lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-23556/89

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-23556/89
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-23556

Tsiviilasi

Tiit Soopa (Ants Soopa pärija) hagi Andres Villemsoni vastu pärandvara osa suuruse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. septembri 2011 vigade parandamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Villemsoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Andres Villemson (isikukood:

XXXXXXXXXXX),

Vastustaja (hageja): Tiit Soopa (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu

6.septembri 2011 määrus muutmata. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Andres Villemsoni kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Tiit Soopa esitas taotluse kohtuotsuse parandamiseks. Taotluse kohaselt tegi Tartu Maakohus 13.05.2011 otsuse, millega kohus on tuvastanud, et 1) H.S. kui pärandaja vara koosseisu kuulus 45587,5/350000 osa XXX vallas asuva XXX kinnistust number 748739; 2) pärandvara jagamisel jätta H.S. pärandist 45587,5/350000 osast XXX kinnistule hagejale Tiit Soopale Ants Soopa õigusjärglasena 1⁄2 osa ehk 22793,75/ 350000 mõttelist osa kinnistust ning kostjale Andres Villemsonile 1⁄2 osa ehk 22793,75/ 350000 mõttelist osa kinnistust; 3) pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Tiit Soopale kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 327206,25 /350000 mõttelist osa; 4) pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Andres Villemsonile kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 22793,75/350000 mõttelist osa. Kohtuotsuse resolutsioonis on kaasomandi osade suurused välja toodud lugejas koma kohtadega (nt 327206,25/350000). Seoses elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi kasutamisega toimub andmete töötlus automatiseeritult. Andmete automatiseeritud töötlemisel ei saa kinnistusraamatusse kandmisel kaasomandi osa suurus lugejas olla täisarvust väiksem. Sellest tulenevalt ei ole kohtuotsuses märgitud kaasomandi suuruse kinnistusraamatusse kandmine võimalik. Kaasomandi suurus peab olema fikseeritud täisarvuna. Et kaasomanike osa suurus kinnistusraamatus peaks olema märgitud lugejas täisarvuna, siis hagejale ja kostjale kuuluvate osasid puudutavad arvud tuleks matemaatilise tehte abil ümardada murdarvu lugejas täisarvuks. Selline ümardamine ei muudaks asja sisu ega mõjuks kummagi poole õigusi ja kohustusi. Ümardamine tähendaks, et hageja T. Soopa osa väheneks 0,25/350 000 võrra ning samavõrra suureneks kostja A. Villemsoni osa. On üldiselt arusaadav, et selline sajatuhandiku täpsusega osa suuruse määramine ei mõjuta otsuse sisu. Kuna kinnistusraamatukanne peab vastama kohtuotsusele, siis seadus võimaldab arvutamisvea, milleks antud juhul tuleks lugeda kinnistuosa suuruse arvutamisel kasutatava arvu ümardamise järgu muutmist, parandamist. Hageja esindaja palus muuta otsuses kinnisturaamatu kandeid puudutavalt hagejale ja kostjale kuuluvate kaasomandi osa suurused murdarvu lugeja osas täisarvuks, mis tähendaks lõppkokkuvõttes, et T. Soopale kuuluva mõttelise osa suuruseks tuleks ümardamise järel lugeda 327206/350000 mõttelist osa ja A. Villemsonile kuuluva mõttelise osa suuruseks 22794/350000 mõttelist osa.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus 6. septembri 2011 määrusega tegi Tartu Maakohtu 13. mai 2011 kohtuotuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 paranduse ja määras, et 13. mai 2011 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 tuleb lugeda järgmiselt: resolutsiooni p 3: „pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes, muutes Tiit Soopale kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 327206 /350000 mõttelist osa.“; resolutsiooni p 4: „pärandvara jagamise tulemusel muuta kinnistusraamatu kannet Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa 748739 XXX XXX kinnistu suhtes,

muutes Andres Villemsonile kuuluva mõttelise osa suurust, mis on nüüd 22794/350000 mõttelist osa.“ Kohtumääruse põhjenduste kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata (TsMS § 447 lg 2). 13.05.2011 kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 on ilmne ebatäpsus. Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 tuleks ümardamise järel lugeda „327206,25 /350000“ asemel „327206/350000“ mõttelist osa ja A. Villemsonile kuuluva mõttelise osa suuruseks „22793,75/350000“ asemel „22794/350000“ mõttelist osa. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mida on võimalik parandada otsuse vigade parandamise määrusega. Tulenevalt vea olemusest ei pidanud kohus vajalikuks enne vigade parandamise määruse tegemist menetlusosalisi ära kuulata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.A. Villemson esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. septembri 2011 vigade parandamise määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on A. Villemson 21.09.2011 esitanud Tartu Ringkonnakohtule taotluse ennistada Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. A. Villemson on seisukohal, et Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kuivõrd menetlustähtaega ei ole järgitud mõjuval põhjusel, tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam apellatsioonkaebust esitada, mis toob omakorda A. Villemsonile kaasa negatiivse tagajärje; 2) ennistub TsMS § 68 lg 5 kohaselt tähtaja ennistamisel menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. Juhul kui Tartu Ringkonnakohus otsustab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada, ei ole Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtotsus tänaseks jõustunud lähtudes TsMS § 456 lg-st 1, lg-st 2 ja lg-st 4 ning seega Tartu Maakohtu resolutsiooni p-de 3 ja 4 parandamiseks puudus vajadus ja alus.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4.T. Soopa vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt põhjendab A. Villemson määruskaebuse esitamist asjaoluga, et ta on 21.09.2011 esitanud Tartu Ringkonnakohtule taotluse ennistada Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. T. Soopa arvates ei ole vajalik A. Villemsonil sellisel põhjusel vigade parandamise määrust eraldi vaidlustada. TsMS § 447 lg-st 3 tulenevalt otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. See tähendab, et vigade parandamise määrus ei ole iseseisev kohtulahend, vaid seda tuleb käsitleda koos kohtuotsusega.

Vigade parandamise määruse tühistamata jätmine ei rikuks A. Villemsoni õigusi. Juhul, kui apellatsioonitähtaeg peaks ennistatama ning apellatsioonkaebuse tulemusel kohtuotsus peaks muudetama või tühistatama, siis tehakse seda juba parandatud otsuse kohta. Vigade parandamise määruse tühistamine kaebuse esitaja poolt esitatud põhjustel võib tekitada hoopis õigusliku segaduse. Kui apellatsioonkaebuse menetlemisel jääb kaebus rahuldamata ning kohtuotsus muutmata, siis selle tulemusel kehtiks algne nn vigadega otsus, mida tuleks vigade parandamise korras uuesti muutma hakata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
6.Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtu 06.09.2011 vigade parandamise määruse tegemiseks puudus vajadus ja alus, kuna maakohtu 13.05.2011 otsus on vaidlustatud (ei ole jõustunud). Vastavalt TsMS § 447 lg-le 2 kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Nimetatud sättest tulenevalt ei seosta seadus otsuses vigade parandamist selle vaidlustamisega (jõustumisega) ning seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuses esitatud põhjendus määruse vaidlustamisest. Vastustaja on õigesti märkinud, et vaidlustatud määrus ei riku A.Villemsoni õigusi ning A. Villemsoni sisulised vastuväited lahendatakse apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud A. Villemsoni kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium