lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-37063/17

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-37063/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-37063

Tsiviilasi

Bank DnB Nord A/S Bank DnB Nord A/S Eesti filiaali kaudu avaldus Enn Altini pankroti väljakuulutamiseks Ajutise halduri nimetamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bank DnB Nord A/S Bank DnB Nord A/S Eesti filiaali kaudu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) – Bank DnB Nord A/S (registrinumber: 28691947) Bank DnB Nord A/S Eesti filiaali kaudu (registrikood: 11460555) Vastustaja (võlgnik) – Enn Altin (isikukood: XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2011 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule ajutise halduri nimetamise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule aaltes määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.08.08.2011 esitas võlausaldaja Bank DnB Nord A/S, tegutsedes läbi Bank DnB NORD A/S Eesti filiaali, maakohtule avalduse võlgniku Enn Altini pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid OÜ Runso ja Bank DnB Nord A/S Eesti filiaal 07.08.2008 laenulepingu nr 19/08K33, mille järgi andis võlausaldaja laenusaajale laenu 145 600 eurot. E. Altin ja võlausaldaja sõlmisid 07.08.2008 käenduslepingu nr 16/08S33, mille alusel kohustus E. Altin tagama kõiki võlausaldaja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid kohustusi solidaarselt laenusaajaga maksimaalselt summas 189 300 eurot. Laenusaaja peamiseks kohustuseks oli laenu tagastamine igakuiste osamaksetena. Tartu Maakohtu 16.03.2009 määrusega kuulutati välja laenusaaja pankrot, mistõttu võlausaldaja ütles laenulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles 16.03.2009. Käesolevaks hetkeks on võlausaldaja võõrandanud laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu Tartus Ringtee 60. 04.08.2011 seisuga on võlausaldaja nõue võlgnik E. Altini vastu järgmine: põhiosa võlgnevus 12 985,8 eurot, intress 2982,39 eurot, viivis 3498,77 eurot. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku omandis ühtegi kinnistut. Kinnistu Rõngu vallas Uderna külas on kohtutäitur müünud enampakkumisel. Krediidiinfo andmebaasist nähtub, et võlgnikul esineb maksehäireid suurusjärgus 3200-12 800 eurot ning 64 000 ja rohkem eurot pangandussektoris, mistõttu on alust arvata, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida võlgnevuste katteks. Samuti tuleb võlgniku maksejõuetus lugeda põhistatuks PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Võlgnik E. Altin oli seisukohal, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning samuti ei ole võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Pikemas perspektiivis ei ole võlgnevus selline, mille tasumist ei saaks eraisikult mõistliku aja jooksul eeldada. Nõude tasumine ühe korraga või lühikese maksegraafikuga võib olla füüsilisele isikule raske, kuid see ei muud teda veel maksejõuetuks. Samuti ei kinnita täitemenetluse toimumine ning asjaolu, et E. Altini omandis ei ole ühtegi kinnistut, tema maksejõuetust. Oluline on E. Altini maksevõime. Krediidiinfost nähtuvast kahest nõudest on üks ilmselgelt võlausaldaja enda nõue. Mis on teiseks nõudeks, sellele ei oska E. Altin hetkel vastata. Veel selle aasta mais on tema suhtes lõpetatud võlasuhe suurusega kuni 64 000 eurot, samuti on lõpetatud väiksemaid võlgnevusi varasemalt. Märgitu kinnitab, et ta on suutnud (ja ilmselgelt suudab ka edaspidi) oma kohustusi täita. E. Altin käib tööl ja omab sissetulekut töötasu näol.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2011 määrusega ajutise halduri nimetamata ning lõpetas menetluse Bank DnB Nord A/S avalduses E. Altini pankroti väljakuulutamiseks ja jättis menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel Bank DnB Nord A/S kanda. Määruse kohaselt peab võlausaldaja PankrS § 10 lg 1 järgi pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Maksejõuetuse põhistamisel tugineb võlausaldaja PankrS § 10 lg 2 p-le 1. Võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse 24.05.2011 ja see on edastatud võlgnikule. Nimetatud asjaolu ei ole võlgnik vaidlustanud. Võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatuse saamist täitnud oma kohustust 10 päeva jooksul. Samuti tugineb võlausaldaja Krediidiinfo andmetele, täitemenetluse toimumisele ning asjaolule, et võlgnikul puudub registrisse kantud vara. Kohus leidis, et ainuüksi ülaltoodud asjaoludele tuginedes ei ole võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlgnik on kinnitanud, et tal on olemas sissetulek. Asjaolu, et tal puudub registrisse kantud vara, ei kinnita tema maksejõuetust. Võlgniku suhtes on hiljuti edukalt läbi viidud

täitemenetlus, mis viitab sellele, et ta on maksevõimeline. Võlgniku võimetus tasuda võlausaldaja nõuet korraga ei viita maksejõuetusele. Võlausaldaja väide, et võlgnik ei ole esitanud tõendeid oma maksevõime tõendamiseks, on põhjendamatu, sest tõendamiskoormis on võlausaldajal, kes vastavalt PankrS § 10 lg-le 1 peab põhistama võlgniku maksejõuetuse. PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kuna kohus ei nimeta ajutist haldurit, tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas PankrS § 15 lg 7 alusel lõpetada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Bank DnB Nord A/S, kes tegutseb läbi Bank DnB Nord A/S Eesti filiaali, esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. septembri 2011 määruse tühistamist ning pankrotiavalduse rahuldamist ja menetluskulude E. Altini kanda jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtu otsus seaduslik ja põhjendatud vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 ja § 442 lg-le 8, sest sellest ei selgu, mis asjaoludest lähtuvalt on võlgniku maksejõuetus põhistamata. Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile ega tõendile, millest nähtuks, et võlgniku vastuväited nõudele oleks õiguslikult põhjendatud ning võlgnik ei esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis on õigusnormi kohaldamise eelduseks. Kohus, teostades ajutise halduri määramise diskretsiooni PankrS § 15 lg 3 p 4 alusel, peab kaitsma võlausaldaja(te) huve mõistlikul viisil, piisavalt põhjendades, miks menetlusosaliste esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Samuti peab kohus kontrollima, kas võlgniku vastuväited on põhjendatud ning kas neil on õiguslik alus; 2) on võlgnik maksejõuetu, kuna tema kohustused ületavad varasid. Võlgnik on ka ise kohtuistungil avaldanud, et pankrotimenetlus on üks lahendus. Seega võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja tegemist on võlgniku püsiva maksejõuetusega PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlausaldaja on esitatud kõik tõendid, mis on võlausaldajale võlgniku varalise olukorra kirjeldamiseks kättesaadavad. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks. Võlgniku väide, et AS Krediidiinfo poolt peetavas maksehäireteregistris toodud võlgnevused on tema poolt tasutud, on paljasõnaline. Maksehäireteregistris märgitakse maksehäired lõpetatuks hiljemalt 7 päeva jooksul pärast võlgnevuse tasumist. 03.08.2011 maksehäireteregistri väljavõttest on näha, et võlgnikul on kaks lõpetamata maksehäiret pangandussektoris (summades 3200-12 800 eurot ja üle 64 000 euro). Võlgnik ei ole dokumentaalselt tõendanud oma selgitusi istungil, et aprillis-mais 2011 toimus AS Swedbank nõuete sissenõudmine täitemenetluse korras ja need on AS Swedbank maksehäired, mis on AS Swedbank poolt siiani lõpetamata. 31.08.2011 on võlgnik võlausaldajale e-kirja teel kinnitanud, et talle teadaolevalt on need kaks lõpetamata nõuet AS Swedbank nõuded, mille suhtes ei ole võlgnikule väidetavalt AS Swedbank nõuet üldse esitanud. Seega on võlgnik avaldanud kohtule teadlikult valeinformatsiooni, püüdes näidata oma maksekohustusi väiksemas ulatuses kui need tegelikult on. Maksehäireteregistri väljatrükilt nähtub, et 24.05.2011 on lõpetatud üks maksehäire pangandussektoris summas üle 64 000 euro, mis võib olla AS Swedbank nõude rahuldamise tulemusel lõpetatud. Võlausaldaja on püüdnud leida võlgnikuga kokkulepet nõude täitmise suhtes, pakkudes võimalust tasuda nõue kuni 3-aastase maksegraafiku alusel, millist ettepanekut võlgnik ei aktsepteerinud. Sellest tulenevalt on võlgnik tõendanud enda maksevõimetust ka võlgnevuse ajatamisel 3-aastase maksegraafiku ulatusse. Võlgniku ettepanek on olnud võlgnevuse ajatamine igakuiste maksetena 150 euro ulatuses, millist ettepanekut ei saa pidada

mõistlikuks, kuivõrd sel juhul kujuneks maksegraafiku perioodiks mitukümmend aastat. Võlgnikul ei ole registrisse kantud vara, mille arvelt saaks kohustusi täita.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.E. Altin vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja kohtukulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruses täidetud kõik TsMS § 442 lg 8 nõuded: kohus on tuvastanud asjaolud, uurinud tõendeid ja teinud neist järeldused. Kohtu mõttekäik, kuidas ta kohaldatavate seadusteni on jõudnud, on lahendist selgelt jälgitav. Kohus ei pea pankrotiavalduse menetlemisel kaitsma mitte üksnes võlausaldajate huve, vaid poolte võrdsuse printsiibist lähtuvalt ka võlgniku huve. Võlausaldaja nõue on tõendamata ja kogu võlausaldaja käitumine on olnud suunatud võlgniku survestamisele. Isiku, eriti füüsilise isiku suhtes pankrotimenetluse alustamine on ränk sekkumine tema privaatsusesse ja majandustegevusse. Vastava menetluse alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud ning kaalutletud; 2) ei ole võlausaldaja põhistanud E. Altini maksejõuetust vastavalt PankrS § 10 lg-le 1 ja TsMS § 230 lg-le 1. Võlgnik ei pea tõendama, et talle teadaolevalt ei ole tema vastu kolmandatel isikutel nõudeid – märgitu näol on tegemist ka negatiivse asjaolu tõendamisega, mida ei saa üldse poolelt eeldada. AS Krediidiinfo ei kontrolli maksehäireteregistrisse sisestatud andmete õigsust ning seega ei saa eeldada, et andmed on õiged. Isikul ei ole kohustust lugeda maksehäireteregistrit ja mh tema enda kohta avaldatud andmetele ta ilma lepinguta juurde ei pääsegi. E. Altin avaldas arvamust, et need andmed võivad olla seotud Kaasiku kinnistu müügiga AS Swedbank kasuks ja laenuga seotud nõuded on kinnistu müügiga kustutatud. Pärast 2011 mais toimunud Kaasiku kinnistu müüki AS Swedbank nõuete rahuldamiseks ei ole E. Altinile keegi nõudeid esitanud. Kohus on õigesti märkinud, et asjaolu, mille kohaselt ei kuulu isikule registrisse kantud vara, ei kinnita tema maksejõuetust. Isiku maksejõuetuse põhistamiseks peavad tema kohustused ületama varasid. Kuna võlausaldaja ei ole tõendanud, et tal oleks konkreetne ja selge nõue E. Altini vastu ning et kellelgi teisel oleks konkreetne ja selge nõue E. Altini vastu, siis ei pea E. Altin tõendama, millised varad talle kuuluvad. E. Altin saab hakkama kõigi jooksvate kulude katmisega ning lisaks jääb tal üle vähemalt 150 eurot kuus. Võlausaldaja on teinud kokkuleppeks ainult ühe pakkumise – maksta 350 eurot kuus. E. Altinilt nõutakse OÜ Runso (kustutatud) võla tasumist, mis isegi juhul, kui see oleks õigustatud, on eraisikule tasumiseks ühe või kahekordse maksena ilmselgelt suur summa. Samas pikemas perspektiivis ei ole 12 985,80 eurot põhiosa, 2982,39 eurot intressi ja 3498,77 eurot viivist summad, mille tasumist ei saaks eraisikult mõistliku aja jooksul eeldada. Igal juhul on vaieldav viivise suurus, kuna kohus võib alati viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Vastav vaidlus kuuluks lahendamisele pankrotimenetluse väliselt. Võlausaldaja väidab, et E. Altin on tunnistanud oma maksejõuetust kohtuistungil esitatud lausega „Pankrotimenetlus on ka üks lahendus“. Vastav lause on kontekstist välja rebitud ning samas lõigus on ka lause „ma ei tunnista võlga“; 3) ei ole võlausaldaja tõendanud nõude olemasolu vastavalt PankrS § 10 lg-le 1. Käenduslepinguga nr 16/08S33 võttis E. Altin kohustuse käendada OÜ Runso (kustutatud) ja võlausaldaja vahel 07.03.2007 sõlmitud laenulepingust nr 19/07K33 tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja ei ole toonud esile, et tal oleks nõudeid 07.03.2007 laenulepingu nr 19/07K33 alusel. Võlausaldaja väitel on ta andnud OÜ-le Runso (kustutatud) laenu 07.03.2008 laenulepingu nr 19/08K33 alusel, mille osas käenduslepingut sõlmitud ei ole. Võlausaldaja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu ka laenulepingu nr 19/08K33 alusel: puuduvad laenu

ülekandmist ja tasumist tõendavad dokumendid, samuti täitemenetluses saadud summade tasumist kinnitavad dokumendid, st võlausaldaja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks, kuidas väidetav põhivõlgnevus on kujunenud. Samuti ei ole esitatud arvutust, kuidas on kujunenud intressinõue ja viivisenõue. Kui võlausaldajal siiski oleks nõuded E. Altini vastu 07.03.2007 laenulepingu nr 19/07K33 järgi, siis on ta vastava nõudeõiguse kaotanud VÕS § 146 lg 3 alusel, kuna võlausaldaja ei teatanud E. Altinile koheselt oma nõudest, kui OÜ Runso (kustutatud) pankrot välja kuulutati, vastavalt VÕS § 146 lg-le 2. Lisaks on vaieldav, kas võlgnik saab käenduslepingu alusel vastutada kustutatud äriühingu kohustuste eest. TsÜS § 45 lg-st 2 ja § 26 lg-test 1, 2 tulenevalt ei saa OÜ Runso (kustutatud) käesoleval hetkel olla tsiviilõiguste ja -kohustuste kandjaks. VÕS § 153 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Kuivõrd käendusega tagatud kohustus lõppes OÜ Runso (kustutatud) registrist kustutamisega, siis on alates 17.05.2011 lõppenud ka käenduslepingust tulenevad kohustused. Asjaolu, et käenduslepingu p-st 4 võib välja lugeda teistsuguse regulatsiooni, viitab sellele, et võlausaldaja on kasutanud tüüptingimusi, mis võivad osutuda tühisteks, sest kokku on lepitud seadusega vastuolus olev regulatsioon. Selline vaidlus kuulub lahendamisele pankrotimenetluse väliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule ajutise halduri nimetamise otsustamiseks.
7.Vastavalt PankrS § 10 lg-le 1 võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema sellele, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja saatnud võlgnikule 24.05.2011 pankrotihoiatuse ning võlgnik on selle kätte saanud (t.l 22-23). Seega on võlausaldaja PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning maakohtul puudus alus PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi jätta ajutine haldur nimetamata. Pankrotimenetluse algatamise staadiumis ei kontrollita võlgniku maksevõimet ning seetõttu on asjakohatud maakohtu viited võlgniku võimalikule maksevõimelisusele. Võlausaldaja on oma nõuet tõendanud ning võlgniku vastuväited nõudele ei ole sellised, mis annaksid aluse kohaldada PankrS § 15 lg 3 p 1. Seetõttu peab maakohus otsustama ajutise halduri nimetamise. PankrS § 15 lg 5 järgi on käesolev määrus lõplik.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja