Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

halba tervislikku olukorda pärandi vastuvõtmiseks ettenähtud ajal. Hageja ei ole maininud, et keegi oleks teda hooldanud 2004. aastal. Sotsiaalkindlustusameti esitatud dokumentidest nähtub, et hagejal tuvastati raske puue 15.05.2008 ja, et infosüsteemi andmetel ei ole hagejal 2004. a seisuga puuet tuvastatud. Järelikult oli hageja suuteline 2004. aastal ise enda eest hoolt kandma ja oma tegude eest vastutama ning seega pidi hageja aru saama ka notari pärandi vastuvõtmise teatisest. Kostja ei tunnistanud kokkulepet, et lubas suuliselt hagejale XXX kinnistu müügi korral poole pärandvara müügihinnast. Hageja soovis pärandi vastuvõtmise kuupäeval saada vaid 5 ha maad. Kostja ei vaidlustanud hageja õigust 300 000 kroonile, aga seda tingimusel, et pooled jõuavad kokkuleppele pärandvaraga seotud kulutuste osas. Siiani on hageja kantud kulutuste osas keeldunud kokkuleppele jõudmast. Samas hooldas kostja pärandajat tema viimastel eluaastatel. Nii viibis pärandaja kostja arvel hooldusel ja ravil Uderna Krooniliste Haigete Kodus ajavahemikul detsember 2001 kuni sügis 2002. Seejärel oli pärandaja kuni surmani kostja hooldusel. Kostja on kandnud pärandaja matusekulud, pärandi vastuvõtmisega seotud kulud, samuti kulud pärandvara säilitamisele ja parendusele. Hageja ei ole pärandvaraga seoses kulutusi kandnud ega soovinud kostjale kulutusi hüvitada. Pärast pärandist loobumist ei saa enam pärandit vastu võtta ja kuna puudub mõjuv põhjus pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

ekspert ei kontrollinud. Haiguse ägenemise perioodidel võib olla tõsiselt häiritud V.L. arusaam tehingutest, mida ta peab tegema. V.L. on selgitanud, et sai 2004 notari käest paberi ja seda nägi ka tema naine. Notari paberist sai aru, et sellega on ta pärinud poole ja vara on kohe käes. Abikaasa sai ka nii aru. Tunnistaja E.L. on andnud ütlusi selle kohta, et hageja vaimne tervis on kogu aeg sassis. V.L. räägib omaette ja ägestub 5-6 korda aastas haigushoogudel. Seoses tervisliku seisundiga peab võtma ravimeid. Tunnistaja ei osanud öelda, kas hageja oli mõistuse juures, kui ristiema suri. Sellel ajal ta rohtusid ei võtnud. Kirja ta kirjutada ei oska. Teised on tema eest asju ajanud. Praeguseks on V.L. le puue määratud ja ta saab ravimeid. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kord nädalas käib V.L. kaupluses suitsu ja Maalehte ostmas. Tal on pangakaart ja sellega saab ta hakkama. Tunnistaja V.L. on andnud ütlusi selle kohta, et on käinud oma abikaasa vanematekodus aitamas ja V.L. on aegajalt tabanud haigushood, kus ta ei käitu adekvaatselt, karjub ja räägib omaette. Tunnistaja H.H. (kostja abikaasa) on öelnud, et V.L. on kogu aeg olnud adekvaatne ja arusaaja ning töölkäija. Ta käis tööl veel pärast vanatädi matust. Kui kodus tülid olid, siis tuli õe juurde pakku ja käitus täiesti normaalselt. Tunnistaja leidis, et V. L sai väga hästi aru, et on ristiema pärija ja teatas, et tahab saada 5 ha maad oma pojale. Sellest oli juttu paar aastat pärast vanatädi matust. Kostja on leidnud, et V.L. soov oli saada 5 ha ja seda on ta olnud nõus talle vormistama. Hiljem läks asi süüdistamiseks ja keegi ei tahtnud kulusid kanda. Tema hoolitses vanatädi eest. Kohus leidis, et