Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-11-33838
Tsiviilasi
Vitali Kovbenja hagi Coverna OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1 086.50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vitali Kovbenja Esindaja Maia Ploom, [email protected] Kostja Coverna OÜ, rk 11350536, asukoht Jaama 171-52, Tartu; Esindaja Sergei Desjatnikov, [email protected]
Kohtuistungi aeg
4. november 2011
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
Rahuldada Vitali Kovbenja hagi Coverna OÜ vastu. Vitali Kovbenja poolt 18.05.2011 esitatud töölepingu nr 14/2010 ülesütlemisavaldus TLS § 91 lg 2 alusel on kehtiv. Vitali Kovbenja töösuhe Coverna OÜ-ga on lõppenud 18. maist 2011. Välja mõista osaühingult Coverna Vitali Kovbenja kasuks hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest lepingu olulise rikkumise tõttu 1 086 (üks tuhat kaheksakümmend kuus) eurot 50 senti. Menetluskulud jätta OÜ Coverna kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
Hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.03.2010 tööleping nr 14/2010, mille alusel hageja asus kostja juures tööle juhataja ametikohale restoranis „Kalinka“. Töötasu suuruseks oli töölepingu p 5.1. kohaselt 17 000 krooni (1 086.50 eurot) kuus. Alates 2011. aasta veebruari lõpust tööandja töötajale enam tööd ei andnud. Suuliselt teatati töötajale, et ta koondatakse. Mingeid sellekohaseid dokumente ei vormistatud. Töötaja telefonikõnedele vastati, et tööd ei ole pakkuda. V. Kovbenja saatis 18.05.2011 e-kirjaga töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mis on OÜ Coverna juhatuse liikme Anatoli Karetini 19.05.2011 e-kirjalise vastuse kohaselt juhatuse liikme poolt kätte saadud. V. Kovbenja ütles töölepingu nr 14/2010 üles TLS § 91 lg 2 alusel põhjusel, et tööandja ei ole taganud töötajale tööd. A. Karetini 19.05.2011 e-kirja kohaselt on tööandja lõpetanud töötajaga töölepingu juba 01.03.2011. Sellekohase kirjaliku teatise sai töötaja alles töövaidluskomisjonis juunis 2011. Töötaja vaidlustas temale 19.05.2011 e-kirjaga teatavaks tehtud ülesütlemisavalduse 07.06.2011 töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega. Töötaja taotles tuvastada tööandjapoolse ülesütlemisavalduse tühisus, töötaja ülesütlemisavalduse kehtivus, lõpetada töösuhe 01.04.2011 ja välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis. Töövaidluskomisjoni 14.06.2011 otsusega rahuldati töötaja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon luges töötaja ülesütlemisavalduse kehtivaks, töösuhte lõppenuks ja mõistis tööandjalt välja hüvitise 1 kuu keskmise töötasu, so 1 086.50 euro ulatuses. OÜ Coverna pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud ulatuses. Töötaja ei käinud tööl alates augustist 2010, tema käitumine oli pahatahtlik ja avalduse esitamise eesmärk on kahju tekitamine tööandjale. Töötaja ei ole käitunud heas usus. Töölepingu nr 14/2010 sõlmimisest sai tööandja teada alles augustis 2010, mil V. Kovbenja astus OÜ Coverna juhatuse liikme kohalt tagasi. Septembris 2010 sõlmiti tööandja esindaja väitel suuline kokkulepe, et V. Kovbenjale makstakse kuni 28.02.2011 töötasu töölepingus näidatud ulatuses, kusjuures töötasu väljamaksmiseks ettenähtud summa annab töötaja tööandjale ise. Töötaja ei käinud tööl ja tööleping oli lõpetatud augustist 2010. Veebruaris 2011 hakkas töötaja nõudma koondamist, milleks temal igasugune alus puudus. Hüvitise nõudmine näiliku tehingu alusel on veider ja egoistlik. Näilik tehing on tühine. Seoses tööle mitteilmumisega tööandja lõpetas töölepingu alates 01.03.2011, saates töötajale ülesütlemisavalduse aadressil Kalda tee 22-36 Tartus, mis oli OÜ Coverna juriidiline aadress. Teine eksemplar ülesütlemisavaldusest jäeti restorani „Kalinka“ teenindaja kätte. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja on arvamusel, et tööandaja ei ole töölepingut kehtivalt üles öelnud enne töötaja poolt ülesütlemisavalduse esitamist. Töötaja 18.05.2011 ülesütlemisavaldust ei ole tööandja vaidlustanud. Kostja seisukoht, et tööleping lõpetati augustis 2010, ei ole millegagi tõendatud. Kostja ise ütles töölepingu üles 01.03.2011 põhjusel, et töötaja ei ole ilmunud tööle, mille kohta käiva kirjaliku ülesütlemisavalduse sai töötaja alles töövaidluskomisjoni kaudu. Töölepinguväliseid kokkuleppeid pole poolte vahel sõlmitud. Kostja maksis töötajale töötasu kuni 01.03.2011 ning puhkusehüvituse kogu aasta eest. Puhkusehüvitus maksti alles mais 2011 pärast töötaja poolt esitatud ülesütlemisavaldust. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde. Tööandja tuli töötajale vastu, jättes ta töötajate nimekirja. Töötaja ise maksis kõik summad, mida näidati tööandja poolt makstuna. Kostja esindaja avaldas, et kostja ei vaidle enam töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse üle, vaid ainult hüvitise väljamõistmise üle. Lõpparve koosseisus olevat kasutamata puhkuse hüvitist ei maksnud tööandja märtsis 2011 sellepärast välja, et töötaja ei andnud tööandjale väljamakse tegemiseks raha. Töötaja ei ole pidanud kinni kokkuleppest, mistõttu põhjendatud hüvitis võib olla maksimaalselt 1 euro. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlust ei ole töölepingu sõlmimise fakti üle. Kuigi V. Kovbenja sõlmis 01.03.2010 töölepingu iseendaga, olles samal ajal ka OÜ Coverna juhatuse liige, sai uus juhatus sõlmitud töölepingust teada juba augustis 2010 ja aktsepteeris töölepingut. V. Kovbenja oli 01.03.2010 sõlmitud töölepingu nr 14/2010 kohaselt OÜ Coverna töötaja.
TLS § 105 lg 1 kohaselt Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TsÜS § 69 lg 1 1. lause ja lg 2 kohaselt Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. OÜ Coverna poolt tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamist V. Kovbenjale tema elu- või asukohas enne 18. maid 2011 pole tõendatud. V. Kovbenja on töölepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üles öelnud alates 18.05.2011 TLS § 91 lg 2 järgi (e-kiri TVK tl 8). OÜ Coverna ei ole Vitali Kovbenja poolt 18.05.2011 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust vaidlustanud TLS § 105 lg 1 kohaselt. Ülesütlemine on kehtiv. Tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohtul ei ole enam alust arutleda selle üle, kas ülesütlemine oli põhjendatud või mitte. TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töötaja ülesütlemisavalduse kohaselt rikkus tööandja töölepingut sellega, et ta ei taganud töötajale tööd. 01.03.2010 OÜ Coverna ja V. Kovbenja vahel sõlmitud töölepingu (tl 14) p 3.1 ja 3.2. kohaselt asub töötaja tööle juhatajana restoranis „Kalinka“; p 5.1. kohaselt on töötaja põhipalk 17 000 krooni. Tl 16 oleva Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt on OÜ Coverna deklareerinud, et on maksnud V. Kovbenjale alates septembrist 2010 igakuuliselt töötasu 17 067 krooni või 17 056 krooni, alates jaanuarist 2011 kuni veebruarini 2011 (kaasa arvatud, maksuametile on andmed esitatud järgmisel kuul) – 1089.99 eurot. Töötasult on kinni peetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusemakse ning tööandja on tasunud sotsiaalmaksu. Kostja esindaja väitel teadis OÜ Coverna uus juhatus alates augustist 2010 V. Kovbenjaga sõlmitud töölepingust. Töölepingu muutmiseks või lõpetamiseks, kui selle aluseks võisid olla tööandja etteheited V. Kovbenja senise töö osas, tööandja midagi ette ei võtnud. Tööandja esindaja väited selle kohta, et V. Kovbenja tegelikult tööd ei teinud ja maksis ise tööandjale summad, mida tööandja maksis töötajale omakorda välja töötasuna, ei ole tõendatud. V. Kovbenja poolt tööülesannete süstemaatiline täitmata jätmine 6 kuu kestel, mis oleks mingil moel fikseeritud tööandja poolt, ei ole kohtule tõendatud. V. Kovbenjale on välja makstud igakuuliselt terve kokkulepitud töötasu. TLS § 28 lg 2 p 2) kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tunnistajateks taotletud restorani koka ja ettekandja ütlustega ei ole võimalik tõendada tööandja poolt antud korralduste täitmata jätmist töötaja poolt ja sellest tulenevalt töötajaga kokkulepitud töö tegemata jätmist, kui samal ajal on tööandja töötajale välja maksnud töötasu. Kostja peab põhjendamatuks töötajale hüvitise väljamõistmist töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. V. Kovbenja ei teinud kostja juures tööd alates 01.03.2011. Hageja väitel temale ei antud tööd, kostja väitel ei ilmunud töötaja tööle. Töötaja on töösuhte erakorraliselt kehtivalt üles öelnud. Tulenevalt töötaja põhjendusest (tööandja ei andnud tööd), mida tööandja ei ole vaidlustanud, on tööandja töölepingut oluliselt rikkunud. TLS § 28 lg 1 p 1 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. TLS § 100 lg 4 kohaselt tuleb lepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötaja poolt maksta tööandjal hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon on vähendanud seaduses sätestatud hüvitist 2/3 võrra. Töötaja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Kostja ei ole kohtule tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleb ühe kuu keskmise töötasu suurust hüvitist veelgi vähendada. Kui töötaja oli
tõepoolest toime pannud tööandja esindaja poolt kohtule esitatud rikkumised, siis oleks tööandja pidanud koheselt võtma selge ja arusaadava ning tõendatava seisukoha töösuhte jätkumise osas. Kohtule esitatud tõendite ja seisukohtade kohaselt kestis töösuhe, st töötaja tegi tööd ja tööandja maksis töötasu, probleemideta kuni 01.03.2011, sest ka tööandja ei ole pidanud vajalikuks varasemalt töölepingut üles öelda. Kuivõrd tööandja ei suutnud töölepingut kehtivalt üles öelda, kuigi väidab, et töötaja ei tulnud tööle, on tööleping lõppenud töötaja poolt esitatud erakorralises ülesütlemisavalduses märgitud alusel. Kohus mõistab kostjalt välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 1086.50 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.