt Ida Prefektuuri menetluses olevast, tema suhtes algatatud kriminaalasjast, on temal ära võetud kogu dokumentatsioon ja arvuti ning kostja ei saa esitada täpsemaid andmeid enne kriminaalmenetluse lõpetamist. Tõendiks on kostja lisanud kõigile hagidele läbiotsimisprotokollide (18.11.2009 ja 19.11.2009a.a) koopiad. Kostja on seisukohal, et ta on lepingujärgset teenust hagejatele osutanud ning tulenevalt lepingu punktidest 2.9. ja 3.2. vabaneb ta enda kohustuste täitmisest ning raha tagastamise kohustusest

Kohtuistung Kohus on teinud pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, kuid kostja ei ole nõustunud kompromissi tingimustega.

2-09-58637 Kohus on käesolevas menetluses 12.07.2011.a. ära kuulanud kostja, Galina Tomilina suulised selgitused (IV kd 95-95), nõudnud kostja esindaja taotlusel (IV kd. tlk 139-138) Viru Ringkonnaprokuratuurist välja kriminaalasja nr 091401054214 materjalidest kostjate soovitud tõendid (IV kd tlk 141 -212, koos tõlkega). 22.09.2011.a. toimunud kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja, Andrei Ogoltsovi, (V köide tlk 41-45) 14.10.2011.a. toimunud kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hagejad Zheltonozhkiy ja Vadim Perovi.

Alexander

24.11.2011.a. toimunud kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja Valery Mikhaylovi. Kohtu põhjendused ja kohaldamisele kuuluvad õigusnormid Hagejate hagid on sisult identsed ning põhinevad analoogilistel asjaoludel ning tuginevad ühesugustele tõenditele (kirjalik leping, raha tasumise kviitungid, lepingu ülesütlemise avaldus, hagejate poolt vande all kohtuistungil antud selgitused). Pooled vahel puudub vaidlus lepingute sõlmimise fakti ning nende lepingute alusel hagejate Ogoltsovi. Mikhaylovi ja Zheltonozkiy poolt kostjale raha maksmise üle summas 1000 EEK ja 600 eurot ja Perovi poolt summas 600 eurot ning kostja poolt selle raha vastuvõtmise üle. Vastavad tõendid on kohtule esitatud kviitungite kujul. Kohtus täpsustas hagejate esindaja A.Perovi nõude suurust, kuna kviitungist nähtuvalt on A. Perov tasunud summa 600 eurot, puudub käesoleval ajal vajadus selle ümberarvestamiseks kroonidesse ja seejärel uuesti eurodesse. Kohus nõustub hageja seisukohaga ja loeb Aleksei Perovi haginõude täpseks suuruseks 600 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagejate Andrei Ogoltsovi täiendavate kulutuste 1840 krooni, mis kulus apostilli vormistamiseks ja Valery Mikhaylovi täiendavate kulutuste 837 krooni (sünnitunnistuse saksa keelde tõlkimine) suurust, mis on tõendatud hagejate poolt esitatud sularahas tasutud arvega nr 359 ( III kd tlk 5) ning hageja Andrei Ogoltsovi abikaasa pangaväljavõttega (IV kd tlk 21). Eeltoodust tulenevalt analüüsib ja motiveerib kohus haginõuete õiguslikku poolt ja nõude tõendatust kõigi hagide puhul ühiselt. Esmatähtsana käesoleva lepingutest tuleneva õigussuhete ja õiguslike tagajärgede väljaselgitamisel käsitleb kohus küsimust, millise lepinguga on tegemist hagejate ja kostja vahel sõlmitud identse tekstiga lepingute näol tegemist. Tulenevalt VÕS § 1 lg 1,2 Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Tulenevalt VÕS § 29 lg 1, 2, 3 kohaselt Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