V.L. lähedased on ainukesed, kes teavad tema põetavast haigusest. Tunnistajad on kirjeldanud, et V.L. l esinesid haigushood. Samas pole keegi lähedastest pidanud vajalikuks teda haigushoogudel aidata ja ravile viia. Tema abikaasa on tunnistanud, et V.L. ei tarvitanud sellel ajal tablette. Raske puue on V.L. le määratud 15.05.2008. Kohus, tuginedes TsMS § 436 lg-le 2, leidis, et V.L. sai oma igapäevatoimetustega hakkama, käis tehnikaga planeerimistöid tegemas, toimetas oma tehinguid pangakaardiga. Iga nädal käis poes Maalehte ja suitsu ostmas. Koduste tülide ajal oli õe juures. Ekspertiisiaktist nähtub, et tema tervislik seisund on alates 2007 kuni käesoleva ajani vajanud toetusravi. Järelikult perioodil 1999-2007 ei ole tema tervislik seisund ja võimalikud haigushood olnud sellised, mis vajanuks sellel perioodil haiglaravi või toetusravi. Seega tuleb nõustuda eksperdi poolt antud arvamusega. Samas pole ka tõendatud, et haigushoog või õe poolt mõjutamine takistas V.L. l alates maist 2004 kuni 26.07.2004 notari juurde pöördumast. V.L. ise on kinnitanud, et tema abikaasa nägi samuti notari kirja. Kõik need asjaolud ei viita mõjuvate põhjuste olemasolule. Hageja pole tõendanud tähtaja möödalaskmise mõjuvat põhjust. Kohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

olnud viis korda statsionaarsel ravil paranoidse skisofreenia diagnoosiga ja seda nii enne kui ka pärast 2004. aastat. R. Jentsi koostatud eksperdiarvamuse kohaselt esineb hagejal psüühilisest haigusest põhjustatud sügav tunde- ja tahteelu defekt ja tema intellekt vastab saadud haridusele (5 klassi). Arvestades, et hageja on pöördunud abi saamiseks psühhiaatriahaiglasse korduvalt enne 2004. aastat ja pärast seda, siis on tuvastatav, et hageja ei olnud psüühiliselt terve ka perioodil, mil ta pidanuks tegema avalduse pärandi vastuvõtmiseks (10.05.2004 - 26.07.2004); 2) ei ole kohus arvestanud olulise momendina, et hageja seisukorra osas on tähtis tuvastada, kas hageja saab toetusravi või mitte, sest ravi saades on hageja seisukord mõnevõrra parem. Ekspert on istungil avaldanud, et hageja puhul ei ole näha, et ta oleks aastatel 1999 - 2007 rohtu võtnud ja tema sügav tunde- ja tahteelu defekt on kujunenud välja 1995-1999; 3) ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et hagejale on määratud arstliku ekspertiisi 2008 otsusega raske puue ja selle otsuse sisuliste põhjenduste kohaselt vajab hageja kõrvalabi ja juhendamist mh söömisega, riietumisega, suhtlemisega. Sama otsuse juures oleva terviseseisundi kirjelduse p. 5 kohaselt on hageja sotsiaalselt toimetulematu. Ekspert on istungil väljendanud, et hageja oleks saanud ka enne 2008 taotleda puude määramist; 4) on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kohtupsühhiaatria eksperdid P. Lepner ja T. Kiens tuvastanud, et käesoleval ajal on hageja võimeline tahte- ja tundeeluhäiretest ning mälu omandamisvõime alanemisest tingituna kõrvalabi ja juhendamist kasutades koostama ja esitama notarile juriidilise sisuga dokumente, sealhulgas pärandi vastuvõtmise avaldust. Asjas ei ole mingit alust arvata, et hageja olukord oleks olnud parem 2004, pigem kindlasti halvem, sest hageja ei saanud 2004 toetusravi, nagu käesoleval ajal. Seega on eksperdid sisuliselt öelnud, et