Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 24.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-10-15789/55
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.10.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2615

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts TKE GRUPP10540683(Hageja)Cranbrook Holding OÜ11222873(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), liikmed Iko Nõmm ja Reet Allikvere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.oktoober 2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-15789

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi Cranbrook Holding OÜ, Jüri Krebetsi, Vladimir Liakhovitsky ja Leonid Jakersoni vastu tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonimenetluses

1597,79 eurot / 1597,79 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.05.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi TKE apellatsioonkaebus

GRUPP

pankrotihalduri

Cranbrook Holding OÜ vastuapellatsioonkaebus Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts TKE

GRUPP

(pankrotis) (registrikood 10540683) pankrotihaldur Ly Müürsoo, esindaja vandeadvokaat Martin Tälli; Kostja I: Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873), seaduslik esindaja Jaanus Glaase, vandeadvokaat Siim Roode; Kostja II: Jüri Krebets (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja III: Vladimir Liakhovitsky (isikukood xxxxxxxxx); Kostja IV: Leonid Jakerson (isikukood xxxxxxxxxxxx).

RESOLUTSIOON:

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

5.Jätta menetlusosaliste maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud Hageja Aktsiaselts TKE GRUPP ning kostja I Cranbrook Holding OÜ sõlmisid 17.03.2006 Paldiski linnas Lõuna tn 6B asunud kinnistu müügilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse eraldada eelnimetatud kinnistust iseseisev kinnistu suurusega 35 018 m2 ning müüa see kostjale I hinnaga 3 501 800 krooni. Pooled leppisid kokku, et ostuhind tasutakse või hoiustatakse notarikontole enne asjaõiguslepingu sõlmimist, kusjuures asjaõigusleping sõlmitakse hiljemalt 17.03.2009. Lepingu p. 5.1 kohaselt loeti lepingu eseme otsene valdus kostjale I üleläinuks alates lepingu sõlmimise hetkest. Lepingu p-s 8.2 leppisid pooled kokku, et juhul kui kostja I taganeb lepingust, siis on hageja kohustatud hüvitama kostjale I kõik kulutused, mis kostja I kandis seoses kinnistu jagamisega ning lepingu eseme omandamisega Poolte vahel sõlmiti 25.07.2006 kinnistu võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping, millega muudeti oluliselt 17.03.2006 müügilepingu punktide 6.3 ja 8.2 sisu, samuti täiendati müügilepingut uue punktiga 6.6, mille kohaselt juhul kui hageja ei täida mõnda punktis 6.4. võetud kohustust või ei ilmu asjaõiguslepingu sõlmimisele kahel korral vastavalt punktis 6.3. kokku lepitud edastatud teatele, siis on kostjal I õigus nõuda ja hageja kohustub tasuma leppetrahvi summas 3 501 800 krooni. Sama punktiga sätestati, et leppetrahvi nõuetekohase ja tähtaegse tasumata jätmise korral kohustub hageja maksma kostjale I viivist 0,5 % päevas tähtajaks tasumata leppetrahvi summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Müügilepingu p. 8.2 muutmise tagajärjel tekkis hagejal õigus kostja I poolt müügilepingust taganemise korral nõuda lisaks tasutud ostuhinna tagastamisele ja kulutuste hüvitamisele ka leppetrahvi tasumist summas 3 501 800 krooni. Vaidlusaluse tehingu kostja I nimel sõlminud kostja I tolleaegne juhatuse liige ja ainuosanik Jüri Krebets (kostja II) oli alates 01.12.2005, s.o müügilepingu sõlmimise ajal, ühtlasi hageja tegevdirektor ning alates 20.04.2006, s.o kokkuleppe sõlmimise ajal, hageja nõukogu liige. Vaidlusaluse tehingu tegi hageja nimel hageja juhatuse liige Vladimir Liakhovitskiy (kostja III), kes hageja hinnangul kahjustas müügilepingu sõlmimisega nii hageja kui ka hageja

võlausaldajate huve. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli hageja õigusnõustaja Leonid Jakerson (kostja IV), kes oli ühtlasi hageja suuraktsionäri OÜ Danverton Invest juhatuse liige, mistõttu on ka kostja IV hageja hinnangul vastutav hageja võlausaldajate huvide kahjustamise eest. Vaidlusalune müügileping ühes selle tingimusi muutva kokkuleppega (edaspidiselt viidatud kui leping) sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Lepingu sõlmimise ajal kostja I juhatuse liikmeks olnud Jüri Krebets, kes oli seega võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses, pidi teadma ja ka teadis, et lepingu sõlmimisega kahjustatakse võlausaldajate huve järgmistel põhjustel. Lepingus kokkulepitud hind 100 krooni/m2 oli ebamõistlikult väike isegi müügilepingu sõlmimise ajal, seda enam ei vastanud nimetatud hind 2006. aastal kinnisvaraturul reservatsioonideta valitsenud eeldusele, et kolme aasta jooksul pidid kinnisvara hinnad veelgi tõusma; kinnistu ostuhinna tasumine lepiti kokku ebamõistlikult hiliseks hetkeks ning kostjale I anti kinnistu valdus üle selle eest mistahes tasu saamata; poolte lepingujärgsete kohustuste maht ja vastutuse ulatus ning müügilepingus sätestatud õiguskaitsevahendid lepingujärgsete kohustuste rikkumise puhul hageja ja kostja I puhul on olulisel määral ebavõrdsed; leping ei sätesta kostjale I mistahes vastustust lepingu tingimuste rikkumise eest ning hageja ainsa õiguskaitsevahendina näeb leping ette hageja õiguse taganeda lepingust juhul kui kostja I hoiab kõrvale asjaõiguslepingu sõlmimisest või ei tasu kokkulepitud ostuhinda, samas kui müügilepingu järgsete kohustuste rikkumise korral hageja poolt on kostjal I õigus nõuda hagejalt lisaks tasutud ostuhinna tagastamisele leppetrahvi tasumist ostuhinna 100% ulatuses, viivise maksmist 0,5 % päevas tähtajaks tasumata leppetrahvi summalt, samuti kantud kulude hüvitamist; müüjale ei antud tagatisi ostjapoolse lepingu täitmise tagamiseks ning ei lepitud kokku kahjude hüvitamise kohustuse tekkimises ja/või leppetrahvi rakendamises juhuks, kui ostuhinda ei tasuta. Seega lõi hageja väitel 17.03.2006 leping faktiliselt kostjale I võimaluse kinnistut tasuta vallata 3 aasta vältel ning seejärel, olenevalt turusituatsioonist 2009. aastal, omal äranägemisel kas täita leping või ilma leppetrahve ja muid sanktsioone maksmata lepingust loobuda. Harju Maakohtu 04.04.2007 kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot. Kostjate vastuväited Kostja I ja kostja II vaidlesid hagile vastu ning esitasid kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hageja ei ole läbinud kohtueelset menetluskorda. Kostja I ei saa aru hagi esitamise motiividest. Kostja I on seisukohal, et hagiavaldust ei ole võimalik rahuldada, kuna kostja I ei saanud teadlikult kahjustada võlausaldajate huve, sest võlausaldajate kahjustamine ei ole aset leidnud ja vastav väide on hageja poolt tõendamata. Tõendamata on lähikondsus 17.03.2006 lepingu sõlmimise ajal, millest tulenevalt peaks hageja tõendama ka asjaolu, et kostja oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest või pidi sellest teadlik olema. Tõendamata on asjaolu, kuidas kostja sai mõjutada hagejat sõlmima kahjulikke tehinguid. Hageja on 17.03.2006 lepingut ja selle lisa kuni 20.06.2008 täitnud. Hageja pole esitanud 17.03.2006 sõlmitud lepingu ja lepingu lisadele enne hagi esitamist mitte mingisuguseid vastuväiteid ega pole taotlenud väidetavalt kahjulike ja ebavõrdsete lepingutingimuste muutmist. Kostjale I jääb arusaamatuks, kuidas hageja poolt esitatud hagiavaldus kaitseb hageja võlausaldajate huvisid hageja pankrotimenetluses ja milline on hagiga taotletud eesmärk

