Mõista kostjalt, Maie Kiilmann ́ilt, riigi tuludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest oli kostja menetlusabi korras vabastatud, summas 319,55 eurot. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-18341
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, Maie Kiilmann ́i kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.04.2010.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma luba majasisese vee- ja kanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kinnistu Pärnus Viru 15c (registriosa nr 372905) on poolte kaasomandis, millest mõlemale kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa. Kinnistul on olemas liitumispunkt vee- ja kanalisatsioonitrassiga ühinemiseks. Kostjale kuuluvates esimese korruse ruumides on vee- ja kanalisatsiooniühendus olemas 1995. aastast alates. Kostja on sellest ajast saati takistanud hagejal vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja liitus veetrassiga 1998. aastal ja kanalisatsioonitrassiga 2009. aastal, kui linna vee- ja kanalisatsioonitrass Raeküla linnaosas välja ehitati. Hageja väited, nagu oleks kostja takistanud hagejal trassidega liitumast, ei vasta tõele. Kostja on alates veetrassiga liitumisest 1998. aastal, pakkunud kaasomanikele võimalust liituda ja kinnistusisese trassi ühist väljaehitamist, kuid hageja ei ole seda teha soovinud. Kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel pakkus kostja samuti kaasomanikele võimalust teha seda ühiselt, kuid ka siis ei soovinud hageja seda teha. Peale trasside lõplikku väljaehitamist kostja poolt hakkas hageja nõudma, et tema eluruumid ühendataks samuti vee- ja kanalisatsioonivõrku. Kostja poolt pakutud lepingust trassiga liitumiseks ja kulude kompenseerimisest hageja keeldus. Hageja soovis liituda trassiga läbi kostja eluruumide. Kostja nõustus veetrassiga liitumise osas, et veetorustik läheb läbi tema eluruumide. Kanalisatsioonitoru läbi eluruumide vedamisega kostja ei nõustunud, kuna võimalik toru asukoht asub tualettruumis, mille õhukese seina taga asub kostja tütre magamistuba ning kõikvõimalikud helid ja lõhnad on läbi seina kuulda ja tunda. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 20.05.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat lubama hagejal ehitada ja ühendada kinnisasjal asuvas elamus esimese korruse ruumis, inventariseerimisplaanil nr 5, vee- ja kanalisatsioonitorustik. Kohus taunis olukorda, et eakad ja lugupeetud isikud vaidlevad asjaolude üle, mida kergesti saaks lahendada poolte kokkuleppel.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-18341 Kohus asus seisukohale, et kohtule esitatud plaanidelt (tl 75 ja 75a) nähtuvalt on kõige lihtsam, otsem ja odavam tee luua hagejale vee- ja kanalisatsiooniühendus läbi kostja kasutuses oleva tualettruumi (plaanil ruum nr 5). Kostja vastuväide on tavapäratu, kostja tualettruumis toimub kanalisatsiooni kasutamine otseselt ja lahtiselt, hageja kasutaks kanalisatsiooni torus. Seega puuduvad takistused hagejale vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks ja ühendamiseks ning kostja peab seda lubama. Kohtu arvates ei ole see kostjale liialt koormav ega häiriv. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant ei nõustu esimese astme kohtu seisukohaga, millest nähtub, et kohtul on valus vaadata, kuidas eakad ja lugupeetud isikud vaidlevad asjaolude üle, mida kergesti saaks lahendada poolte kokkuleppel. Nimetatust nähtub, et kohus on esitatud tõenditest ja seisukohtadest otsuse tegemisel aluseks võtnud tõendi, et osapooled on eakad ja lugupeetud inimesed. Apellant on seisukohal, et kohus ei saa otsust rajada arvamusele, millele ei ole toetunud kohtuliku uurimise käigus kumbki osapool. Apellant esitas kohtule 22.02.2011 taotluse läbi viia vaatlus kinnisasjal, mille eesmärgiks oli kohtul koguda tõendeid vahetu vaatluse käigus ja teha õige ja õiglane otsus. Kohus nimetatud taotlust ei rahuldanud. 09.03.2011 esitas apellant kohtule taotluse kirjalike tõendite esitamiseks, mille kohaselt kõik asjakohased kirjalikud tõendid olid kohtu käsutuses otsuse tegemisel. Vaatamata sellele tegi kohus otsuse, mis ei vasta tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele. Meelevaldne ja ebaseaduslik on kohtu seisukoht, et kuna vastustaja arvates on kõige lihtsam, otsem ja odavam tee luua vastustajale vee- ja kanalisatsiooniühendus läbi apellandi kasutuses oleva tualettruumi, siis nii tulebki teha. Kohus on võtnud otsuse tegemisel aluseks ainult kahel toimiku lehel (tl 75 ja 75a) asuva plaani ning jätnud kõik muud tõendid käsitlemata ja hindamata. Seega on otsus rajatud põhjendamatult kahele toimikulehele. Kohus ei ole otsuse tegemisel juhindunud TsMS § 438 lg-st 1 ega ka § 442 lg-st 8, sest otsuses on kohus hinnanud tõendeid valikuliselt ning seetõttu ei ole tuvastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Otsuses puudub kogutud tõendite analüüs ning otsuse igakülgne ja motiveeritud põhjendus. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka põhjendusi kordama. Lisaks maakohtu poolt esitatud põhjendustele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
7.Hageja ja kostja on hoonestatud kinnisasja kaasomanikud. Kinnisasja oluliseks osaks on elamu. Hageja ja kostja vaidlevad kaasomandis oleva elamu kasutamise üle. Vaidluse sisust tulenevalt kuulub selline vaidlus lahendamisele hagita menetluses (vt TsMS § 613 lg 2). Maakohus lahendas käesoleva asja hagimenetluses. See asjaolu ei saa iseenesest olla siiski maakohtu otsuse tühistamise aluseks, sest õigusemõistmises on korduvalt väljendatud seisukohta, et see asjaolu, et hagita menetluses lahendamisele kuuluv asi lahendatakse
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-18341 hagimenetluses ei ole iseenesest veel asjas tehtava lahendi tühistamise aluseks, eeldusel, et asja hagimenetluses lahendamine ei toonud kaasa menetlusosaliste õiguste rikkumist ning asja valet lahendamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja hagimenetluses lahendamine toonud kaasa menetlusosaliste õiguste rikkumist ning asja lahendamine hagita menetluses ei oleks tinginud sisult teistsuguse lahendi tegemist.
8.Hageja nõudis kostjalt majasisese vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamise talumist. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, st osas, milles maakohus hagi rahuldas. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 72 lg 5 alusel. Viidatud nõude alusnormi kohaselt tuleb hagejal tõendada, et tema on kaasomanik, et isik, kelle suhtes nõue esitatakse on kaasomanik, et olemasolev kasutus ei vasta kõikide kaasomanike huvidele ning et kasutus, mida hageja nõuab, vastab kõikide kaasomanike huvidele.
9.Asjaolude üle, et hageja ja kostja on kinnisasja kaasomanikud, vaidlust ei ole. Asjaolu üle, et hageja ainukasutuses olevates hooneosades võrguühenduse kaudu saadava vee ühendus ja kanalisatsiooniühendus puudub, vaidlust ei ole. Kohtu hinnangul ei vasta olukord, kus tänapäeval elamus ei ole inimesel voolavat vett ega kanalisatsiooni olukorras, kus majas voolav vesi ja kanalisatsioon on iseenesest olemas, kaasomanike huvidele. Kõikide kaasomanike huvidena AÕS § 72 lg 5 tähenduses ei tule mõista mitte konkreetsete kaasomanike huvide summat vaid mõistlike kaasomanike huvide kogumit, st konkreetsete kaasomanikega sarnaste, mõistlike kaasomanike, st kõrgetest eetilistest kaalutlustest lähtuvate ja teiste kaasomanike suhtes hea usu põhimõttest lähtuvate ning teiste kaasomanikega arvestavate kaasomanike huvide kogumit.
10.Viimase eeldusena tuleb hagi rahuldamiseks kontrollida, kas hageja poolt nõutud vee ja kanalisatsiooni väljaehitamine vastab kõigi kaasomanike huvidele. Selles osas, et hageja ainukasutuses olevates hooneosades võiks põhimõtteliselt vee- ja kanalisatsiooniühendus olla, kostja põhimõtteliselt ei vaidle. Selles osas, et hageja ainukasutuses olevatesse ruumidesse võiks veetoru minna hageja poolt näidatud viisil, kostja samuti vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja leidis aga, et kanalisatsioonitoru võiks kulgeda hageja ainukasutuses olevatesse ruumidesse mujalt. Kostja hinnangul kahjustaks kanalisatsioonitoru hageja poolt pakutud viisil ühendamine lubamatult tema õigusi. Hageja muutis kohtu jaoks usutavaks selle (vt t lk 45), et hageja poolt taotletud viisil kanalisatsioonitoru viimine on tehniliselt võimalik. Hageja esitas samas kohtule ka vastuväited, mis seavad kostja poolt pakutud (vt t lk 37) kanalisatsioonilahenduse võimalikkuse kahtluse alla. Kuivõrd hageja poolt soovitud viisil kanalisatsioon läheks hageja ainukasutuses olevast ruumist kostja ainukasutuses olevasse ruumi, kus on toimiv kanalisatsioon juba olemas, siis selline lahendus oleks tehniliselt võimalik. Kostja leidis, et kanalisatsioon peaks minema üle garaaži katuse 2-3 meetri ulatuses. Hageja esitas sellisele lahendusvariandile menetluses vastuväite, väites, et sellisel viisil ei ole kanalisatsioonitorule võimalik anda vajalikku kallet ning et sellisel viisil kanalisatsiooni ehitamine oleks kallim. Kostja ei muutnud omakorda usutavaks, et tema poolt pakutud lahendus võiks olla tehniliselt võimalik ning et sellisel viisil kanalisatsioonitoru ehitamine ei oleks ebamõistlikult kallis. Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, mis hageja poolt pakutud viisil kanalisatsioonitoru väljaehitamise välistaksid. Selliseid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada ka muude materjalide pinnalt. Kostja ei ole usutavaks muutnud seda, et kinnisest kanalisatsioonitorust võiksid eralduda lõhnad. Ka see kostja väide, et hageja poolt pakutud lahenduse korral hakkaks toru asuma kostja tualettruumis, millel on õhuke sein ja mille seina taga asub magamistuba, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise alus, sest kaasaegsed ehituslahendused võimaldavad ehitada kanalisatsioonitoru selliselt, et kanaliseeritava vee
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-18341 liikumisest tekkiv müra ei ületa mõistlikku määra kostja ainukasutuses oleva tualettruumi kõrval asuvas magamistoas. Kohus loeb üldteadaolevaks asjaolu, et mitmekorruselistes majades kulgevad kõiki ruume teenindavad kanalisatsioonitorud ruumides, mis külgnevad eluruumidega. Eespool toodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada hageja poolt taotletud viisil.
11.Kostja ei esitanud menetluses muid vastuväiteid, mis saaksid hagi rahuldamise välistada, või mille esitamise korral saaks hagi rahuldamist kostja poolt esitatud tingimuste täitmisest sõltuvusse seada.
12.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi apellant heidab kohtule ette seda, et maakohus märkis, et kohtul on valus vaadata, kuidas eakad ja lugupeetud isikud vaidlevad asjaolude üle, mida kergesti saaks lahendada kokkuleppe alusel, ei saa see asjaolu olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgib kohus hagi rahuldamise aluseks olevad asjaolud ning järeldused, mis hagi rahuldamiseni viivad. See ei välistada aga nö obiter dictum korras väidete esitamist. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt ei rajanud maakohus otsust sellele, et hageja ja kostja kokkuleppele ei jõudnud. Ka see asjaolu, et maakohus vaatlust ei korraldanud, ei saa olla käesoleval juhul aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. Vaatluse korraldamise taotluses ei märkinud kostja, milliseid asjaolusid kostja vaatlusega tõendada soovib. Selliseid asjaolusid, mida oleks vaatlusega saanud koguda ja mille kogumise korral oleks maakohtul tulnud teha teistsugune otsus, ei ole kostja esile toonud ka apellatsioonkaebuses. Apellant ei ole viidanud ka, milliseid tõendeid kohus kostja hinnangul valesti hindas või milliseid asjaolusid ei arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus tõendeid ja asjaolusid õigesti ning tegi asjaolude ja tõendite pinnalt järeldused, mis olid lõppjäreldustes õiged. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Riigilõivu väljamõistmine
14.Kostjale anti apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi ja kostja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõiv summas 319,55 eurot (vt riigilõivuseaduse lisa 1). Vastav summa tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 5 alusel riigi tuludesse välja mõista.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.