hageja ei suuda iseseisvalt juriidilise sisuga dokumente notarile esitada – hageja vajaks selleks kõrvalabi ja juhendamist. Seda kinnitab toimikus olev 24.03.2008 pärandi vastuvõtmise avaldus, mille juures viibis abistades hageja poeg R. L. Sellele avaldusele on notar märkinud, et “tervislikel põhjustel ei saa V.L. oma nime kirjatähtedega kirjutada;” 5) on maakohus väljendanud, et hageja lähedased on ainukesed, kes teavad tema põetavast haigusest. Hageja nõustub põhimõtteliselt antud seisukohaga, kuid leiab samas, et kohtu järeldus on jäänud poolikuks. Kohus oleks pidanud siinjuures arvestama hagejaga alates 1986 koos elava tunnistaja E. L ütlustega, mille kohaselt oli hageja seisukord raske juba enne puude määramist (2008) ja hageja ei suuda ise kirjutada mingeid avaldusi või dokumente. Samuti ei ole kohus arvestanud tunnistaja V. K ütlustega, kes on abistanud hagejat alates 1989 1-2 korda kuus ja kelle ütluste kohaselt olid hagejal perioodil 2004-2005 tavapärased haigushood, kuid rohtu võttes (alates 2007) on hageja olukord läinud paremaks. Tunnistaja V. K sõnul ei suuda hageja mingeid avaldusi või dokumente koostada. Eelnevast tulenevalt on hageja hinnangul asjas tuvastatav, et hageja ei olnud perioodil 10.05.2004 – 26.07.2004 võimeline iseseisvalt, ilma kõrvalabi ja juhendamist kasutades, koostama ja esitama notarile juriidilise sisuga dokumente, sealhulgas pärandi vastuvõtmise avaldust. See on aga ilmselt mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks.

Sealjuures on oluline märkida, et skisofreenia ei ole püsiv meeleseisund, vaid ägenemis- ja rahunemisperioodidega psüühikahäire, mistõttu perioodid nii enne 1999 kui pärast 2007 ei ole vaidlusaluse perioodi hindamisel määravad. Tuleb märkida ka seda, et ekspertide P. Lepneri ja T. Kiensi poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 103 alusel on hageja olnud pärast 2007 vastuvõttudel käies psühhoosivaba. Ekspertiisi koostamise ajal „on uuritav võimeline oma tegudest aru saama, mõistma juriidiliste toimingute tähendust ja saama aru notari poolt edastatud õigusliku tähendusega avaldustest.“ Seetõttu on hageja väited ebaõiged ka selles osas, et pärast 2007 on hageja vaimse tervise seisund olnud väga raske; 2) on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud väited ei anna põhjust kahelda maakohtu järeldustes, mis on tehtud vastavate eriteadmistega ekspertide poolt koostatud arvamuste ja tunnistajate ütluste pinnalt. Hageja ei ole tõendanud, et 2004 kevadel ei olnud tal võimalik esitada pärandi vastuvõtmise avaldust raske terviseseisundi tõttu. Lisaks sellele on vastav käsitlus vastuolus ka hageja enda poolt menetluse käigus avaldatuga. Eelnevalt viidatud ekspertiisiakti nr 103 kohaselt „pärandi vastuvõtmisele uuritav ei läinud seetõttu, et leppisid õega kokku, et läheb õde üksi ja pärast saab uuritav ka oma osa pärandist.“ Seega on hageja ekspertidele avaldanud, et pärandi vastuvõtmise avalduse esitamata jätmise põhjuseks ei olnud tema tervis, vaid muud asjaolud. Kuna maakohus on nii materiaal- kui menetlusõigust õigesti kohaldanud, puuduvad maakohtu otsuse tühistamiseks alused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ebaõige on apellandi väide, et kuna hageja on pöördunud abi saamiseks psühhiaatriahaiglasse korduvalt enne 2004. aastat ja pärast seda, siis on tuvastatav, et hageja ei olnud psüühiliselt terve ka perioodil, mil ta pidanuks tegema avalduse pärandi vastuvõtmiseks (10.05.2004 - 26.07.2004). Ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 65 (I kd tl 166-167) nähtuvalt viibis hageja esimest korda ravil Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus 18.11.1966 – 11.01.1967 diagnoosiga paranoidne skisofreenia. Kuni aastani 1995 (k.a) on hageja olnud viis korda statsionaarsel ravil paranoidse skisofreenia diagnoosiga ning kuni 1999 suveni jätkus toetusravi. Seejärel on ta uuesti pöördunud ambulatoorsele vastuvõtule 14.10.2007, s.o perioodil 1999 juunist kuni 14.07.2007 meditsiiniline dokumentatsioon hageja tervisliku seisundi suhtes puudub. Hageja on 2008. aastal pöördunud ambulatoorsele vastuvõtule 6 korral. Viidatud ekspertiisi aktist nr 65 ei tulene asjaolu, et hageja ei olnud psüühiliselt terve ajal, mil ta pidanuks tegema avalduse pärandi vastuvõtmiseks (10.05.2004 - 26.07.2004) ning see asjaolu takistas tal tähtaegselt avalduse esitamist. Ekspertiisi aktis märgitu järgi ajavahemikul 1999 -2007 puuduvad andmed hageja vaimse seisundi kohta. Samas eksperdi järelduse kohaselt „Kuid alates 2007.a kuni käesoleva ajani on V.L. kasutanud toetusravi ja meditsiinidokumentides olevatele andmete tuginedes on olnud psühhoosivaba, mistõttu on uuritav olnud võimeline oma tegudest aru saama, mõistma juriidiliste toimingute (pärimistoimingute) tähendust ja saama aru notari poolt edastatud õigusliku tähendusega avaldustest.“ Ekspertiisi aktis nr 65 märgitud järeldused annavad alust asuda seisukohale, et kuna hageja ei ole 2004. aastal pöördunud arsti vastuvõtule, siis järelikult oma tervisliku seisundi tõttu ei vajanud ta toetusravi ja seetõttu oli ta sel ajal võimeline oma tegudest aru saama, mõistma juriidiliste toimingute (pärimistoimingute) tähendust ja saama aru notari poolt edastatud õigusliku tähendusega avaldustest. Samas aga ei võimalda andmete puudumine hageja tervisliku seisundi kohta asuda vastupidisele seisukohale. Ekspert R. Jensi kohtuistungil 01.02.2011 avaldatud arvamuse kohaselt (I kd tl 206) võis hagejal haigusest tingituna esineda psühhoosi ägenemise episoode ja siis ta võis olla olekus, et ta ei teadnud, mida tegema pidi, kuid püsivalt psühhootiline ei olnud ta kindlasti. Seega isegi juhul, kui hagejal oli psühhoosi ägenemise episood ajal, mil ta pidi esitama avalduse notarile pärandi vastuvõtmiseks, on võimatu kindlaks teha, mis ulatusega see oli ja kui pikalt see kestis ning kas see takistas avalduse tähtaegset esitamist. Eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud hageja püsivalt psühhootiline perioodil, mil ta pidi esitama avalduse pärandi vastuvõtmiseks.

loobumiseks tähtaja määramise kohta ning, et perioodil 10.05.2004 – 26.07.2004 ei olnud hageja võimeline soovi korral esitama avaldust pärandi vastuvõtmiseks. Toimikus olevale 24.03.2008 pärandi vastuvõtmise avaldusele (I kd tl 19-21) tehtud notari märkus, et “tervislikel põhjustel ei saa V.L. oma nime kirjatähtedega kirjutada;” tõendab hageja tervislikku seisundit avalduse esitamise ajal, mitte aga hageja perioodil 10.05.2004 – 26.07.2004.

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.