6.6.Kuivõrd 29.01.2007 määrusega algatati hageja pankrotimenetlus ja vaidlusalune leping sõlmiti 17.06.2006, on leping sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on aga ka PankrS § 110 lg 1 p-st 2 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. PankrS § 110 lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kas Fred Krebetsi ja/või Jüri Krebetsi näol on tegemist võlgniku lähikondsetega. PankrS § 117 lg-s 2 tuuakse loetelu juriidilise isiku lähikondsetest. Hageja väidete kohaselt oli Jüri Krebets alates 01.12.2005, s.o müügilepingu sõlmimise ajal, hageja tegevdirektor ning alates 20.04.2006, s.o kokkuleppe sõlmimise ajal, hageja nõukogu liige. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Seega on juhtorgani liikmeks ka nõukogu liige. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Jüri Krebets on alates 20.04.2006 AS TKE Grupp (pankrotis) nõukogu liige. Järelikult oli Jüri Krebets müügilepingu kui ka müügilepingu muutmise lepingu sõlmimise ajal nii kostja juhatuse liige kui ka hageja nõukogu liige. Seega saab tulenevalt PankrS § 110 lg-st 3 eeldada, et kostja tehingu teise poolena teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on oluline anda seisukoht ka Jüri Krebetsi kui hageja töötaja kohta. Hageja väidete kohaselt oli Jüri Krebets alates 01.12.2005, s.o müügilepingu sõlmimise ajal hageja tegevdirektor. Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et Jüri Krebets ja hageja on sõlminud 01.12.2005 töölepingu, kus Jüri Krebets asus tööle tegevjuhi (direktori) ametikohale. PankrS § 117 lg-s 2 ei ole aga töötajat lähikondsete loetelus nimetatud. PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks füüsilise või juriidilise isiku, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi ja PankrS § 117 lg 3 lubab kohtul tunnistada võlgniku lähikondseks ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kuigi Jüri Krebetsi ja hageja vahel oli

lepinguline suhe, ei saa lugeda ainuüksi lepingulise suhte olemasolu poolte ühiseks oluliseks majanduslikuks huviks. Vajalik ei ole anda hinnang hageja muudele väidetele. Cranbrook Holding OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohus on vaidlustatavas kohtulahendis asunud seisukohale, et tulenevalt PankrS § 110 lõikest 3 eeldatakse tehingu puhul, mille võlgnik on teinud lähikondsega, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Selline kohtu tõlgendus PankrS § 110 lõikest 3 on ebaõige. Vaidlustatav kohtulahend on vastuolus Riigikohtu praktikaga (vt tsiviilasi nr 3-2-1-43-07 punkt 9 ning tsiviilasjad nr 3-2-1-87-08 ja 3-2-1-90-08). Harju Maakohus oleks vaidlustatavas kohtulahendis pidanud tuvastama ka võlausaldajate huvide faktilise kahjustamise tagasivõitmise hagi esemeks olevate tehingutega. Vaidlustatav kohtulahend tuleb tühistada. Kohus on vääralt tuvastanud kostja II lähikondsuse 27.03.2006 võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajal. Kostja II sai hageja nõukogu liikmeks alates 20.04.2006. Seisuga 27.03.2006 polnud kostja II hageja nõukogu liige ja seega on kohtu seisukoht lähikondsusest ekslik ja järeldused ebaõiged. Tagasivõitmise hagi esitamise õigus on halduril, mitte hagejal. Hagist ilmneb, et haldur allkirjastas ja esitas hagi hageja esindajana. Eelnimetatu puhul pole hagiavalduse esitamisel tegemist vormilise puudusega vaid menetlusõigusliku olukorraga. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kostja I hagi läbi vaatamata. Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotihalduri Ly Müürsoo vastuapellatsioonkaebus Hageja vaidlustab kohtu põhjendused, mille kohaselt ei ole Jüri Krebetsi kui hageja töötaja näol tegemist hageja lähikondsega. Viidatud järelduseni on viinud kohtu poolt PankrS § 117 lg 2 p-s 5 ning §-st 117 lg-s 3 toodu ebaõige (s.t. liigselt kitsendav) kohaldamine. Esmalt ei ole vaidluse all asjaolu, et Jüri Krebets oli vaidlusaluse tehingu sõlmimise hetkel Cranbrook Holding OÜ juhatuse liige ning ainuosanik. Seega on selge, et Jüri Krebetsil oli ühine majanduslik huvi Cranbrook Holding OÜ-ga. Vaidluse all on küsimus sellest, kas Jüri Krebets hageja tegevjuhina omas ka ühist majanduslikku huvi hagejaga. J.Krebetsi töölepingust nähtub, et J.Krebetsi tööülesanneteks oli kohustus teostada üldkontrolli ja juhtimist ning et J.Krebets allus vahetult juhatuse esimehele. Samuti nähtuvad J.Krebetsile pandud laialdased kohustused lepingu punktist 6.5. mille kohaselt oli J.Krebets kohustatud täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Oluline on märgata, et lepingu punktiga 2.2. anti J.Krebetsile õigus omada ligipääsu kogu firma informatsioonile. J.Krebetsi näol ei olnud tegemist töötajaga selle nn tavapärases mõttes, vaid selgelt äriühingus vastutavat ning juhtuvat positsiooni omava isikuga, kellele usaldatud ja teada olnud andmete maht kinnitab üheselt isiku lähikondsust äriühinguga. Hageja on seisukohal, et äriühingu tegevdirektori puhul tuleb üldiselt ja objektiivselt arvata, et võlgnik ja tema tegevjuht tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Hinnates isikute võimalikku lähikondsust ei ole antud olukorras tuvastatud asjaolusid arvesse võttes põhjendatud teha vahet juhatuse liikme ja tegevdirektori vahel. Juhindudes eeltoodust palub hageja muuta Harju Maakohtu 03.05.2011 otsuse põhjendusi osas, millega kohus asus seisukohale, et Jüri Krebetsi kui hageja tegevjuhi näol ei olnud tegemist hageja lähikondsega ja tuvastada, et Jüri Krebets oli ka hageja tegevjuhina käsitletav hageja lähikondsena. Kostjad I ja II vaidlesid vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse piirides, seega nõudes 17.03.2006 sõlmitud tehingu (25.07.2006 kokkuleppega sätestatud redaktsioonis) tagasivõitmiseks. Maakohus on õigustatult käsitlenud hagejana pankrotihaldurit. Kui esialgselt ongi hagiavalduses märgitud TKE Grupp (pankrotis) hagejaks ja pankrotihaldur esindajaks, siis oli tegemist eksimusega, mille hageja oli õigustatud parandama. Pankrotimenetluses tuleb tagasivõitmise alustele kohaldada tehingu tegemise aja sätteid, kui hilisematele sätetele ei ole antud seadusega tagasiulatuvat jõudu. Seega kuulub kohaldamisele 17.03.2006 ja 25.06.2006 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud PankrS § 109 lg 1 p-s 2 sätestatust koostoimes PankrS § 110 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Maakohus on õigesti leidnud, et tagasivõitmise hagi rahuldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine ja võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtu poolt seisneb selles, et maakohus ei hinnanud asjaolu, kas võlgnik vaidlusaluse tehinguga kahjustas võlausaldajate huve, vaid asus tuvastama lähikondsust. PankrS § 110 lg 1 p 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Ringkonnakohus saab võlausaldajate huvide kahjustamist hageja esitatud asjaolude pinnalt ise hinnata. Vaidluse asjaoludest ilmneb, et lepingu eset, so eraldatavat kinnistut, ei olnud veel lepingu sõlmimise ajal olemas ja see tuli alles eraldada hageja kinnistust ning moodustada. Võlausaldajaid ei saa abstraktselt kahjustada lepingu punkt, millega kohustub ostja tulevikus moodustatava kinnistu eest tasuma tulevikus, kuid lepingu eseme valdus antakse üle lepingu sõlmimisel. Hageja on leidnud, et müügilepingu hind oli madal ja seda ka kinnisvaraturu tõusutrende arvestades. Kuna hageja ei ole esile toonud asjaolu, et müügileping täideti ja asjaõigusleping sõlmiti, ei saa müügilepingus kokkulepitud madal müügihind kahjustada võlausaldajate huve. Kostja väitel on asjaõigusleping jäänud sõlmimata ja hageja on kinnistu võõrandanud. Seda asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Mis puudutab lepingus kokkulepitud sanktsioone hagejapoolsete kohustuste rikkumiseks, ei saa ka need tehingu sõlmimisel abstraktselt kahjustada hageja võlausaldajate huve. Lepingulisi sanktsioone saab vältida lepingu kohase täitmisega, lisaks on seadusest tulenevalt hagejal õigus nõuda leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lg 1). Võlausaldajate huvide kahjustamine oleks võimalik ainult juhul, kui hageja oleks lepingu sõlmimisel olnud teadlik asjaolust, et ta lepingut täita ei kavatse. Sellistele asjaoludele hageja tuginenud ei ole. Asjaolu, et müüjale ei nähtud vastuolus lepingu sõlmimise ajal kinnisvaraturul valitsenud äritavaga lepingus ette tagatisi ostjapoolse lepingu mittetäitmise puhuks, ei saa abstraktselt kahjustada võlausaldajate huve, kui müüja ei ole lepingu mittetäitmise tõttu kahju saanud. Kahju tekkimisele tagatiste puudumise tõttu hageja tuginenud ei ole. Eeltoodu tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et leping ei kahjustanud võlausaldajate huve, ei ole vaja hinnata kostja I ja II lähikondsust hagejaga. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud oma õiguslikku huvi hagi esitamiseks kostjate II-IV vastu.