Veera Makarova hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastu töövaidluses 2 668.31 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. mai 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (registrikood: 10579981; asukoht: Narva Elektrijaama tee 59), esindajad Robert Sprengk ja Svetlana Ivantsova Vastustaja (hageja): Veera Makarova (isikukood:
XXXXXXXXXXX; XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 11. mai 2011 otsus osaliselt, s.o Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-lt hüvitise 2668,31 krooni hüvitise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Veera Makarova hagi osaliselt ning mõista Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-lt Veera Makarova kasuks välja hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1600,99 eurot (üks tuhat kuussada eurot ja 99 senti) ning jätta menetluskuludest maakohtus 60% Eesti Energia Narva Elektrijaamad kanda ja 40% Veera Makarova kanda.
4.2.Mõista Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-lt Veera Makarova kasuks välja hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1600,99 eurot (üks tuhat kuussada eurot ja 99 senti).
4.3.Jätta menetluskuludest maakohtus 60% Eesti Energia Narva Elektrijaamad kanda ja 40% Veera Makarova kanda.“ Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Veera Makarova esitas 23.09.2010. a kohtule hagiavalduse TLS § 107 lg-s 1 sätestatud kompensatsiooni väljamõistmiseks - keskmine töötasu viie kuu eest brutosummas 41 750 krooni töölepingu ülesütlemise tõttu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hagejaga 15.05.1993. a tööleping nr 76. 13.12.2004. a redigeeritud töölepingu punkti 1.1 järgi asus töötaja tööandja juures tööle 28.01.1975. a. 01.05.2010. a kell 5.45 viidi hageja peahaavaga SA Narva Haigla traumapunkti, kus talle osutati esmaabi. Halva enesetunde tõttu vabastati hageja alates 01.05.2010. a tööülesannete täitmisest. 12.05.2010. a sai hageja posti teel kostjalt avalduse töölepingu ülesütlemisest alates 03.05.2010. a töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel. 08.06.2010. a pöördus hageja töövaidluskomisjoni avaldusega tunnistada tühiseks töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 järgi. Kostja teatas vastuses hageja avaldusele oma soovist mitte jätkata töösuhteid hagejaga ja palus komisjonil lõpetada tööleping hagejaga TLS § 107
lg-st 1 lähtuvalt alates 03.05.2010. a. Töövaidluskomisjon rahuldas 23.08.2010. a otsusega hageja nõuded osaliselt. Komisjon lõpetas töölepingu hagejaga kostja taotlust arvestades TLS § 107 lg 1 järgi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 kohaselt hageja töölepingu järgse kuutöötasu suuruse kompensatsiooni - 8 350 krooni. Hageja arvates rikkus kostja töölepingu seaduse sätteid, kui ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 järgi. Vastavalt TLS § 92 lg 1 p-s 3 sätestatule ei ole tööandjal õigust töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega tervise seisundi tõttu. Hageja osutus töövõimetuks õigusvastase teo tõttu, mille kohta on algatatud kriminaalasi. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt kompensatsiooni rohkem kui ühe kuupalga ulatuses. Kompensatsiooni määramisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et ta töötas kostja juures üle 35 aasta. Hageja esitas seisukohad hagi vastusele. Ebaõige on kostja seisukoht, et hagiavalduses esitatud nõuded on vastuolus ITLS § 24 lg-s 3 sätestatuga. Hageja oli seisukohal, et töövaidluskomisjon ei hinnanud õigesti kompensatsiooni suurust mõjutavaid asjaolusid. Kostja viide hagiavalduse vastuses asjaolule, et hagejal olid traumapunkti pöördumise ajal alkoholijoobe nähud, on põhjendamatu. Traumapunkti pöördumise ajal kasutas hageja nii töölepingu seadusest kui oma töölepingust tulenevat puhkepäeva.
2.Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (edaspidi - kostja või EE NEJ AS) vaidles hagile vastu. Kostja oli seisukohal, et hageja nõue on vastuolus ITVS § 24 lg 3 teises lauses toodud keelule. Alles 24.05.2010. a on hageja oma kirjas tööandjale teatanud, et ta on vabastatud tööülesannete täitmisest alates 01.05.2010. a (EE NEJ AS on töölepingu erakorraliselt üles öelnud 03.05.2010. a). Kostja sai V. Makarova vormistatud töövõimetuslehed kätte 27.07.2010. a töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisadena. Seega on ebaõige hagiavalduse väide, et kostja teavitas oma töövõimetusest tööandjat. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (töökohustuste rikkumise põhjusel), mitte aga põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega tervise seisundi tõttu. Kostja pööras kohtu tähelepanu sellele, et töövõimetuslehe nr 00069169 vormistanud arst on märkinud ravi eiramise asjaoluna joobe. Hageja poolt esitatud töövaidluskomisjonile SA Narva Haigla ülemarsti P. Letjuka päringu vastuse p 4 kohaselt patsiendi kaardis, mis on vormistatud vastuvõtul, ei ole arsti märget patsiendi töövõimekuse kohta arsti poole pöördumise hetkel. Seega annab see kinnitust, et 01.05.2010. a ei olnud olemas vormistatud töövõimetuslehte.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11.05.2011. a otsusega Veera Makarova hagi ja mõistis Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-lt välja Veera Makarova kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena töötaja lepingujärgne keskmine töötasu 5 kuu eest brutosummas 2 668.31 eurot. Kohus jättis menetluskulud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS kanda. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel sõlmitud tööleping lõppes alates 03.05.2010. a TLS § 107 lg-s 2 sätestatud alusel ning seoses sellega tekkis töötajal õigus TLS § 109 lg-st 1 tulenevale hüvitisele ja töötaja sai hüvitisena töölepingujärgse ühekuulise töötasu brutosummas 8 350 krooni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kohtus hüvitist tema viie kuu keskmise töötasu ulatuses ja kas see on uus nõue, mis ei olnud esitatud töövaidluskomisjonile.
ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale ning sama paragrahvi lg 3 järgi, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse varaliseks nõudeks oli mõista tööandjalt välja töötasu alates 03.05.2010. a kuni töövaidluskomisjoni otsuse seadusliku jõustumiseni, selline õigus tulenes TLS §-st 108, mille kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Töövaidluskomisjon lõpetas 23.09.2010. a otsusega tööandja taotlusel töölepingu. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-48-08 punktis 14 leidnud, et eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. TsMS § 376 lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; samuti esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on kolleegiumi arvates selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et antud juhul on tegemist hüvitise nõudega töölepingu tühise ülesütlemise eest ja see nõue oli esitatud töövaidluskomisjonile. Seega on hagiavalduses esitatud nõue sama, mis oli esitatud töövaidluskomisjonile. Kohtul on õigus määrata hüvitise suurus ning selle suuruse otsustab kohus vastavalt töölepingu ülesütlemise asjaoludele ja arvestades mõlema poole huve. Tööleping hagejaga (töötajaga) öeldi üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Seejuures töölepingu ülesütlemise põhjusena käsitas kostja (tööandja) põhiasjaoluna, et töötaja oli viibinud tööandja territooriumil 01.05 ja 02.05.2010. a alkoholijoobe tunnustega. Kohtule jääb arusaamatuks, miks vaadeldaval juhul tööandja valis töölepingu ülesütlemiseks just nimetatud aluse (§ 88 lg 1 p 3). Töövaidluskomisjoni toimiku materjalides olevatest töötajate seletustest ei ilmne, et V. Makarova tuli 01.05 ja 02.05.2010. a tööandja territooriumile selleks, et asuda tööle (lehed 24, 25, 27, 28, 40, 41). Töövaidluskomisjoni toimiku materjalide kohaselt viibis hageja töövõimetuslehel alates 01.05.2010. a kuni 20.05.2010. a (k.a) olmevigastuse tõttu (leht 11) ja alates 21.05.2010. a kuni 28.05.2010. a haigestumise tõttu (leht 16). Kohus leidis, et kuigi 01.05.2010. a töövõimetuslehel on märgitud ravi eiramiseks joove, võib see olla aluseks töövõimetushüvitise vähendamiseks, mitte aga hüvitise vähendamiseks töölepingu tühise ülesütlemise eest.
Kohus arvestas, et hageja töötas kostja juures 35 aastat. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja töötamise ajal puudusid tal karistused. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et see ei oma antud asjas tähtsust. Kohus leidis, et hüvitis on sanktsioon töölepingu ülesütlemise tühisuse eest. Arvestades, et hageja töötas kostja juures 35 aastat ning et kohtu hinnangul poolte menetluses esitatud asjaolud ei anna alust hageja poolt taotletud hüvitise suurust muuta, siis pidas kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hüvitise hageja poolt nõutud aja eest ehk viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja keskmine palk oli 8 350 krooni kuus (bruto). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 668.31 eurot (41 750 krooni).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kohtuotsuses esitatud põhjendused töötajale hüvitise määramiseks suuremas summas kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kooskõlas TLS § 109 lg-s 1 sätestatuga. Nimetatud sätte kohaselt võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid. Töötaja tööstaaž ja karistuste puudumine ei ole töölepingu lõpetamise asjaolud; 2) ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse mõista välja hüvitis suuremas ulatuses kui seaduses on ette nähtud. Hageja oleks pidanud esitama ja tõendama asjaolud, mis oleksid aluseks kolmest kuust suurema hüvitise väljamõistmiseks; 3) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et apellant ei teadnud töölepingu ülesütlemisel (03.05.2010. a), et vastustajal oli õigus keelduda tööülesannete täitmisest; 4) on kohus jätnud tähelepanuta apellandi väite, et tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töökohustuste rikkumise tõttu.
5.V. Makarova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus põhjendanud suurema kui kolme kuu keskmise kuupalga suuruse kompensatsiooni määramist; 2) ei ole apellant vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust töösuhte lõpetamise aluste ja apellandi poolt töölepingu ülesütlemise asjaolude osas. Seega on töölepingu ülesütlemise asjaolud kindlaks tehtud ja fikseeritud otsuse selles osas, mida ei ole vaidlustatud; 3) teavitas vastustaja apellanti asjaolust, et tal oli õigus keelduda tööülesannete täitmisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Viru Maakohtu 11. mai 2011 otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis viie kuu keskmise töötasu ulatuses ja millega jäeti menetluskulud kostja kanda, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-lt V. Makarova kasuks välja hüvitise tema kolme kuu töötasu ulatuses, s.o 1600,99 eurot.
Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.
7.Töövaidluskomisjoni 23.08.2010 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohtule esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja hüvitis viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse hüvitise suuruse osas. Apellant leiab, et hüvitise väljemõistmine suuremas ulatuses kui see on ette nähtud TLS § 109 lg 1 esimeses lauses, s.o üle kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning maakohtul puudusid alusel mõista kostjalt välja hüvitist suuremas ulatuses kui see on ette nähtud TLS § 109 lg-s 1. Vastavalt TLS § 109 lg-le 1 kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Nimetatud sättest tulenevalt on tööandjalt hüvitise väljamõistmine enam kui töötaja kolme kuu töötasu ulatuses piiratud erandlike asjaoludega ning sel juhul peab töötaja põhjendama neid töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve, mis annaksid aluse mõista tööandjalt välja suurema hüvitise kui seda on töötaja kolme kuu töötasu. Maakohus põhjendas hüvitise väljamõistmist viie kuu keskmise töötasu ulatuses sellega, et töötaja oli töötanud kostja juures 35 aastat, tööandja ei olnud teda selle aja jooksul karistanud ning esitatud asjaolud ei anna alust töötaja poolt taotletud hüvitise suurust muuta. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt ei lastud V. Makarovat 01.05.2010 elektrijaama territooriumile, kuna tal polnud pääsmikut ning tal olid alkoholijoobe tunnused. Nimetatud asjaolu on tõendatud V. Makarova vahetuseülem N.J. seletuse ja väljavõttega Securitas Eesti AS žurnaalist. Samuti nähtub töövaidluskomisjoni toimikust, et 02.05.2010 läks V. Makarova elektrijaama pääslast läbi, kuid N.B. ei andud V. Makarovale vahetust üle, kuna V. Makaroval olid alkoholijoobe tunnused. Nimetatud asjaolu on tõendatud N.B. seletuse ja žurnaalist väljavõttega. V. Makarova ei ole tõendanud, et ta informeeris tööandjat 01.05.2010 või 02.05.2010 töövõimetusest. Töövõimetusleht nr 00069169 tõendab, et V. Makarova oli 01.05.2010 joobes. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et eelmärgitud töölepingu lõpetamise asjaolud välistavad töötajale hüvitise väljamõistmise enam kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning maakohtu seisukoht, et esitatud asjaolud ei anna alust töötaja poolt taotletud hüvitise suurust muuta, on põhjendamatu. Asjaolud, et hageja on töötanud kostja juures 35 aastat ning teda ei ole selle aja jooksul karistatud, ei ole sellised töötaja huvid, mis annaksid aluse TLS § 109 lg 1 teise lause kohaldamiseks. Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja töötajale välja mõista hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. ITVS § 24 lg 3 alusel võis töötaja esitada kohtule nõude TLS § 109 lg 1 järgi hüvitise suurendamiseks ning apellatsioonkaebuses esitatud väide TsMS § 376 lg 1 rikkumisest maakohtu poolt on alusetu.
8.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. V. Makarova esitas kohtusse hagi hüvitise väljamõistmiseks viie kuu keskmise töötasu ulatuses ning tema nõue rahuldati kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sellest tulenevalt
jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 60% ulatuses Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS kanda ja 40% V. Makarova kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.