2-10-46327/25 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale ning sama paragrahvi lg 3 järgi, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse varaliseks nõudeks oli mõista tööandjalt välja töötasu alates 03.05.2010. a kuni töövaidluskomisjoni otsuse seadusliku jõustumiseni, selline õigus tulenes TLS §-st 108, mille kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Töövaidluskomisjon lõpetas 23.09.2010. a otsusega tööandja taotlusel töölepingu. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-48-08 punktis 14 leidnud, et eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. TsMS § 376 lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; samuti esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on kolleegiumi arvates selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et antud juhul on tegemist hüvitise nõudega töölepingu tühise ülesütlemise eest ja see nõue oli esitatud töövaidluskomisjonile. Seega on hagiavalduses esitatud nõue sama, mis oli esitatud töövaidluskomisjonile. Kohtul on õigus määrata hüvitise suurus ning selle suuruse otsustab kohus vastavalt töölepingu ülesütlemise asjaoludele ja arvestades mõlema poole huve. Tööleping hagejaga (töötajaga) öeldi üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Seejuures töölepingu ülesütlemise põhjusena käsitas kostja (tööandja) põhiasjaoluna, et töötaja oli viibinud tööandja territooriumil 01.05 ja 02.05.2010. a alkoholijoobe tunnustega. Kohtule jääb arusaamatuks, miks vaadeldaval juhul tööandja valis töölepingu ülesütlemiseks just nimetatud aluse (§ 88 lg 1 p 3). Töövaidluskomisjoni toimiku materjalides olevatest töötajate seletustest ei ilmne, et V. Makarova tuli 01.05 ja 02.05.2010. a tööandja territooriumile selleks, et asuda tööle (lehed 24, 25, 27, 28, 40, 41). Töövaidluskomisjoni toimiku materjalide kohaselt viibis hageja töövõimetuslehel alates 01.05.2010. a kuni 20.05.2010. a (k.a) olmevigastuse tõttu (leht 11) ja alates 21.05.2010. a kuni 28.05.2010. a haigestumise tõttu (leht 16). Kohus leidis, et kuigi 01.05.2010. a töövõimetuslehel on märgitud ravi eiramiseks joove, võib see olla aluseks töövõimetushüvitise vähendamiseks, mitte aga hüvitise vähendamiseks töölepingu tühise ülesütlemise eest.

7.Töövaidluskomisjoni 23.08.2010 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohtule esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja hüvitis viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse hüvitise suuruse osas. Apellant leiab, et hüvitise väljemõistmine suuremas ulatuses kui see on ette nähtud TLS § 109 lg 1 esimeses lauses, s.o üle kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning maakohtul puudusid alusel mõista kostjalt välja hüvitist suuremas ulatuses kui see on ette nähtud TLS § 109 lg-s 1. Vastavalt TLS § 109 lg-le 1 kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Nimetatud sättest tulenevalt on tööandjalt hüvitise väljamõistmine enam kui töötaja kolme kuu töötasu ulatuses piiratud erandlike asjaoludega ning sel juhul peab töötaja põhjendama neid töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve, mis annaksid aluse mõista tööandjalt välja suurema hüvitise kui seda on töötaja kolme kuu töötasu. Maakohus põhjendas hüvitise väljamõistmist viie kuu keskmise töötasu ulatuses sellega, et töötaja oli töötanud kostja juures 35 aastat, tööandja ei olnud teda selle aja jooksul karistanud ning esitatud asjaolud ei anna alust töötaja poolt taotletud hüvitise suurust muuta. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt ei lastud V. Makarovat 01.05.2010 elektrijaama territooriumile, kuna tal polnud pääsmikut ning tal olid alkoholijoobe tunnused. Nimetatud asjaolu on tõendatud V. Makarova vahetuseülem N.J. seletuse ja väljavõttega Securitas Eesti AS žurnaalist. Samuti nähtub töövaidluskomisjoni toimikust, et 02.05.2010 läks V. Makarova elektrijaama pääslast läbi, kuid N.B. ei andud V. Makarovale vahetust üle, kuna V. Makaroval olid alkoholijoobe tunnused. Nimetatud asjaolu on tõendatud N.B. seletuse ja žurnaalist väljavõttega. V. Makarova ei ole tõendanud, et ta informeeris tööandjat 01.05.2010 või 02.05.2010 töövõimetusest. Töövõimetusleht nr 00069169 tõendab, et V. Makarova oli 01.05.2010 joobes. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et eelmärgitud töölepingu lõpetamise asjaolud välistavad töötajale hüvitise väljamõistmise enam kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning maakohtu seisukoht, et esitatud asjaolud ei anna alust töötaja poolt taotletud hüvitise suurust muuta, on põhjendamatu. Asjaolud, et hageja on töötanud kostja juures 35 aastat ning teda ei ole selle aja jooksul karistatud, ei ole sellised töötaja huvid, mis annaksid aluse TLS § 109 lg 1 teise lause kohaldamiseks. Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja töötajale välja mõista hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. ITVS § 24 lg 3 alusel võis töötaja esitada kohtule nõude TLS § 109 lg 1 järgi hüvitise suurendamiseks ning apellatsioonkaebuses esitatud väide TsMS § 376 lg 1 rikkumisest maakohtu poolt on alusetu.