Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik 16.05.2005. a sõlmisid Fortum Elekter AS (edaspidi hageja) ja Ester Kasemaa (edaspidi kostja) tähtajatu elektrienergia müügilepingu nr. *. Tüüptingimuste p 2 ja lepingu kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat aadressil * ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas ülejäänud tüüptingimustega. Lepingu tüüptingingimuste p. 7.1. kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud maksepäevaks. Kostja ei ole lepingut nõueteohaselt täitnud ja hagi esitamise seisuga on täies ulatuses või osaliselt tasumata kolme arve eest kogusummas 122,48 eurot. Lepingu tüüptingimuste p. 7.4. kohaselt on müüjal õigus tasumata elektriarvete eest või lepingust tulenevate teiste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral nõuda kliendilt viivist 0,06% päevas ning 26.07.2011. a seisuga on kogunenud viiviseid summas 26,05 eurot. 28.07.2011. a esitas Fortum Elekter AS hagi Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Ester Kasemaa vastu hagiavalduse 148,53 euro nõudes. 23.08.2010. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagimaterjalid edastati hagiavalduses märgitud kostja aadressile, kust menetlusdokumendid tagastati märkega – ei ela/asu aadressil (ära kolinud). 08.09.2011. a edastati kohtualluvusel asi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja, kuna Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks *. 06.10.2011 saabus toimik Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 11.10.2011 saatis kohus menetlusdokumendid *, kust menetlusdokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela/asu aadressil“. 13.10.2011 saatis kohus menetlusdokumendid *, kust menetlusdokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela/asu aadressil“. 21.10.2011 palus kohus hageja esindajal esitada kohtule kostja aadress, et oleks võimalik talle hagimaterjalid kätte toimetada. 21.10.2011 saatis hageja kirja, milles teatas, et kostja elukohaks on *. 24.10.2011 on kostja menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 28.07.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 3-4/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 148,53 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 122,48 eurot ja viivis 26,05 eurot. Hageja on kohtule on esitanud viivise ja võlgnevuse arvestuse /tlk 6/; Fortum Elekter AS ja Ester Kasemaa vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr * /tlk 7/; elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimused /tlk 8-9/ ning Fortum Elekter AS poolt 01.06.2010, 05.08.2010 ja 06.09.2010 kostjale saadetud arved /tlk 10-12/. Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt on Ester Kasemaa poolt tasumata hagejale 01.06.2010. a arve nr * summas 738,32 krooni (47,19 eurot), 05.08.2010. a arve nr * summas 918,67 krooni (58,71 eurot) ja 06.09.2010. a arve nr * summas 259,45 krooni (16,58 eurot). Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste /tlk 9/ p 7.4 kohaselt on müüjal lepingust tulenevate summade õigeaegselt tasumata jätmise korral õigus nõuda viivitanud poolelt viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt on 26.07.2011 seisuga viivis kokku 26,05 eurot /viivisearvestus tlk 6/. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Ester Kasemaa’lt hageja Fortum Elekter AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 148,53 eurot, millest põhivõlgnevus on 122,48 eurot ja viivis 26,05 eurot. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot /tlk 5/, mille tasumist on kohus kontrollinud 10.10.2011 /tlk 36/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 63,91 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.