Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-18435
Tsiviilasi
OÜ Jasitex hagi Irina Savitskaja vastu alusetust rikastumisest saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks 20 302 krooni (1297.53 eurot)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. aprilli 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Jasitex apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Jasitex (RK: 11416947), esindaja Jaanus Silm Vastustaja (kostja): Irina Savitskaja (IK: XXXXXXXXXXX) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 18. aprilli 2011 otsus muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Jasitex kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tagasinõudmine on vastuolus tühisust ette nägeva seaduse sätte erinormiga. Mainitud erinormiks on antud juhul kuni 30.06.2009 kehtinud palgaseaduse § 37. Töölepinguseaduse § 131 lg 2 kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tehtud enne 01.07.2009, senikehtinud seadust. Palgaseaduse (PalS) § 37 lõike 1 alusel oli tööandjal üldjuhul õigus rohkem makstud summad töötajalt tagasi nõuda üksnes arvutusvea tõttu. PalS § 37 lg 2 alusel muudel põhjustel peale arvutusvea töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulunud, välja arvatud töötaja poolt teadvalt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu. Tõendina esitatud Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse muutmise määruse kohaselt jõudis käekirjaekspert järeldusele, et ei ole võimalik öelda, kas käskkirjas nr 14 olev allkiri on kirjutatud I. Savitskaja poolt. Seega ei tulene nimetatud dokumendist ega hagiavaldusele lisatud muudest dokumentidest tõendeid, mis annaksid kohtul alust tugineda asjaolule, et kostja esitas teadvalt kellegi teise poolt võltsitud dokumendi saamaks tööandjalt igakuiselt lisatasu või esitanud teadvalt valeandmeid (PalS § 37 lg 2). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Maakohus asus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata VÕS § 1028 lg 2 p 3 alusel. Hageja põhistas talle tekitatud kahju VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 järgi asjaoluga, et hageja omandit on rikutud, kostja arvele on põhjendamatult raha kantud ja nimetatud rahalt on tasutud riiklikud maksud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul on kostja süü hagejale kahju tekitamises tõendamata. Tõendamata on, et kostja on süüliselt omandanud kostja vara (VÕS § 1045 lg 1 p 5).
ei ole arutatud ja maakohus ei ole menetlusosaliste tähelepanu nimetatud võimalusele menetluses juhtinud on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 3 ja 4 sätestatut; 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1028 lg 2 p 3. Nimetatud norm sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või selle sätte eesmärgiga. Maakohus on leidnud, et selliseks sätteks on kuni 01.07.2009 kehtinud PalS § 37. Apellant maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Antud juhul on leidnud tõendamist asjaolu, et I. Savitskajal puudus õiguslik alus lisatasu saamiseks summas 20 302 krooni. Poolte vahel ei ole sellist võlasuhet, mis näeks ette 20 302 krooni tasumist I. Savitskajale lisatasuna. VÕS § 1028 lg 2 p-s 3 sätestatu ei viita PalS §-le 37 ning antud juhul ei kuulu VÕS § 1028 lg 2 p 3 kohaldamisele; 5) on maakohus kohaldanud ebaõigesti PalS § 37. PalS § 37 lg 2 sätestab üksnes kaks eeldust, millal on õigus nimetatud sätte alusel enammakstud summad tagasi nõuda ja nendeks on: kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokument. Maakohus on küll leidnud, et antud menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et maksmise aluseks oleks töötaja poolt teadvalt valeandmete esitamine, kuid samas on jätnud tähelepanuta PalS § 37 lg 2 sätestatud teise aluse enammakstud summade tagastamiseks, milleks on võltsitud dokument. Nimetatud säte ei näe ette, et võltsimise on pidanud toime panema just isik, kes võltsitud dokumendi alusel kasu saab või et võltsitud dokumenti kasutati teadlikult just vahetult kasu saanud isik poolt. PalS § 37 lg 2 kohaselt on õigus enammakstud summad tagasi nõuda, kui maksmine on toimunud võltsitud dokumendi alusel. Asjaolu, kes seda kasutas ja kas võltsitud dokumenti kasutati teadlikult, ei ole olulised. Oluline on, kas makse on tehtud võltsitud dokumendi alusel või mitte. Antud juhul on tõendamist leidnud, et 20 302 krooni on tasutud võltsitud dokumendi alusel. Kuna maakohus on leidnud, et tõendatud on, et käskkiri nr 14 oli võltsitud, siis esineb PalS § 37 lg 2 sätestatud alus enammakstud summa tagastamiseks. Kohus on seetõttu ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata VÕS § 1028 lg 2 p 3 alusel.
