2-08-83318 OÜ Maatehingute Õigusbüroo hagi Kalev Oksa vastu müügilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja müügilepingu täitmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7669,40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Maatehingute Õigusbüroo apellatsioonkaebus Hageja OÜ Maatehingute Õigusbüroo (registrikood 10888667, asukoht Liivalaia 17, Tallinn), esindaja Rauno Aaslaid; Kostja Kalev Oks (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx), esindaja advokaat Alla Raudsepp. 29.09.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 19.10.2011 otsus OÜ Maatehingute Õigusbüroo hagis Kalev Oksa vastu müügilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja müügilepingu täitmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.08.12.2008 esitas OÜ Maatehingute Õigusbüroo (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse Kalev Oksa (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga asjaõigusleping Pärnumaal Häädemeeste vallas Penu külas asuvate Rannamänni kinnistu ja Terje kinnistu omandi kostjalt hagejale üleandmiseks ning tuvastada kostja nõusolek kinnistusraamatu registriosa kande muutmiseks, mille kohaselt kantakse Pärnumaal Häädemeeste vallas Penu külas asuvate Rannamänni kinnistu registriossa ja Terje kinnistu registriossa omanikuna hageja. Hageja palub samuti tuvastada, et poolte vahel 17.11.2003 sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping on kehtiv.
2.17.11.2003 sõlmisid pooled kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (müügileping). Müügilepinguga leppisid pooled kokku hageja kohustuses müüa kostjale 0,8ha suurune osa Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Penu külas asuvast end. Võtsi 3 talu maadest (kinnistu), ning hageja kohustus tasuma 10 000 krooni kinnistu eest. Ostuhinna 10 000 krooni tasus hageja kostjale enne müügilepingu sõlmimist. Müügilepingu kohaselt kohustus hageja kandma kõik kinnistuga seotud võimalikud kohtukulud ja kinnistu moodustamisega seotud maksed, kulutused ning asjaõiguslepingu sõlmimise kulud. Müügilepinguga leppisid pooled kokku, et asjaõigusleping kinnistu üleandmiseks sõlmitakse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates hageja teadasaamisest kinnistu kinnistamisest.
3.Kinnistu tagastamise menetlus kohalikus omavalitsuses, mõõdistustööd ja maa registreerimine on võtnud aega käesoleva ajani. Kinnistu tagastati kahes osas: Terje ja Rannamänni maaüksused. Terje ja Rannamänni maaüksuse kinnistamisavaldused on esitatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale 2008.a oktoobris (23.10.2008-29.10.2008). Rannamänni kinnistu registriosa nr 4009006 avati 01.12.2008. 2008.a suvel teatas hageja, et eeldatav kinnistu kinnistamine toimub sügisel. 2008.a septembris-oktoobris on hageja korduvalt püüdnud kostjaga ebaõnnestunult ühendust saada. 04.11.2008 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse, kuivõrd Häädemeeste Vallavalitsus ei ole teinud kinnistu suhtes maa tagastamise korraldust. Müügilepingu kohaselt kohustus hageja informeerima kostjat asjaõiguslepingu ajast ja kohast. Kostja on oma käitumisega (taganemise avalduse esitamine) andnud hagejale alust arvata, et ta ei täida oma kohustust kinnistu omandi üleandmiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Seega tulenevalt VÕS § 111 lg-st 4 ei täida hageja oma kohustust asjaõiguslepingu ettevalmistamiseks ja on sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Kuna kostjal polnud õigus lepingust taganeda ja kuna taganemisavalduses esitatud puudused on otsitud, siis käesolev leping taganemisega lõppeda ei saanud.
4.Kostja esitatud lepingust taganemine ei ole kehtiv. Kostjal puudus vastavalt seadusele ja lepingule alus lepingust taganemiseks. Müügilepingust taganemise avalduses tuuakse taganemisaluseks asjaolu, et väidetavalt ei teinud Häädemeeste Vallavalitsus lepinguobjekti suhtes maa tagastamise korraldust. Taganemisavalduse õigusliku alusena on viidatud müügilepingu p 4.2, mille kohaselt pooltel on õigus lepingust taganeda, kui Häädemeeste Vallavalitsus ei tee kinnistu suhtes tagastamise korraldust kostja kasuks. Lepingust taganemine on iseenesest küll võlasuhte lõppemise alus, kuid seda üksnes juhul, kui lepingupoolel on vastavalt seadusele või lepingule õigus lepingust taganeda. Sellist õigust ei tulenenud kostjale seadusest ega lepingust. Kuna kostja on oma taganemisavalduses
viidanud üksnes lepingulisele alusele, siis ei ole vaja seadusest tulenevaid taganemisaluseid (VÕS § 116 lg 1) ka kontrollida. Kostjal ei ole võimalik tugineda müügilepingu p 4.2 sättele, kuna nimetatud lepingupunktis märgitud asjaolud ei ole tegelikkuses aset leidnud. Vallavalitsus on kinnistu kostjale tagastanud (täidetud on müügilepingu tingimus, et tagastamise korraldus tehakse kostja kasuks), vallavalitsus on kinnistusosakonnale esitanud vastavad kinnistamisavaldused ning Rannamänni ja Terje maaüksuse suhtes on tehtud ka kinnistamiskanne. Nimetatud asjaolud on kostjale ka teada. Seega ei ole õiged kostja taganemisavalduse väited. Kostja käitumine viitab ilmselgelt sellele, et tema huviks on vabaneda hageja õigusi rikkudes lepinguliste kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt hageja ei tunnista kostja esitatud taganemisvaldust. Pooltevaheline müügileping on jõus ning pooled peavad seda täitma.
5.VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustus hagejaga sõlmima asjaõiguslepingu kinnistu omandi üleandmiseks hiljemalt ühe kuu jooksul alates hageja teadasaamisest kinnistu kinnistamisest (Müügilepingu p 4.1), mida kostja aga ei kavatse sõlmida. Taganemise avalduse esitamine näitab, et kostja ei ole vabatahtlikult nõus müügilepingut täitma. Sellest tulenevalt on kostja müügilepingut rikkunud (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Müügilepingu täitmine tähendab asjaõiguslepingu sõlmimise kohustust. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on ebaselge ja kuna nõue ei ole selge, ei ole selge ka riigilõivu suurus hagi nõudelt või nõuetelt. Hagis märgitud asjaolu, et hageja ei saanud kostjaga suhelda vahetult enne hagi esitamist, ei vasta tõele. Alates 2005.a maist kolme aasta jooksul suhtles hageja kostjaga vabalt. Miks ta seda hiljem ei teinud, jääb kostjale arusaamatuks.
7.04.11.2008 taganes kostja 17.11.2003 lepingust seoses sellega, et Häädemeeste Vallavalitsus ei teinud lepinguobjekti suhtes maa tagastamise korraldust vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele, mistõttu on kostjal selleks õiguslik alus, tulenevalt lepingu p.
8.17.11.2003 sõlmitud müügilepingu lisaks oleval viirutatud ala plaanil on hoonestatud kinnistu ehk lepingu objekt suurusega 0,8ha. Poolte tahe oli müüa hoonestatud kinnistu 0,8ha suurusena (I tlk 182). Kostjale ei ole tagastatud 0,8ha suurust kinnistut, vaid kaks eraldiseisvat kinnistut, mille tagastamisega tegeles kostja, mitte hageja. Hagejal puudub lepingust tulenevalt nõudeõigus Rannamänni ja Terje kinnistute suhtes, mis ei ole müügilepingu objektiks. Sellest tulenevalt ei saa tehing olla mingil juhul ka osadeks jaotatav.
9.Hageja oli isikuks, kes kostjalt saadud volituste alusel oli tegelikult vastutav kõigi nende kohustuste nõuetekohase täimise eest, mille täitmatajätmises ta nüüd kostjat süüdistab. Hageja ei suutnud endale võetud kohustust täita ja soovib kostjalt kompensatsiooni oma tegemata jätmiste eest. Hageja kohustus oli kostja informeerimine kinnisasjade tagastamise käigust. Kostja sai asjaolust, et tema kasuks on tehtud maa tagastamise korraldus 18.07.2008 Terje kinnistu, suurusega 3207m2 suhtes, teada pärast hagiavalduse asjaolude kontrollimist 29.01.2009, mil ta käis vallas ja sai korralduse. 20.02.2009 kinnistusameti väljavõttelt sai kostja teada, et ta on kantud Terje kinnistu (3207m2) omanikuna kinnistusraamatusse 27.10.2008. Rannamänni kinnistu tagastamisest, suurusega 3241m2, omandiõigusest sellele kinnistule sai kostja teada pärast hagiavalduse saamist ehk
detsembris 2008.a. 20.02.2009 kinnistusametist toodud väljavõttelt sai kostja teada, et ta on kantud Rannamänni kinnistu (3200m2) omanikuna kinnistusraamatusse 27.10.2008.
10.2003.a juulis või juunis tulid Aaslaid ja Uripea kostja poole. Märkisid, et kostjal on tagastamata maad seal, kus suvila peal, ning kuna neile meeldib see suvila, siis tahavad nad seda endale. Nad soovitasid teha nende nimele lepingu, et nemad saaksid selle maa koos suvilaga endale. Eelleping sai tehtud. Lepingu objektiks oli viirutatud ala (I tlk 183). Kostja ei ole käinud koos hagejatega kinnistut vaatamas. Muid maatükke ei ole kostja hagejale müünud. Poolte vahel oli juttu ka sellest, et nemad saavad sealt 0,8ha ja ülejäänud jääb kostjale. Kui nad saavad selle suvila, siis saavad sealt viirutatud alalt 0,8ha. Viirutatud ala kokku oli 1,6 ha. Algmüügihind oli 50 000 krooni, kuid pärast lepiti 10000 krooni peale. Kostja nõustus sellega asjaajamiste kulude tõttu. Seepärast kostja oligi nõus 10 000 krooniga, sest nad lubasid kõik tema eest teha. Leping sai tehtud hoonestatud maa peale. Nad pidid ka maad mõõtma ja maakorralduslikke töid tegema (II tlk 56, 57, 58). Maakohtu otsus ja selle põhjendused
11.19.10.2010 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.17.11.2003 sõlmisid kostja müüjana ja hageja ostjana kinnistu müügi võlaõigusliku lepingu (I tlk 9-15). Lepingu p 1.1 kohaselt lepinguobjektiks on 0,8ha suurune osa Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Penu külas asuvast end. Võtsi 3 talu maadest hoonestatud maaüksusest, kogupindalaga 24,3600ha (kinnistu), mille suurus ja piirid on märgitud lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil. P-s 2.1 müüja avaldab ja garanteerib (garanteerima tähendab tagama), et kinnistu (p 1.1 järgi 0,8ha suurune osa talu maadest hoonestatud maaüksusest) on hoonestatud. Kinnistu omandatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel. Sama lepingu p-s 2.2. ostja esindaja avaldab ja garanteerib, et ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud talle müüja poolt esitatud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest ning et ta on üle vaadanud kinnistu koosseisu kuuluvad ehitised ning talle müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste seisukorrast. Sama lepingu p 3.1 kohaselt kinnistu müüakse ostjale hinnaga 10 000 krooni, milline summa on ostja poolt enne lepingu sõlmimist müüjale täielikult tasutud, millise summa saamist kinnitab müüja allkirjaga lepingul. Sama lepingu p 4.1 kohaselt on pooled leppinud kokku, et müüja kohustub kinnistu kinnistamisest kinnistusametis teavitama ostjat 10. päeva jooksul alates kinnistamisotsuse kättesaamisest; nad kohustuvad sõlmima asjaõiguslepingu hiljemalt 1. kuu jooksul arvates ostja teadasaamisest kinnistu kinnistamisest, eeldusel, et müüja ei ole lepingu objektiks olevat kinnistut võõrandanud ega koormanud; kõigi kinnistu omandi üleandmiseks vajalike dokumentide ettevalmistamine ja notarile esitamise kohustus, samuti informeerimine asjaõiguslepingu sõlmimise ajast lasub ostjal; ostja kannab kõik kinnistuga seotud võimalikud kohtukulud, kinnistu moodustamisega seotud maksed ja kulutused, samuti kulutused, mis on seotud asjaõiguslepingu sõlmimisega; juhul kui müüja lõpetab ostjale antud volitused müüja esindamiseks kinnistuga seotud kohtuvaidluses ja seetõttu jääb tagastamise korraldus Häädemeeste vallavalitsuse poolt vastu võtmata, jäävad kõik kohtukulud müüja kanda. Sama lepingu p 4.2 kohaselt on müüja ja ostja kokku leppinud, et pooltel on õigus lepingust taganeda, kui Häädemeeste vallavalitsus ei tee kinnistu suhtes tagastamise korraldust müüja kasuks.
13.04.11.2008 lepingust taganemise avalduses taganes kostja eelnimetatud lepingust, kuna Häädemeeste vallavalitsus ei teinud lepinguobjekti (tagastamisele kuuluvast end. Võtsi 3 talu maadest 0,8ha suurune hoonestatud osa) suhtes maa tagastamise korraldust eelnimetatud lepingus kokkulepitud tingimustele (I tlk17-21). Taganemise avaldus on
notari poolt edastatud hagejale ning viimane on kinnitanud selle kättesaamist, lepingust taganemise avaldusel märge avalduse sissetulemise kohta tähitult 07.11.2008 (I tlk 17).
14.17.11.2003 kinnistu müügilepingu järgi lepingu objektiks (ese) on 0,8ha suurune osa Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Penu külas asuvast end. Võtsi 3 talu maadest hoonestatud maaüksusest, kogupindalaga 24,3600ha, mis ongi kinnistuks. Poolte vahel 31.10.2003 sõlmitud eellepingule lisatud plaan on sisuliselt sama (I tlk 183, 184). Lepingu p 2.1 kohaselt peab müüja tagama, et kinnistu, s.o 0,8ha suurune osa hoonestatud maaüksusest, on hoonestatud. Hageja esindaja Rauno Aaslaid ei oska öelda, miks müügilepingu p 2.1 on märgitud, et kinnistu on hoonestatud. Samas ütles, et notar tõenäoliselt küsis müüjalt ja pani selle lepingusse. Rohkem R. Aaslaid ei soovi seda selgitada (II tlk 54). Seega on notar lepingu sõlmimisel selgitanud välja lepingu objekti. Selleks oli hoonestatud kinnistu ja nii on see ka müügilepingusse märgitud. Lepingu p-s 2.2 ostja avaldab ja tagab, et ta on üle vaadanud kinnistu koosseisu kuuluvad ehitised ja teadlik ehitiste seisukorrast. Samuti kinnistu müügilepingu p-st 4.1 on üheselt arusaadav, et tegemist on maatükiga, millel puhkebaasi asumise tõttu käib vaidlus maa kostjale tagastamise üle ja et just see maatükk on lepingu objektiks. Seega kinnistu müügilepingu järgi on müügilepingu objektiks 0,8ha suurune hoonestatud kinnistu, kusjuures selle kinnistu suurus ja piirid on märgitud lepingu lisaks oleval plaanil. Hooneks on Tihemetsa Põllumajandustehnikumi (hilisemalt Pärnumaa Kutsehariduskeskus) puhkebaas (1970.a oli eraldatud 0,92ha suurune maa-ala Tihemetsa sovhoostehnikumile. 07.09.2001 oli Tihemetsa Põllumajandustehnikum esitanud taotluse puhkebaasi juurde 1ha suuruse maatüki riigi omandisse jätmiseks. 01.11.2005 Häädemeeste vallavalitsuse korraldusega nr 337 tehti kostjale ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusele ettepanek puhkebaasile teenindusmaa määramiseks 0,92ha suuruses.). Hageja 10.06.2010 taotluses kohtule (I tlk 196) märkis, et maa müügilepingu sõlmimisel määrati müügilepingu eseme suuruseks 0,8ha vastavalt müügilepingule lisatud asendiplaanile, millel märgitud piirid ja suurus näitavad, et tegemist on just sellesama maaga, mille riigi omandisse jätmist taotles Tihemetsa Põllumajandustehnikum 2001.a avalduses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vald oli avaldanud, et maatükki kostjale ei tagastata (I tlk 153). Kostja on kohtule seletanud, et hoonestatud kinnistu pidi jääma hagejale (II tlk 45), kusjuures oli kokkulepe, et kui hageja saavutab kohtus maa tagastamise hoone ümber ligikaudu 0,8ha, siis tal on õigus sellele maale (II tlk 43). Seega ka lepingu sõlmimise ajaks tekkinud objektiivne olukord ja poolte poolt avaldatu on vastavuses lepingus märgitule ja eelpool kohtu poolt tehtud järeldusega.
15.Kinnistu müügilepingu p 4.2 kohaselt on müüja ja ostja kokku leppinud, et pooltel on õigus lepingust taganeda, kui Häädemeeste vallavalitsus ei tee kinnistu suhtes tagastamise korraldust müüja kasuks. Eelpool on kohus juba analüüsinud, et kinnistuks on 0,8ha suurune hoonestatud maatükk, millel asub Tihemetsa Põllumajandustehnikumi puhkebaas. Järelikult lepingus lepiti kokku, et kui kinnistu müüja, kostja, kinnistu käsutusõigust pärast lepingu sõlmimist ei omanda, siis on tal õigus seoses lepingu rikkumisega (VÕS § 100) lepingust taganeda. Eeltoodut kinnitab ka hageja seadusliku esindaja T. Uripea poolt antud seletus, et lepingu p 4. 2 võeti sisse seetõttu, et kui tagastamist ei toimu kogu 0,8ha piires, siis see tähendab, et meil ei ole mingit õigust käsunditasule ja kostjal on õigus lepingust taganeda (I tlk 153, 154). Siin on poolte seletused ühesugused. Nimetatud hageja esindaja viide käsunditasule näitab samuti, et tegemist on maatükiga, mille riigi omandisse jätmist taotles Tihemetsa Põllumajandustehnikum. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja pidi kostja esindajana tegema kõik selle maatüki kostjale tagastamiseks. Seetõttu oli määratudki lepingu hinnaks 10 000 krooni (eellepingus kinnistu hind 50 000 krooni), sest hageja kanda jäid kohtukulud (II tlk 153, 154).
16.25.03.1970 Pärnu Rajooni RSN TK nr 90 otsusega otsustati eraldada 0,92ha maa-ala sovhoosi “Sõprus” maadest Tihemetsa sovhoostehnikumile. 27.01.2001 esitas kostja
Häädemeeste vallavalitsusele avalduse tagastada Häädemeeste vallas Penu külas õigusvastaselt võõrandatud maa (24,36ha suurune maatükk - Võtsi 3 talumaa, kusjuures kostjale tagastamisele kuuluv osa sellest 1/2). 07.09.2001 esitas Tihemetsa Põllumajandustehnikum (hilisemalt Pärnumaa Kutsehariduskeskus) taotluse puhkebaasi juurde 1ha suuruse maatüki riigi omandisse jätmiseks (04.05.2005 esitatud avaldus puhkebaasile teenindusmaa määramiseks selle riigi omandisse jätmiseks). 01.11.2005 Häädemeeste vallavalitsuse korraldusega nr 337 tehti kostjale ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusele ettepanek puhkebaasile teenindusmaa määramiseks 0,92ha suuruses. 01.12.2005 esitas kostja kaebuse halduskohtule tühistada valla korraldus. Kostja nõustajaks oli asjas R. Aaslaid. 09.05.2005 on kostja andnud hagejale volituse kõigi tema asjade ajamiseks. 04.11.2008 on volikiri kuulutatud kehtetuks (I tlk 107-114). Kaebaja oli seisukohal, et ehitis maa-alal on püstitatud õigusliku aluseta, mistõttu ehitise olemasolu ei saa olla aluseks õigustatud subjektile maa tagastamata jätmisel. Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2006 kohtuotsusega kaebuse rahuldamata (I tlk 71-76). Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2007 kohtuotsusega on nimetatud kohtuotsus jäetud muutmata (Riigikohus ei võtnud 13.06.2007 vaidlust menetlusse). Kura puhkebaasi katastriüksus asub Penu külas, Häädemeeste vallas, Pärnu maakonnas. Piiriprotokoll on koostatud 23.01.2008 (II tlk 11). Kura puhkebaasi katastriüksuse plaan (koostatud 23.01.2008, 9738 m2) asub II tlk 12. Eesti Vabariik on kinnistusraamatusse sisse kantud 25.05.2009 Kura puhkebaasi, pindala 9728 m2, omanikuna (II tlk 90). Seega ei ole kostja kinnistu, s.o 0,8ha suuruse hoonestatud maatüki, millel asub Tihemetsa Põllumajandustehnikumi puhkebaas, käsutusõigust omandanud. Vastavalt vallavalitsuse korraldustele on puhkebaasile teenindusmaa määranud 0,92ha suuruses (01.11.2005 Häädemeeste vallavalitsuse korraldus nr 337) ja puhkebaasi (Kura puhkebaas), pindala 9728 m2, omanikuna on kinnistusraamatusse sisse kantud Eesti Vabariik (II tlk 90).
17.Võlasuhe lõpeb lepingust taganemisega (VÕS § 186 p 5). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele; lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust; lg 3 kohaselt taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist. Kostja 04.11.2008 lepingust taganemisavaldus vastab formaalsetele ja materiaalsetele eeldustele. Hageja on kostja 04.11.2008 lepingust taganemisavalduse kätte saanud tähitult 07.11.2008 (I tlk 17). Kostja ei ole kinnistu, s.o 0,8ha suuruse hoonestatud maatüki, millel asub Tihemetsa Põllumajandustehnikumi puhkebaas, käsutusõigust omandanud. Seega on kostja 04.11.2008 müügilepingust taganemisavaldus kehtiv. Lepingu täitmisnõue on lõppenud (VÕS § 186 p 5).
18.Häädemeeste vallavalitsuse 01.11.2005 korraldusest selgub, et valla 21.04.2004 korraldusega nr 116 tagastati kostjale riigi tagavaramaast Häädemeeste vallas Penu külas kokku 7,1585ha Võtsi maaüksuse taastamiseks eraomandina vastavalt katastriüksuse plaanile, s.o Lilleranna katastriüksus 9465m2, Oksa katastriüksus 6300m2, Liiviranna katastriüksus 8820m2, ning Võtsimetsa katastriüksus 4,7ha. Tagastamata 3,0215ha suuruse maa osas nähti ette tagastamine täiendava korraldusega. (I tlk 77-81). Häädemeeste vallavalitsuse 29.08.2006 korraldusega nr 245 tagastati riigi tagavaramaast 0,3241m2 (katastriüksuse nimi Rannamänni) Häädemeeste vallas Penu külas Kalev Oksale Võtsi nr 3 maaüksuse taastamiseks eraomandina (II tlk 39, 40). Häädemeeste vallavalitsuse 18.07.2008 korraldusega nr 218 tagastati riigi tagavaramaast 3207m2 (katastriüksuse nimi Terje) Häädemeeste vallas Penu külas kostjale Võtsi nr 3 maaüksuse taastamiseks eraomandina (II tlk 41, 42). Terje katastriüksus asub Penu külas, Häädemeeste vallas,
Pärnu maakonnas. Piiriprotokollile 23.01.2008 on alla kirjutanud kostja (II tlk 7). Terje katastriüksuse plaan (koostatud 23.01.2008, 3200m2) asub II tlk 8. Rannamänni katastriüksus asub Penu külas, Häädemeeste vallas, Pärnu maakonnas. Piiriprotokollile 23.01.2008 on alla kirjutanud kostja (II tlk 9). Rannamänni katastriüksuse plaan (koostatud 23.01.2008, 3207m2) asub II tlk 10. Kostja on kinnistusraamatuse sisse kantud 01.12.2008 Rannamänni kinnistu, pindala 3200m2, omanikuna ja 04.12.2008 Terje kinnistu, pindala 3207m2, omanikuna. Hageja soovib saada Rannamänni ja Terje kinnistut enda omandisse.
19.Tegevuslitsentsiga maamõõtja Marlon Laaneorgi 07.05.2010 vastusest hagejale selgub, et müügilepingu lisana olev asendiplaan on koostatud vallaplaani alusel Penu külas asuva õigusvastaselt võõrandatud endise Võtsi 3 talumaa kohta, mille tagastamist taotles kostja. Asendiplaanil on märgitud endise Võtsi 3 talumaa lahustükk. Asendiplaanil tagastamisele kuuluvate maadena kanti maakatastrisse Lilleranna, Oksa ja Liiviranna katastriüksused (viirutatud ala hulka ei kuulu).Viirutatud ala ei olnud 2003.a seisuga kavas kostjale välja mõõta, sest viirutatud alal asub Tihemetsa Põllumajandustehnikumi puhkebaas, mille kohta oli vallavalitsusele 07.09.2001 esitatud taotlus 1ha suuruse maatüki riigi omandisse jätmiseks. Viirutatud alale jäävad Terje ja Rannamänni katastriüksused (II tlk 70). Vastusele on lisatud väljavõte mõõdistusandmetest (II tlk 71). II tlk 71 oleval plaanil (koostanud tegevuslitsentsiga maamõõtja M. Laaneorg) on näha müügilepingu lisa viirutatud maa-ala, kus asuvad Terje, Rannamänni ja Kura Puhkebaasi katastriüksused, kokku 16135m2. Samasugune on kinnistute seis seisuga 2008.a, mille kohta on esitatud plaan I tlk 200.
20.17.11.2003 kinnistu müügilepingu kohaselt hoonestatud kinnistu, asukohaga Penu küla Häädemeeste vald Pärnu maakond, suurus, s.o 0,8ha, ja piirid on märgitud lepingu lisaks oleval plaanil ning kinnistu omandatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel. Ostja esindaja on müügilepingus avaldanud ja garanteerinud, et ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud talle müüja poolt esitatud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. Kõigi kinnistu omandi üleandmiseks vajalike dokumentide ettevalmistamine ja notarile esitamise kohustus, samuti informeerimine asjaõiguslepingu sõlmimise ajast lasub ostjal. Ostja kannab kõik kinnistuga seotud võimalikud kohtukulud, kinnistu moodustamisega seotud maksed ja kulutused, samuti kulutused, mis on seotud asjaõiguslepingu sõlmimisega.
21.Asja arutamise käigus on selgunud, et müügilepingu lisaks oleval plaanil on omandatav maatükk märgitud suuremana kuni 0,8ha (I tlk 199 - plaan müügilepingu sõlmimise ajal, mis on kooskõlas maamõõtja M. Laaneorgi maamõõdistusandmetega) ja plaani järgi ei ole võimalik määratleda kinnistu täpset asukohta (piire). Selles poolte vahel vaidlust ei ole (II tlk 43). Samuti ei ole vaidlust selles, et viirutatud ala hõlmab ca 1,6ha (II tlk 59), mis on kooskõlas ka maamõõtja M. Laaneorgi poolt esitatud plaaniga. Seega müügilepingu lisal märgitud maatükk hõlmas rohkem kostjale tagastamiseks taotletavat maad kui 0,8ha.
22.Hageja on esitanud 01.11.2005 Häädemeeste vallavalitsuse korralduse nr 337 juurde kuuluva plaani (I tlk 198), kus on määratud puhkebaasi teenindamiseks vajaliku maa asukoht ja suurus (0,92ha). Hageja on kohtule selgitanud, et pooled leppisid kokku, et tegemist on maaga, mis oli määratud riigiomandis oleva hoone juurde. 2003.a oli see suusõnaliselt teada, 2005.a oligi see nii vastavalt toimiku I tlk 198 plaanile (hageja seletus II tlk 43-45). Seega, kuivõrd omandatav 0,8ha suurune maatükk pidi olema hoonestatud (maatükk seotud riigiomandis oleva hoonega) ning vallavalitsus ei ole maatükki (0,8ha), mille oluliseks osaks on puhkebaas, kostjale tagastanud, siis muu maa ei saa olla 17.11.2003 kinnistu müügilepingu objektiks. Muu maa puhul ei ole tegemist maaga, mis oleks määratud riigiomandis oleva hoone juurde. Pooled on määratlenud missuguse maatüki kohta peab maa tagastamise korraldus laienema. 1970.a oli eraldatud 0,92ha suurune maa-ala Tihemetsa sovhoostehnikumile, 2001.a taotles Tihemetsa
Põllumajandustehnikum puhkebaasi juurde 1ha suuruse maatüki riigi omandisse jätmist ning 01.11.2005 Häädemeeste vallavalitsuse korraldusega tehti ettepanek puhkebaasile teenindusmaa määramiseks 0,92ha suuruses. Seega riigi omandis oleva hoone juurde määratud maad ei ole tagastatud. Kui kostjale oleks tagastatud eelpool märgitud nõuetele vastav hoonestatud maatükk (ilmselt siis ei oleks tekkinud mitut kinnistut ca 1,6ha ulatuses), siis sellejärgselt poolte vahel vaidluse olemasolul saanuks lahendada küsimuse kinnistu piiride täpsest asukohast.
23.Dokumentide ettevalmistamise kohustus oli hagejal. Kostja on kohtule samuti kinnitanud, et hageja pidi korraldama, et kinnistu piirid saaks dokumenteeritud kokkulepitule (hageja seadusliku esindaja T. Uripea seletuse kohaselt maatüki täpsed looduslikud piirid jäeti märkimata). Täpse osa määratlemine ei olnud võimalik, sest vallal oli maa tagastamise küsimus lahendamata (II tlk 48, 50). Hageja selgitas kohtule, et müügilepingu plaanil märgitud viirutatud ala suurus, s.o umbes 1,6ha, ei olnud lepingu sõlmimisel teada, sest täppismõõdistus oli tegemata (II tlk 96). Seega hageja poolt öeldu, et osteti endist talumaa osa 0,8ha, mis on piiritletud plaaniga (II tlk 43-45, viirutatud ala plaanil ca 1,6ha) on vastuolus nii lepinguga kui ka tema enda poolt avaldatuga, mistõttu kohus jättis selle tähelepanuta. Kostja seletas, et lepingut ei ole võimalik täita nii nagu hageja nõuab, sest see ei ole kooskõlas müügilepingus kokkulepituga. Müügilepingu lisa plaanil märgitud kogu viirutatud osa on umbes 1,6ha. Viirutatud osast ülemine oli Tihemetsa kinnistu (II tlk 43). Rannamänni kinnistu läheb mereni välja, kuid kokkulepitud maa-ala on mere piirist kusagil 100 m (I tlk 48). Hageja pidi saama ligipääsu merele, kuid maja ümbert pidavat siis maad vähendatama. Hageja maa pidi olema hoonealune osa ja jooksma alla mereni, seepärast on plaanil viirutatud mereni välja ja hageja ise pidi toimetama, et see nii oleks olnud. Hoonestatud kinnistu pidi jääma hagejale (II tlk 45). Kuidas toimub krundi reaalselt jagamine, sellest juttu ei olnud (II tlk 96d). Kostja ei tunnista, et ta oleks müünud endise hoonestamata talumaa osa suurusega 0,8ha ja selliselt nagu nõuab hageja. Praegu on tegemist kahe erineva kinnistuga kogupindalaga 6407m2. Ainuüksi hageja esitatu ja müügilepinguga vastuolus olevad väited ei saa olla hagi rahuldamise aluseks. Kostja on kohtule selgitanud, et kuivõrd ta oli andnud 09.05.2005 volituse hagejale, siis seetõttu ta kõigist asjade käigust ei ole kohe isiklikult teada saanud. Nii sai ta Häädemeeste Vallavalitsuse korralduse nr 218, 18.07.2008 “Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine”, kätte 29.01.2009 (I tlk 117). See on kostja selgitus ega avalda mõju asja sisulisele lahendamisele. Ülaltoodu alusel jättis kohus hagi rahuldamata.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
25.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Kostja kohustub hagejale üle andma omandireformi käigus kostjale tagastatud maaüksused, mis kuuluvad müügilepingu esemesse. Maakohus tuvastas õigesti, et 17.11.2003 sõlmisid kostja müüjana ja hageja ostjana kinnistu müügi võlaõigusliku lepingu, kuid kohus ei ole siiski müügilepingu tingimusi kohaldanud. Muuhulgas tulnuks arvestada VÕS § 208 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
27.Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et 17.11.2003 müügilepingu p. 1.1 kohaselt on lepinguobjektiks 0,8ha suurune osa Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Penu külas asuvast end. Võtsi 3 talu maadest hoonestatud maaüksusest, kogupindalaga 24,3600ha,
mille suurus ja piirid on märgitud lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil. Hageja tugineb oma nõuetes lepingu p-s 1.1 märgitule, et lepingueseme suurus ja piirid on märgitud lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil. Nimetatud asendiplaani ja haginõudes nimetatud kinnistute võrdlemiseks esitas hageja tegevuslitsentsiga maamõõtja M. Laaneorgi 07.05.2010 kirja, kus märgitakse, et lepingu lahutamatuks lisaks olev asendiplaan on koostatud vallaplaani alusel Penu külas asuva õigusvastaselt võõrandatud endise Võtsi 3 talumaa kohta, mille tagastamist kostja taotles ja et tegemist oli endise Võtsi 3 talumaa lahustükiga. Kohus on nimetatud tõendit hinnanud ebaõigesti, leides, et plaani järgi ei ole võimalik määratleda kinnistu täpset asukohta. Maamõõtja kirjast nähtub, et lahutamatuks lisaks olevale asendiplaanile kantud viirutatud alale jäävad Terje katastriüksus ja Rannamänni katastriüksus. Järelikult on nimetatud kinnistute näol tegemist 17.11.2003 kinnisasja müügilepingu järgsete lepinguesemetega.
28.Maakohus toob oma otsuses ekslikult välja selle, et viirutatud ala hõlmab ca 1,6ha ja seega müügilepingu lisal (asendiplaanil) märgitud maatükk hõlmas rohkem kostjale tagastamiseks taotletavat maad kui 0,8ha. Tegelikult on müügilepingu lisal (asendiplaanil) märgitud kostja poolt tagasitaotletava endise talumaa lahustükk. Pooled ei leppinud müügilepingus kokku, et müüki ei toimu, kui lahustükist tagastatakse osaliselt maad. Praegusel juhul tagastati kostjale Terje katastriüksus ja Rannamänni katastriüksus. Müügilepingut tuleb kohaldada, analüüsides kogu lepingut ja selle eesmärki, sest pooled leppisid kokku, et kostja poolt tagasitaotletava endise talumaa lahustükist on lepinguesemeks vähemalt 0,8ha suurune maa. Terje ja Rannamänni kinnistud suurused on kokku ca 0,65ha. Kohus on teinud ebaõige järelduse faktist, et müügilepingu lisa (asendiplaanil) järgi ei ole võimalik määratleda kinnistu täpseid piire ja sellest, et faktiliselt pärast täppismõõtmise tulemuse selgumist oli lahustüki suurus hoopis 1,6ha. See asjaolu ei mõjuta poolte kokkulepet 0,8ha suuruse maa müügi kohta. Müügilepingust ei tulene ja pooled ei ole kokku leppinud, et müüakse üksnes riigiomandis oleva hoone juurde määratavat maad. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et riigi omandis oleva hoone juurde määratud maad ei ole kostjale tagastatud, nagu otsuses ekslikult kohus märgib. Hageja on tõendanud maamõõtja poolt esitatud dokumentaalse tõendiga, et sisuliselt jagunes kostja poolt tagasitaotletav lahustükk (lepinguese) kolmeks, millest kaks maatükki tagastati kostjale ja kolmas maatükk jäeti riigi omandisse. Hageja nõue puudutab maatükke, mis kostjale tagastati vallavalitsuse pool. Ekslik on kohtu arusaam, et lahendada tulnuks kinnistu piiride täpne asukoht. Seetõttu on põhjendamatu ja tõenditele ei vasta kohtu väide, et tuleb jätta tähelepanuta hageja poolt öeldu, et osteti endist talumaa osa 0,8ha, mis on piiritletud plaaniga.
29.Müügilepingu p 4.1 ei andnud käesoleval juhul kostjale materiaalset alust müügilepingust taganemiseks. Häädemeeste vallavalitsuse 29.08.2006 korraldusega nr 245 tagastati katastriüksus Rannamänni. Häädemeeste vallavalitsuse 18.07.2008 korraldusega nr 218 tagastati katastriüksus Terje. Need otsused on tehtud kostja kasuks ja kuna 17.11.2003 kinnisasja müügilepinguga oli ta lahustükist 0,8ha ära müünud hagejale, siis ei saa ta lepingust taganeda põhjusel, et vallavalitsus ei ole tema kasuks tagastamisotsust teinud.
30.Maakohus toob oma otsuses ekslikult välja, et kinnistu müügilepingu p-st 4.1 on arusaadav, et tegemist on maatükiga, millel puhkebaasi asumise tõttu käib vaidlus kostjale maa tagastamise üle ja et just see maatükk on lepingu objektiks. Kohus on lähtunud ekslikult asjaolust, et lepinguesemeks oleval maatükil pidi omandi üleandmise hetkel olema puhkebaasi hoone. Müügilepingus sellist tingimust ei ole. Märgitud on küll see, et nimetatud lahustükil asub hoone, kuid lepinguesemeks ei saanud olla nimetatud hoone, vaid kinnisasi. Sisuliselt on kostja müügilepinguga loobunud talle tagastatavast maast (lahustükist) selle müümise teel hagejale, maa suurusega 0,8ha. Pooled olid teadlikud, et juhul, kui maa kostjale tagastatakse (tehakse tema kasuks vastav otsus), siis tekib kostjal
kohustus müüdud maa hageja omandisse anda. Maakohus ei ole nimetatud asjaoluga arvestanud ja on müügilepingust teinud ekslikke järeldusi.
31.Maakohus märgib, et müügilepingu p-s 2.1. müüja avaldab ja garanteerib, et kinnistu (p 1.1 järgi 0,8ha suurune osa talu maadest hoonestatud maaüksusest) on hoonestatud. Maakohus ei ole arvestanud, et lepingu p-s 2.1 kasutatud sõna „garanteerima“ tähendus ei ole selline, et kostja peab tulevikus üle andma hoonestatud kinnistu. Maakohus on selle sõna välja rebinud müügilepingu üldisest kontekstist. Nimetatud punkt käib asjaolu kinnitamise kohta, et kinnistu on hoonestatud sel ajahetkel, mil müügileping sõlmiti, s.o 17.11.2003. Seetõttu on ekslik maakohtu järeldus, et notar on lepingu sõlmimisel selgitanud välja lepingu objekti, milleks oli hoonestatud kinnistu. Haginõudes märgitud maa puhul ei ole tegemist maaga, mis oleks määratud riigiomandis oleva hoone juurde. Lepinguesemeks sai olla vaid maa.
32.Maakohus märgib õigesti, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vald oli avaldanud, et maatükki kostjale ei tagastata. Seega on tuvastatav kostja tahe – müüa endise talumaa lahustükk. Hageja tugines sellele, et 27.01.2001 esitas kostja Häädemeeste Vallavalitsusele avalduse, milles taotles Penu külas asuva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. 07.09.2001 esitas Tihemetsa Põllumajandustehnikum (alates 01.09.2003 Pärnumaa Kutsehariduskeskus) taotluse vaidlusealusel maal asuva ja riigile kuuluva puhkebaasi juurde kuuluva 1ha suuruse maa jätmiseks riigi omandisse. Seega kujunesid pooltevahelised suhted lepingueelsete läbirääkimiste käigus tulenevalt eeltoodud asjaoludest ja toimingutest. Hagejal ja kostjal oli teada, et kostja oli vaidlusaluse maa suhtes tunnistatud tagastamise õigustatud subjektiks, samas kui nimetatud maa oli määratud riigile kuulunud hoone maakasutusõiguse koosseisu. Maa müügilepingu sõlmimisel said pooled arvestada just nende asjaoludega ja määrasid müügilepingu eseme suuruseks 0,8ha vastavalt müügilepingule lisatud asendiplaanile, millel märgitud piirid ja suurus näitavad üheselt, et tegemist on sama maaga, mille riigi omandisse jätmist taotles Tihemetsa Põllumajandustehnikum oma 2001.a avalduses. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et ta nägi müügilepingu sõlmimise ajal ette, et talle on vaidlusalusest lahustükist võimalik tagastada osa maast. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta välistas müügilepingus nimetatud maa kuulumise lepingueseme koosseisu. Õigesti on kohtu poolt tuvastatud kostja väide, et poolte vahel ei olnud juttu sellest, kuidas toimub krundi jagamine. See näitab, et kostja ei saanud Terje ja Rannamänni kinnistute müümise välistamise tingimust seada. Asja edasine käik
33.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks.
35.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud poolte vahel 17.11.2003 sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sisu ja kehtivust ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii tehingu eesmärgi kui hageja huvide riive puudumise osas. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme
kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
36.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on esile toodud asjaolusid seostanud õigete lepingusätetega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust tõlgendada vaidlusalust lepingut teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et hagejale kuuluvad Rannamänni ja Terje kinnistud ei ole müügilepingu objektiks. Poolte tahteks ja kokkuleppeks oli võõrandada hoonestatud kinnistu, kuid hoone aluse maa riigi omandisse jäämise tõttu ei ole maa müümine võimalik. Nimetatud põhjusel on kostja müügilepingust 04.11.2008 põhjendatult taganenud ja hagejal puudub alus ja õigus lepingu täitmise nõude esitamiseks. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
37.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.