Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud 90 % osas solidaarselt kostjate kanda ning 10 % osas hageja kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 31.10.2011.a. kl 16.00 ja toimetatakse kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Asjaolud 27.06.2011.a. esitas hageja AS Eesti Väärtpaberikeskus Viru Maakohtule hagi kostjate Aktsiaselts Px.ee (likvideerimisel) ja Kristjan Roop vastu võlgnevuse 579, 99 euro ja viivise 182,75 euro nõudes. Hagi on Viru Maakohtus menetlusse võetud 30.06.2011.a. Hagiavalduses ja seisukohas esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale aktsiate registreerimise taotluse, mille alusel hageja kohustus registreerima Aktsiaselts Px.ee aktsiaid, pidama aktsiaraamatut ja teostama sellega seotud teenuseid ning AS Px.ee kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt kehtivale hinnakirjale ja esitatud arvetele. AS Px.ee ei ole tasunud hageja esitatud arveid ja võlgneb 21.06.2011.a. seisuga 579,99 eurot. Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § 23 lg 1 kohaselt registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § 23 lg 3 sätestatu kohaselt registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsi emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Kostja 1 saades AS Px.ee juhatuse liikmeks võttis üle kõik juhatuse liikme kohustused ja õigused. Võlaõigusseadus (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Taotluse esitamisega AS Väärtpaberikeskusele ning taotluse aktsepteerimisega AS Väärtpaberikeskuse poolt võttis kostja vastavalt registreerimistaotluse IV –osa punktile 2 endale kohustuse maksta arvete tasumisega viivitamise korral hagejale viivist 0,05 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivise summas 182,31 eurot.Hageja taotleb lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt välja mõista viivis 0,05 protsenti päevas põhinõudelt alates 21.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Aegumise osas on hageja seisukohal, et tegemist on seadusest- Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seadusest § 23 tuleneva maksekohustusega, ja seega tulenevalt TSÜS § 149 on nõude aegumistähtaeg 10 aasta nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole ka osaliselt aegunud. Hagi õiguslikul põhistamisel tugines hageja lisaks VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1,6, 113 lg 1 ja 94 ja TsMS § 367 sätestatule. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad aktsiate registreerimise taotlusest ( tl 6), arvetest (tl 7- 26) ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest (tl 30). Kostjate vastuväited Kostjad on esitanud ühise vastuse. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväidete kohaselt hagile lisatud arved ei tõenda kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kristjan Roop on AS Px.ee juhatuse liikmeks alates 17.12.2008 kuni 20.01.2009. Kostja 2 on seisukohal, et kostja ei saa vastutada kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema juhatuse liikmeks saamist ega liikme volituse lõppemist. Kostja Kristjan Roop on seisukohal, et tema kohustus olla juhatuse liikmena isiklikult vastutavaks hageja nõuete tasumise eest ei tulene ka äriseadustikust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma juhatuse liikme oleku ajal oma kohustuse rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seadus ei näe ette likvideerija solidaarvastutust hageja ees. Antud asjaolu tõttu on hagi põhjendamatu ka pärast 20.01.2009 esitatud arvete osas. Kostja 2 on seisukohal, et hagi on osaliselt aegunud. Kostjad taotlevad aegumise kohaldamist nimetatud arvetele. Kostjad vaidlevad vastu viivise arvestusele. Vastuse tõendamiseks kostjad tõendeid ei esitanud. Kohtumenetluse käik Kohtuistungil vaadati asi läbi ilma kostja osavõtuta TsMS § 414 lg 1 alusel. Hageja jäi oma seisukohtade juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist. Kohus uuris kõiki kohtule esitatud dokumente. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et kostja on esitanud aktsiate registreerimise taotluse, mille alusel hageja kohustus registreerima Aktsiaselts Px.ee aktsiaid, pidama aktsiaraamatut ja teostama sellega seotud teenuseid ning AS Px.ee kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt kehtivale hinnakirjale ja esitatud arvetele. Kostjad ei ole vaidlustanud Aktsiaseltsi eesti väärtpaberikeskus hinnakirjas sätestatud ning arvetes esitatud teenuseid. Vaidlus on asjaolu üle kas nõue on osaliset aegunud ning kas kostja 2 Kristjan Roop vastutab kohustuse eest solidaarselt kostjaga 1. Kohus tuvastas, et aktsiate registreerimise taotluse esitas aktsiaselts Px.ee (likvideerimisel) õiguseellane Polytex.ee. 07.06.2002.a. Kostjad on jätnud tasumata arved alates 24.10.2007 kuni käesoleva ajani. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § 23 lg 1 kohaselt registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § 23 lg 3 sätestatu kohaselt registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsi emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Vastavalt Äriseadustiku § 315 lg 2, juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kohus tuvastas, et Kristjan Roop oli AS Px.ee juhatuse liikmeks alates 17.12.2008 kuni 20.01.2009. Tema vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kuna muid kokkuleppeid vastutuse eriregulatsioonis kohtule pole esitatud. Sel alusel on haginõue kostja 2 vastu põhjendatud. Kohus leiab, arvestamisele ei kuulu Kristjan Roopi vastuväide tema likvideerijaks määramise kohta, kuna vastavalt ÄS § 369 lg 1 on aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodud põhjendustel on haginõue võlgnevuse väljanõudmiseks solidaarselt kostjalt 1 ja 2 põhjendatud. Järgmisena analüüsib kohus kostjate vastuväiteid nõude osalise aegumise osas. TSÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TSÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. TSÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut, ehk tehingust tuleneva nõude aegumist. TSÜS § 143 Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TSÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue

muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Antud juhul tuleb aegumist hakata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 kohaselt lugema 2007. a lõppemisest ning kuna hagi on esitatud kohtule 27. juunil 2011, siis on hageja nõue TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud kolme aasta pikkust aegumise tähtaega silmas pidades osaliselt aegunud. Eeltoodud põhjendustel on arved A728288, mille tasumise tähtaeg oli 24.10.2007 ja arve nr M702862, mille tasumise tähtaeg oli 12.12.2007, aegunud ning põhinõuet tuleb vähendada summas 591 krooni ehk 37,77 eurot, rahuldamisele kuulub põhinõue summas 542,22 eurot. VÕS § 101 lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastas, et tasumisele kuulusid järgmised arved: A892458, 31.01.2008, võlg 36,2 viivis 0,05% päevas , päevi 1237, viivise summa 22,39 M800338, 09.04.2008, võlg 1,6 viivis 0,05% päevas , päevi 1168, viivise summa 0,93 A811116, 28.04.2008, võlg 36,2 viivis 0,05% päevas , päevi 1149, viivise summa 20,80 M801215, 11.06.2008, võlg 1,6 viivis 0,05% päevas , päevi 1105, viivise summa 0,88 A819852, 28.07.2008, võlg 36,2 viivis 0,05% päevas , päevi 1058, viivise summa 19,15 M802205, 11.09.2008, võlg 1,6 viivis 0,05% päevas , päevi 1013, viivise summa 0,81 A828348,28.10.2008, võlg 36,2 viivis 0,05% päevas , päevi 966, viivise summa 17,48 M803184, 10.12.2008, võlg 1,6 viivis 0,05% päevas , päevi 923, viivise summa 0,74 A833903,16.01.2009, võlg 37,71 viivis 0,05% päevas, päevi 886, viivise summa 16,71 A902797,29.01.2009, võlg 35,2 viivis 0,05% päevas , päevi 873, viivise summa 15,36 M900581, 17.03.2009, võlg 1,6 viivis 0,05% päevas , päevi 826, viivise summa 0,66 A911193,28.04.2009, võlg 36,2 viivis 0,05% päevas , päevi 784, viivise summa 14,19 M901732, 11.06.2009, võlg 1,6 viivis 0,05% päevas , päevi 740, viivise summa 0,59 A919619,27.07.2009, võlg 36,81 viivis 0,05% päevas , päevi 694, viivise summa 12,77 M902950, 09.09.2009, võlg 1,6 viivis 0,05% päevas , päevi 650, viivise summa 0,52 A927805,27.10.2009, võlg 36,81, viivis 0,05% päevas , päevi 602, viivise summa 11,08

A1113613,01.06.2011, võlg 202,46, viivis 0,05% päevas , päevi 1237, viivise summa 22,39, Kokku 157,10 eurot. Kostjad Aktsiaselts Px.ee (likvideerimisel) ja Kristjan Roop ei ole täitnud aktsiate registreerimisest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjatelt Aktsiaselts Px.ee (likvideerimisel) ja Kristjan Roop kuulub AS Eesti Väärtpaberikeskus`e kasuks solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 699,32 eurot (sellest: põhinõue 542,22 eurot, kõrvalnõue 157,10 eurot). Kostjad ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks kohustust täitnud, mistõttu tuleb TsMS § 367 alusel Aktsiaselts Px.ee (likvideerimisel) ja Kristjan Roop`il solidaarselt tasuda väljamõistetud põhivõlgnevuselt 542,22 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, so 0,05 % päevas. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalisel rahuldamisel kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi osalise rahuldamise korral 90 % ulatuses, tuleb menetluskulud jagada võrdesiselt menetlusosaliste vahel., so jätta 90 % osas hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja 10 % osas hageja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 31. oktoobril 2011.a.kl 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2012. a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.