2-09-58637 Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 5 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Kohus uurib esmalt kõiki hagejate ja kostja vahel sõlmitud nelja identset lepingut (I kd tlk 4-8, tõlge tlk 23-25; II kd. tlk 3-4, tõlge tlk 2 14-17; III kd. tlk 3-4, tõlge tlk 2 15-17; IV kd. tlk 3-4, tõlge tlk 2 16-17). Kõigi hagejatega sõlmituid lepingute p. 1 määratleb lepingu eseme alljärgnevalt: 1.1 Agent osutab vahendusteenust kindlaksmääratud taus, edaspidi „Tasu“, eest välismaale sõiduks vajalike dokumentide vormistamisel ja kaasabiks töö- ning elamiskohta saabumisel. 1.2 Teenuse saaja, kes soovib sõita tööle väljaspoole Eestit, saab konsultatsioone välismaal töölerakenduse, ühte või teise riiki väljasõiduks vajalike dokumentide vormistamise küsimustes. Edasi vaatleb kohus lepingu 2.5, mis sätestab „Teenusesaaja kohustub tasuma 1000 EEK osutatava teenuse eest peale variandi(-tide) ja töölesõidumaa (maale) esitamist. Peale tasumist arve järgi või sularahas Agent esitab kogu informatsiooni firma(-de) kohta, kes tegeleb dokumentide (tööluba, leping tööandjaga sõitmise viis ja ravikindlustuse vormistamine) vormistamisega. Hageja, A. Zheltonozhkiy on kohtule esitanud venekeelse kuulutuse (I kd tlk 8), mille tõlget pole kohtule hageja määratud tähtajaks esitatud. Kohus jätab vormiveaga esitatud tõendi tulenevalt TsMS §33 lg 3 tähelepanuta ja tõendite hulgast kõrvale. Hageja, Andrei Ogoltsov, andis 22.09.2011.a. kohtuistungil vande all selgituse, mille kohaselt tema ise ei pidanud otsima tööd välismaal, lepingust tulenevalt Galina Tomilina vahendas meile tööd. Tomilina ei osutanud konsultatsiooniteenust töötingimuste ja vajaminevate dokumentide osas, vaid pidi hagejale leidma töö, esitama allkirjastamiseks töölepingug ning abistama töökohta sõitmisel. Kostja selgitas lepingu sõlmimisel hagejale, et lepingu täitmise raames makstud 600 euro eest pidi vormistatama dokumendid ja saatma meile lepingud 14.10.2011.a. toimunud kohtuistungil andis hageja Alexander Zheltonozhkiy vande all selgituse (V kd tlk 49-50) , mille kohaselt tema ise ei pidanud otsima tööd välismaal Tööd vahendas sõlmitud lepingu alusel Galina Tomilina. Mingit konsultatsiooniteenust töötingimuste ja vajaminevate dokumentide osas hageja ei saanud. Kostja pidi hagejale leidma töö, esitama andmed tööandja ja elamistingimuste kohta, esitama allkirjastamiseks töölepingu ning abistama töökohta sõitmisel. 14.10.2011.a. toimunud kohtuistungil andis hageja Vadim Perovi vande all selgituse (V kd tlk 50-51), mille kohaselt hageja ise ei pidanud otsima tööd välismaal, lepingust tulenevalt Galina Tomilina vahendas tööd. Konsultatsiooniteenust hageja lepingu raames ei saanud, tegu oli töö vahendamisega Eestist välismaale. Kostja ei tahtnud hagejatega suhelda, sellega oli probleeme

2-09-58637 24.11.2011.a. toimunud kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja Valery Mikhaylovi (V kd tlk 73- 74) Tomilina pidi hagejale Prantsusmaale töökoha leidma, hageja pidi sinna tööle sõitma, linnad kuhu nagu tööd pakuti vahetusid pidevalt, tegu oli siseviimistlustöödega. Tööd Prantsusmaal pidi hagejale leidma Tomilina. Kohus hindab hagejate ütlusi kogumis, selgitamaks välja poolte tahet lepingu sõlmimisel. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt tuvastatuks, et hagejate tahe lepingut sõlmides oli leida enesele töö läbi Galina Tomilina poolt osutatud vahendusteenuse, ning kostjad sõlmisid lepingu üksnes sellel eesmärgil. Mitte ühelgi hagejal ei olnud tahet sõlmida leping konsultatsiooniteenuse tellimiseks töölepingute ja muude dokumentide vormistamiseks kaasabi saamiseks. Hagejatel puudusid vastavad dokumendid, mida kostja oleks saanud analüüsida ja konsultatsiooniteenust osutada. Samuti puudusid hagejatel nii vastuvõtjad, elamispinna otsijad kui ka tööandjad ükskõik millises välisriigis, seega puudusid igasugused töö –ja välisriiki tööleasumisega seotud õigussuhted, mille sõlmimiseks või lahendamiseks oleksid kostjad pidanud hagejalt teenust tellima. Kohus arvestab hagejate ja kostja vahel sõlmitud lepingute tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 lähtudes järgmisi asjaolusid: kostjale oli teada, et hagejad on töötud isikud, kes otsivad tööd välismaal, lepingueelsetes läbirääkimistes lubas kostja selgesõnaliselt hagejatele tööd ning ka töötamise ajaks vastuvõtja (või tööandja) elamispinda välismaal. Seda tahet tõendab nii hagejate käitumine, kes jäid ootele ja suhtlesid Galina Tomilinaga, et välja selgitada, kas töökohad ning vastuvõtja (ja tööandja poolt tagatav elamispind) on konkreetses välisriigis olemas kui ka samasisuline tahe on tuvastatav kostja enda ütlustest, käitumisest. Liskas tõendab seda sõlmitud lepingute punkt 8, millest nähtuvalt on kostja igalt hagejalt ettemaksuna võtnud vastu „vastuvõtva poole maksumuse“ summas 600 eurot. Sellest nö. deposiidi võtmisest on tuvastatav kostja tahe lahendada hagejate vastuvõtmise ja sellega seonduvate tegevuste sooritamine välismaal. Kostja võttis korduvalt Skype teel ühendust Vigintas Abeciunasega, et saata kostjad tööle omalt poolt (asjaolu on tõendatud kostja enese poolt välja nõutud tõendiga kriminaalasjast: Skype-vestluste väljatrükiga (IV kd tlk 141- 212 koos tõlkega). Kohus arvestab poolte vahel sõlmitud lepingu olemuse hindamisel muuhulgas ka kostja poolt kohtuistungil antud selgitusi. Kostja väidab, et tema osutas hagejatele ainult konsultatsiooni teenust ja selle eest talle maksti. Kostja selgitab, et pakkus hageja Perovile võimalust tööle minna hageja nõustus ja ütles, et aitab brigaadi kokku ajada. Lepingule vastavalt hagejad oleksid pidama sõitma tööle teatud aja jooksul ja kui nad seda ei tee peavad nad trahvi maksma Kostjal oli kompanjon kes vajas ehitustöölisi Prantsusmaale Nizzasse ja Sakasamaale Kölni, olid tähtajad, olid tehnilised nõuded, neil pidi olema sertifikaat ehitustööde teostamiseks, Prantsusmaal oli keeldutud hagejaid tööle võtma just sellel põhjusel, et hagejatel puudus vastav sertifikaat, see keeldumine oli tehtud suulises vormis, ma ei saanud sertifikaati esitada kuna mul seda ei olnud. Kostja tegin koostööd Vigintas Abetsiunasega, temaga oli mul suuline leping, et mina Eestis leian töölisi ja tema leiab töökohad, suuline leping oli sõlmitud 2009 mai kuus. Kostja selgitab, et lepingud sõlmis tema, pooleks oli lepingus märgitud Konstanta Grupp, mis ühendas kostja tegevust FIE-na. Lepingud hagejatega allkirjastas kostja kui FIE ja Konstanta grupp on lihtsalt minu mitme tegevussuuna nimetus. , ma pidin tegema endises kontoris sildi, silt ei võta lepingulisi kohustusi, kostja võttis ainuisikuliselt selle lepinguga endale kohustusi. Selle lepingu sõlmimise ajal olin ma üksinda ja ainuisikuliselt olemas, andsin konsultatsioone, ülejäänuga pidi tegelema Vigintas, ta on lepingupooles kaastöötaja, meil oli suuline leping. Kostja võtab omaks, et ta võttis sõlmitud lepingutega endale kohustusi mida mitte keegi ei täida. Ja väidab samas et tema täitis omapoolse lepingupunkti 100%-liselt. Hagejatega sõlmitud lepingu p 2.1 pidi täitma kostja. Materjal hagejatele oli esitatud, konkreetselt aadressid, olid kirjutatud Skype teel, olid tekstis kirjas see millest kostja rääkis, kuhu sõita millal ja mis tingimustel. Hagejad pidid kohale tulema, kohapeal pidi vormistatama dokumendid, hagejatega suhtles telefoni 56471828 teel, see telefon on eelmisest aastast muutunud, suhtles ka Skype teel, kasutajanimi angelina2875. Hagejatega sõlmitud lepingu p 8 , see tasu oli mõeldud vastuvõtva poole kulud, s.t. pidi vastu võetama kohtumispunktis, enne seda nad pidid leidma

