Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja sõlmis kostjaga 01.10.2010 töölepingu nr 13 tähtajaga 22.12.2010, mille kohaselt hageja asus tööle ehitustöölisena. Detsembris töötas hageja üksikutel päevadel, kui tööandja esindaja M. Tuul teda tööle kutsus. Hageja kutsuti tööle ka 23.12.2010. Sellel päeval töötamine on tuvastatud Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 04.02.2011, mille kohaselt on A. Sidorovi kasuks välja mõistetud töötasu 23.12.2010 töötatud aja eest ning selles osas on otsus jõustunud. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu muutumine tähtajatuks ja sellest tulenevalt hageja poolt 27.12.2010 esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatuks. Hageja esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse põhjusel, et tööandja viivitas töötasu maksmisega, mis pidi lepingu kohaselt toimuma 15.-ndal kuupäeval. Töötaja ei saanud jõuludeks kätte novembrikuu töötasu, millega oli arvestanud. Hageja palub TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud nõudest töövõimetuslehe vastuvõtmiseks, täitmiseks ja haigekassale esitamiseks hageja kohtuistungil loobus. Kostjale on menetlusdokumendid ja kutse kohtuistungile kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohut ei ole teavitanud. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud töötasu ei ole hageja käesoleva ajani kätte saanud, hoolimata pöördumisest kohtutäituri poole. Kostja on ilmselt varatu ja juhatajaga kontakti ei saa. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjat on hoiatatud kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtukutsel. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue põhineb kirjalikul tähtajalisel töölepingul ja asjaolul, et hageja jätkas töötamist pärast töölepingu tähtaja saabumist, sest kostja juhatuse liige kutsus ta tööle. Hageja töötamine pärast töölepingu tähtaja saabumist, so 23. detsembril 2010 on tuvastatud töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega. Töölepingu seaduse (TLS) § 80 lg 3 kohaselt kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Kohus on seisukohal, et tööandja, kutsudes töötaja tööle järgmisel päeval pärast töölepingu tähtaja saabumist ning jättes seejärel avaldamata teistsuguse tahte, aktsepteeris töötaja töö jätkamist, mille tõttu tuleb 01.10.2010 poolte vahel sõlmitud tööleping nr 13 lugeda tähtajatuks.

Kostja ei ole vaidlustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 105 lg 1 märgitud tähtaja, so 30 päeva jooksul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui ülesütlemist tähtaegselt ei vaidlustata, on see algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud alates 27.12.2010 põhjusel, et tööandja on viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutava keskmise töötasu suurusele ja kolme kuu ulatuses hüvitise maksmise nõuetele. Kohus on seisukohal, et võib hüvitise suurust muuta ainult vastavate vastuväidete olemasolul. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel tuvastab kohus poolte vahel 01.10.2010 sõlmitud tähtajalise töölepingu muutumise tähtajatuks, tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise töötaja poolt põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud ja sellest tulenevalt töötajale hüvitise maksmise kohustuse. TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. Samas on hageja kohtule kinnitanud, et temal mingeid menetluskulusid ei ole.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.