Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-61484
Tsiviilasi
JT(isikukood XXX, elukoht juurdepääsutee määramiseks
Puudutatud isikud
LMEY(sünd. XXX, elukoht XXX) TK(isikukood XXX elukoht XXX) TT (isikukood XXX, elukoht XXX) TM (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
XXX)
avaldus
kinnistule
JT;
kompromissi kinnitamise kohtumääruse kaebetähtaega 2 päevani määruse kättesaamisest. Seoses kompromissi kinnitamisega palub avaldaja ülejäänud puudutatud isikud menetlusest enne kompromissi kinnitamist välja arvata. Avaldaja hüvitab Tõnu Kingsepale menetluskulud 120 eurot ning TK1 000 eurot, milles pooled on kokku leppinud. Leena Marjatta ErkamoYlhäineni menetluskulude kohta andmed puuduvad. TMtoetab teiste puudutatud isikute menetlusest väljaarvamist. TKtoetab avaldust samuti ning kinnitab, et avaldaja on hüvitanud temale menetluskulud summas 120 eurot. TT nõustub juurdepääsutee rajamisega läbi TMkinnistu. Samas ei nõustu ta enda väljaarvamisega menetlusest põhjusel, et lahendamata on tema õiguste rikkumist puudutavad küsimused. Puudutatud isik nõustub kompromissiga ja tema menetlusest väljaarvamisega juhul, kui avaldaja hüvitab puudutatud isikule menetluskulud summas 1 150 eurot ning sätestatakse, mis kohustused kaasnevad avaldajale omavoliliselt rajatud juurdepääsu tee rajamise ja kasutamisega. Puudutatud isik peab vajalikuks, et avaldaja lõpetab omavolilise juurdepääsutee kasutamise hiljemalt 01.09.2012, tasuks talle hüvitist tee kasutamise lõpetamiseni ja taastaks tee aluse pinnase kasutuseelse seisukorra, s.o tasandab pinnase, katab muldkihiga ja taastab haljastuse hiljemalt 01.10.2012. Puudutatud isik Leena Marjatta Erkamo-Yläinen kohtule ei vastanud. Kohtu seisukoht Esmalt palub avaldaja lahendada kompromissiga mitteseotud puudutatud isikute väljaarvamise menetlusest. Puudutatud isik TKon sellega nõus, TT vaidleb sellele vastu ja LMEY seisukohta pole esitatud. Puudutatud isikute väljaarvamise küsimuse lahendamiseks selgitab kohus õiguslikku baasi. Hagita menetluses kohaldatakse hagimenetluse sätteid arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1). Teatud erisus tuleneb TsMS § 477 lg-st 6, mille kohaselt „kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.“ Kohus leiab, et see säte antud juhul aga ei kohaldu. Nimelt võib juurdepääsutee rajamise asju seaduse kohaselt lahendada ka kohtu algatusel. TsMS § 476 kohaselt „hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel.“ Seega saab hagita asja üksnes avalduse alusel algatada vaid siis, kui see on seaduses otsesõnu ette nähtud. TsMS § 618’ jj ei sätesta, et juurdepääsutee rajamise avaldusi saaks lahendada üksnes õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. Järelikult saab seda menetlust alustada ka kohtu algatusel. Seetõttu ei kohaldu ka TsMS § 477 lg 6, mis sätestas hagi tagasivõtmise sätete kohaldamise. Seega võib antud juhul kohalduda nii hagist loobumise sätted kui ka hagi tagasivõtmise sätted. Avaldaja ei märgi, kas ta võtab avalduse kompromissiga mitteseotud puudutatud isikute suhtes tagasi või loobub sellest. Kuivõrd aga avaldaja soovib tagastada pool tasutud riigilõivust, tõlgendab kohus avaldaja tahteavaldust avaldusest loobumisena viidatud puudutatud isikute suhtes. Avalduse tagasivõtmisel poole riigilõivu tagastamise õigust ei esine. Avaldaja on märkinud kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, mis samuti viitab avaldusest loobumisele, sest TsMS § 174’ lg 1 järgi tuleb menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata just avaldusest loobumise, mitte tagasivõtmise korral. Kõik peale LMEY on avaldaja taotlusele vastanud. Kuivõrd antud puudutatud isikul enam Eestis esindaja ei ole, saatis kohus 28.10.2011 nimetatud puudutatud isikule taotluse
lihtkirjaga tema Soome aadressil. Kohus tugines TsMS § 310. Tegemist on menetlusdokumendiga, mida ei pea edastama menetlusosalisele kättetoimetamisega (TsMS § 306 lg 5; TsMS § 429 lg 3 ei sätesta kättetoimetamise kohustust) ning avaldaja taotlus on TsMS § 310 lg 2 alusel puudutatud isikule edastatud 14 päeva möödumisel postitamisest, s.o 11.11.2011. Vastamistähtaeg saabus 7 päeva möödumisel, s.o 18.11.2011. Kohus leiab, et taotlust saab läbi vaadata ka nimetatud puudutatud isiku seisukohata. TsMS § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. TT vaidleb loobumisele vastu ja seab loobumise nõusoleku sõltuvusse kahju hüvitamise kohustusega. Kohus leiab, et avaldusest loobumise õigus on avaldajal sõltumata puudutatud isiku nõusolekust. Seetõttu ei ole puudutatud isiku kahju hüvitamise nõue antud juhul relevantne. Nõusolek võiks tähendust omada avalduse tagasivõtmise korral TsMS § 424 lg 1 alusel, kuid ka see ei oleks antud vaidluses ka tagasivõtmise korral kohaldatav kuna eelmenetlus ei ole lõppenud. Kui puudutatud isikul on kahju hüvitamise nõue, tuleb see esitada hagimenetluse korras. Antud juhul saab avaldusest loobumist seada sõltuvusse üksnes TsMS § 429 lg 4 tingimustest. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb avaldusest loobumine viidatud puudutatud isikute suhtes vastu võtta. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Kohus kinnitab avaldaja ja TMvahelise kompromissi. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 174’ lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks käesoleva määrusega. Kompromissi pooled on kokku leppinud menetluskulude suuruses ning kohus mõistab sellest lähtuvalt avaldajalt välja menetluskulud 632 eurot TMkasuks. Avaldaja on nõus hüvitama TK menetluskulud 120 eurot vastavalt kokkuleppele, mida TK kinnitab. Kohus mõistab need menetluskulud avaldajalt välja. TT seadis avaldusest loobumise nõusoleku sõltuvusse mh menetluskuludest summas 1 150 eurot. Samas ei ole puudutatud isik esitanud selgesõnalist taotlust välja mõista tema kasuks menetluskulud 1 150 eurot. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud kuludokumente, et need kulud oleksid üldse kantud. Puudutatud isikut esindavale advokaadile on kuludokumendi esitamise nõue kahtlemata teada. Kuludokumendi esitamata jätmisel jäävad menetluskulud välja mõistmata. Iseenesest oleks kohtul alust keelduda TKmenetluskulude väljamõistmisest. Samas on avaldaja nõustunud hüvitama TK menetluskulud 1 000 eurot, mistõttu peab kohus võimalikuks menetluskulud sellises ulatuses avaldajalt välja mõista. Leena Marjatta Erkamo-Yläinen ei ole menetluskulu dokumente esitanud ega taotlenud nende väljamõistmist, mistõttu jäävad nimetatud isiku menetluskulud välja mõistmata.
Kui avaldaja on puudutatud isikutele menetluskulud juba tasunud, tuleb seda lugeda käesoleva määruse täitmiseks. OÜ Klassika on avaldaja eest tasunud 17.11.2009 riigilõivu 1 000 krooni (I kd, t lk 25). TsMS § 150 lg 2 p 1 ja 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Seega kuulub avaldajale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 500 krooni ehk 31,96 eurot. Konto andmed peab avaldaja ise avaldama Kohtute Raamatupidamiskeskusele kande tegemiseks. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Pooled on kokku leppinud TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissilepingu kinnitamise ning menetluse lõpetamise määruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisega 2 päevani. Kohus kaebetähtaega ei lühenda, kuna käesolev määrus puudutab ka isikuid, kes ei ole kompromissiga hõlmatud. Nende isikute kaebeõigust ei saa kohus piirata.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.