2-09-58637 elamiskohta koos magamiskoha, elamistingimustega, mugavustega olmetingimused, kodutehnika, voodi, televiisor, see 600 eurot sisaldas abi dokumendi vormistamisel, tõlketööd, tõendite kogum, sissekirjutus, tööleping tööandjaga, pangadokumentide vormistamine, hagejad ei teadnud keelt ja oli vaja tõlgiteenust, siin oli mõeldud teenus mõlemapoolne, et inimesed saaksid tööle. Kostja pakkus tööd Saksamaale kus ei olnud vaja sertifikaati, teavitas hagejaid dokumentide vormistamise vajadusest, nad tegid apostilli sünnitunnistusele, abielutunnistusele, tegid seda ise, ma pakkusin, et teen ise, kulud kandsid nad ise. Eestis apostillide vormistamine hageja teenuste hulka ei kuulunud. Kõikides riikides on elamise- ja tööload kostja arvates ühesugused. Kostja ei arva, et ta peaks üksikasjalikult teadma seadusandlust kuhu ta töötajaid saadab, kuna tema ise ei ole tööandja. Kostja kinnitab, et ta andis konsultatsiooni töökohtade olemasolust, teadis millised dokumendid on vaja esitada ja millised töökohad on vabad. Kostja avaldab, et vabadest töökohtadest teavitas teda Vigintas Abetsiunas. Kohus võtab arvesse VÕS § 29 lg 1,2,3 sätestatut ning on seisukohal, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest, mitte aga lepingus toodud ebaselgest ja ebaõigest väljendusviisist, mille eesmärgiks oli kostja poolt varjata tegeliku teenuse olemust. Kostja poolt lepingu tegelike eesmärkide ja tema kui kohustatud poole kohustuste varjamise eesmärk on kohtu hinnangul märgatav juba lepingu päises, kus lepingupoolena ei ole ära toodud mitte FIE Galina Tomilina vaid õiguslikku tähendust mitteomav ja tegelikkuses mitte eksisteeriv ning õigusvõimet mitteomav juriidiline isik „Konstanta Grupp“ Kohus on uurinud kõiki hagejate ja kostja vahel sõlmitud nelja identset lepingut, kuulanud ära kohtuistungitel vande all kõigi hagejate ja kostja selgitused lepingute olemuse kohta, ning nende tõendite põhjal jõudnud veendumusele, et lepinguid sõlmides oli poolte ühiseks ja tegelikuks tahteks oli hagejatele välismaal töö ja elamiskoha leidmine, mida pidi teostama kostja. Kohus on veendumusel, et kostja ei osutanud hagejatele mitte konsultatsiooniteenust, vaid töövahendusteenuseid, mille eest kostja lepingu alusel võttis hagejatelt, Ogoltsovilt. Mikhaylovilt ja Zheltonozkiylt igaühelt tasu 1000 EEK, millele lisandus lepingu p 8 toodud „vastuvõtva poole maksumus“ igaühelt summas 600 eurot ning hageja Perovilt lepingu p. 8 toodud „vastuvõtva poole maksumuse“ summas 600 eurot. Tegemist oli tööturuteenuse vahendamisega, mida reguleerib Tööturuteenuste ja –toetuste seadus (edaspidi TTS). Kohus lähtub TTS 2009.a. perioodil 01.07 – 01.11.2011.a. (hagejate ja kostja vahel lepingute sõlmimise aegne) kehtinud redaktsioonist. TTS § 1 lg 2 kohaselt TTS-ga reguleeritakse arvestuse pidamist töötute ja tööotsijate üle, tööturuteenuste osutamist, tööturutoetuste maksmist, käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest. TTS § 9 lg 1 p 1,2, 10,12 kohaselt Tööturuteenuste liigid on: teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest; töövahendus. Kohus on seisukohal, et Galina Tomilina poolt hagejatele osutatud teenus vastab TTS § 9 lg 1 p 1,2, sätestatule, seega on tegemist tööturuteenuste osutamisega. TTS § 12 lg 1 kohaselt Töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. Kohus on veendunud, et Galina Tomilina tegeles hagejatega sõlmitud lepingute raames just nimelt töövahendusega. TTS § 12 lg 2 sätestab kategoorilise keelu: Eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt.

2-09-58637 Seega on kohus seisukohal, et Galina Tomilina, tegutsedes füüsilisest isikust ettevõtjana, ei tohtinud seadusest tulenevast keelust lähtudes nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud hagejatelt tasu töövahendusteenuse eest. Tulenevalt TTS § 38 lg 1 Tööturuteenust võib osutada peale Eesti Töötukassa eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on registreeritud tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registris. Seega ei tohi tööturuteenust osutada FIE, kellel puudub vastav registreering majandustegevuse registris. Kostja ei ole tõendanud vastava registreeringu olemasolu. Seega puudub kostjal õigus üldse tööturuteenuseid osutada. TTS § 39 tulenevalt tuleb enne tööturuteenuse osutamist läbida registreerimismenetlus Sotsiaalministeeriumis. Kostja ei oma sellist registreeringut ega ole tõendanud, et tal oleks kunagi olnud kavatsus oma tegevus registreerida. Kuigi VÕS § 29 lg 8 sätestab, et Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti, on kohus veendumusel et käesolevas kaasuses ei saa lepingutingimusi lugeda ei seaduslikeks ega kehtivateks, kuna kostjal puudus õigus vastavas valdkonnas tegutsemiseks, samuti keelab TTS § 12 lg 2 expressis verbis kategoorilise keelu nõuda tööotsijatelt tasu töövahendusteenuse eest. See kategooriline keeld muudab tühiseks nii lepingutasu kui ka „vastuvõtva poole kulude“ nõudmise, kuna tulenevalt TTS § 12 lg 2 tuleb sellised kulutused sisse nõuda tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või FIE’lt. Seega on hagejate ja kostja vahel sõlmitud lepingud otseselt seadusega vastuolus, ning tegemist on kategoorilise keeluga regulatsioonist erineva sisuga tehingu tegemiseks. Keelu tuvastamise vajadusele on juhtinud tähelepanu Riigikohus oma lahendis 3-2-1-113-11. TTS § 12 lg 1 ja 39 lg 1 sätestavad FIE’l e kategoorilise tegutsemiskeelu. Kuna seadusandja ei ole eriseaduses reguleerinud FIE tsiviilõiguslikku vastutust ega tagajärgi keelatud tegevuse eest, kuuluvad olukorra lahendamisel kohaldamisele üldnormid, milleks on tsiviilseadustiku üldosa sätted. Kohus tuvastas, et käesolevas asjas on hagejate ja kostja vahel sõlmitud lepingute näol tegemist TTS sätestatud kategoorilist keeldu rikkuvate lepingutega, mis on seadusega selges vastuolus. Seadusega vastuolus ole tehing on algusest peale tühine tulenevalt TSÜS § 87 sättest Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TSÜS § 84 lg 2 sätestab kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. Kohus on kõiki tõendeid kogumis analüüsides jõudnud veendumusele, et tehing ei vasta ühegi teise tehingu tunnustele, kohus on tuvastanud poolte tegeliku tahte ning analüüsinud selle kujunemist ja poolte käitumist lepingu sõlmimisel ning lepingueelsetel läbirääkimistel. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et isegi juhul kui kostja oleks tõepoolest hagejatele vahendanud kehtivaks loetava lepingu alusel üksnes konsultatsiooniteenust, puudus tal TTS § 12 lg 1 aluse nõuda selle eest tasu 1000 krooni. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui lugeda tõeseks kostja väide, et ta kehtiva konsultatsioonilepingu alusel võttis hagejatelt Lepingu p. 8 järgi igaühelt vastu raha 600 eurot (kokku 2400 eurot) selgitusega „Vastuvõtva poole maksumus“, on kostja tõendamiskohustuseks asjaolu tõendamine, et „vastuvõttev pool“ on teinud kulutusi, mille hüvitamises on pooled

2-09-58637 lepingus toodud tingimustel kokku leppinud. Kuna ükski hagejatest kuhugi välismaale tööle sõitnud ei ole, ning kostja ei ole mingite „vastuvõtva poole“ kulutute tekkimist mitte ühegi tõendiga tõendanud, tuleb kostjal, Galina Tomilinal, hagejate poolt olematute kulude katteks tasutud 600 eurot alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Tulenevalt TSMS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Pooled on vaidluse vältel olnud seisukohal, et tegemist on kehtiva lepinguga. Kohus on tsiviilasja igakülgselt analüüsides jõudnud veendumusele, et tegemist on algusest peale tühiste lepingutega. Kuna kohtuistungil on arutatud ka hageja viiteid lepingute vastuolule TTS sätetega, on kohus õiguslikku põhjendust koostades järginud TSMS § 436 lg 4 sätestatud nõudeid. Tulenevalt TSÜS § 84 lg 1 Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et hagejate nõuded kostjale makstud raha tagastamise osas kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad VÕS § 1028 lg 2 toodud tagasinõudeõigust välistavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et hagejate Andrei Ogoltsovi täiendavate kulutuste 1840 krooni, mis kulus apostilli vormistamiseks ja Valery Mikhaylovi täiendavate kulutuste 837 krooni (sünnitunnistuse saksa keelde tõlkimine) hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. Tulenevalt VÕS § 1043, mille kohaselt Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja rikkus tehingukeeldu, ning seadusevastase tehingu täimise raames nõudis kostjatelt tõlgitud ja aopostilleeritud dokumentide esitamist, põhjustades sellega hagejatele Ogoltsovile ja Mikhaylovile täiendavaid kulutusi. Kohus on seisukohal, et tegemist on täiendava kahju tekitamisena hagejatele seadusega vastuolus oleva lepingu täitmiseks ning kahju kuulub hüvitamisele kostja poolt VÕS § 1043 alusel.

Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta kostja kanda

/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.