on kohustatud tagama vajalike abinõude rakendamise igal ajal, milleks on eelkõige sisekontrolli korraldamine, et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud. Seega apellant kas valetab, et ta ei teadnud midagi lisatasu maksmisest ja proovib vastustaja najal alusetult rikastuda või koostas lisatasu maksmise käskkirja nr 14 pahatahtlikult tagantjärgi, et kostjat laimata. Vastustajal on käesoleva ajani (16.06.2011) apellandi poolt tagatud juurdepääs MTÜ RSK Vaikla Maksu- ja Tolliameti e-maksuportaalis, ettevõtjaportaalis, sh Haigekassa kindlustusandmetele juurdepääs, AS-i Jõhvi Stomadent ettevõtjaportaalis, MTÜ RSK Vaikla pangakontole. Kui vastustaja oleks olnud ebausaldusväärne, omakasupüüdlik, pahatahtlik ja ei austaks Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust, siis oleks ta võinud neid võimalusi 3,5 aasta jooksul korduvalt kuritegelikult kasutada; 3) esitas käskkirja lisatasu maksmise kohta vastustajale apellant. Vastustajal puuduvad andmed, kas nimetatud käskkiri nr 14 on see sama dokument, mille alusel ta teostas väljamakseid, kuna kõik dokumendid jäid ettevõttesse peale apellandiga töösuhte lõppemist. Vastustaja ei olnud teadlik, et talle makstakse lisatasu võltsitud käskkirja alusel, kuna käskkirjale eelnesid läbirääkimised ja kokkulepe ning apellandipoolne kontroll; 4) kinnitab apellandi väide, et vastustaja sai ebaseaduslikult lisatasu 20 302 krooni, millelt tasuti riiklikud maksud 15 246 krooni (kokku 35 548 krooni), apellandi poolt vastustaja kulul rikastumise soovi või teadmatust, sest kui apellandil tekib õigus esitada Maksu- ja Tolliametile parandusdeklaratsioonid, siis saab ta tasutud maksud tagasi; 5) ei ole kindlaks tehtud, kes võltsis A. Dubrovi allkirja ja kas nimetatud käskkiri on sama käskkiri, mis edastati vastustaja lisatasu välja maksmiseks, siis puudub antud süüdistusel alus ja kahtlustus kuriteoks on alusetu; 6) ei ole nimetatud väljamaksed (20 302 krooni) ehk lisatasu tehtud töö eest saadud ebaseaduslikult ega alusetu rikastumise eesmärgil. Vastustaja on selle eest MTÜ-s RSK Vaikla tööd teinud. Lisatasu suurus ja tingimused on eelnevalt kahepoolselt kokku lepitud, fikseeritud käskkirjaga ning juhatuse liige on kontrollinud kõiki panga sisse- ja väljamakseid regulaarselt ega ole avastanud ühtegi ebaseaduslikku tehingut, mille tõendab, et apellant on vastustaja tööga rahul olnud.
veel MTÜ-s RSK Vaikla (omanik A. Dubrov) samuti raamatupidajana ning kokkuleppel A. Dubroviga maksis viimane talle selle eest lisatasu 3000 krooni kuus AS Jõhvi Stomadent vahenditest. Kirjalikku töölepingut keeldus A. Dubrov sõlmimast. 29.11.2007 avaldus A. Dubrovile (t.l 21) tõendab, et kostja palus tööandjat lõpetada AS-ga Jõhvi Stomadent sõlmitud tööleping ning kõik teised kostja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepped. Samuti esitas kostja MTÜ RSK Vaikla e-maksuameti väljavõtte, MTÜ RSK Vaikla ettevõtteportaali väljavõtte ja MTÜ RSK Vaikla Swedbanki väljavõtte (t.l 22, 24, 26), millised tõendavad tema töösuhet MTÜ-ga RSK Vaikla. Lisaks kinnitas kostja, et A. Dubrov juhatuse liikmena kontrollis igapäevaselt pangaväljavõtteid ning kui lisatasu 3000 krooni maksmiseks ei olnuks kokkulepet, siis oleks A. Dubrov pidanud selle koheselt avastama. Samuti ei ole hageja tõendanud, kas eksperdile esitatud käskkiri nr 14 on sama, mis vormistati 2007. a mais ning, kes on nimetatud käskkirja võltsinud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust lasus hagejal olukorras, kus kostja on oma vastuväidet tõendanud, kohustus lükata kostja esitatud tõendid ümber. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud maakohtule oma seisukoha (t.l 29-30), kuid ei ole lisanud sellele täiendavaid tõendeid ning kinnitanud jätkuvalt, et kostjal ei olnud töösuhet MTÜ-ga RSK Vaikla. Ringkonnakohus leiab, et käskkirja nr 14 võltsituse tuvastamine ei lükka ümber kostja esitatud ja tõendatud väiteid. Hageja tuginemine üksnes võltsitud käskkirjale ei ole piisav, et tuvastada hageja esitatud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei saanud vaidlusalust 20 302 krooni mitte õigusliku aluseta, vaid töötamise eest raamatupidajana A. Dubrovile kuuluvas MTÜ-s RSK Vaikla suuliselt sõlmitud kokkuleppe alusel. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08). Apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu poolt VÕS § 1028 ja PalS § 37 ebaõige kohaldamise kohta on iseenesest õiged, kuid ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.