2-11-37580/9 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale, mis puudutab asjas menetluse lõpetamist, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud KRM OÜ esitas kohtule 10.08.2011 hagi KK vastu doomeninime XXX üleandmise kohustuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulus OÜ K domeen XXX. 29.10.2010 registreeriti nimetatud domeen endiselt omanikult OÜ K ümber XXX MTÜ poolte esitatud ühisavaldusega, mille allkirjastas mõlema poole esindajana AK( AK oli K OÜ juhatuse liige kuni 22.11.2010, olles seega viimase seaduslikuks esindajaks). Enne domeeni üleandmist MTÜ XXX kasutas seda aktiivselt K OÜ. 04.02.2011 registreeriti domeeninimi XXX XXX MTÜ KRM OÜ-le, kes oli/on huvitatud nimetatud domeeninime edasisest rendileandmisest ning seeläbi tulu teenimisest. Käesoleval ajal on hageja sõlminud domeeni www.kermon.ee kasutamise kokkuleppe OÜ K , kelle põhitegevuseks on väikese läbisõiduga ja väga heas seisukorras sõidukite toomine Eestisse. Selline teguviis oli hageja poolt planeeritud juba varasemalt ning kooskõlas hageja ärimudeliga. Domeeninime XXX kaudu toimub ja on võimalik OÜ K majandustegevus. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise avalduse, milles palub peatada domeeninime XXX üleandmine KK ́ile. Hageja taotleb vaidlusaluse õigussuhte esialgselt reguleerimist, kuivõrd see on vajalik olulise kahju ja omavoli vältimiseks. Hageja on sõlminud domeeni kasutusõiguse osas kokkuleppe OÜ K , mida hageja domeeni üleandmise korral enne vaidluse lõplikku lahendamist on sunnitud rikkuma. Seega rikub domeeni õigustamatu üleandmine eeskätt hageja, aga muuhulgas ka OÜ K õiguseid ning tekitab neile rahalist kahju. Lisaks kahju tekitamisele äriühingutele tekitab domeeni üleandmine kahju ka hagejaga seotud isikutele. Kuivõrd domeeni üleandmisega lähevad üle ka sellega seotud eposti kontod (e-posti kontod, mida kasutavad käesoleval ajal ka hageja, tema esindajad ning AK), tekib kostjal võimalus lugeda nii hageja, tema esindajate kui ka AK ́i e-posti. Seega rikub domeeni üleandmine enne vaidluse lõplikku lahendamist nii hageja majanduslikke kui tema töötajate isiklikke õigusi. Arvestades aga kostja meelestatust ja varasemat käitumist hageja, tema esindajate ning endise abikaasa ( AKi) suhtes, on põhjust asuda seisukohale, et domeeni XXX üleandmisel kostjale enne käesoleva tsiviilasja lahendamist, tekitatakse nii hagejale, tema esindajatele kui AK olulist kahju, mis väljendub eelkõige kostja võimaluses lugeda eelnimetatute e-kirju ning kasutada pahatahtlikult saadud informatsiooni viimaste tegevusse sekkumiseks. Sellist olukorda aga lubada ei tohi. Lisaks eelnevale põhjustaks domeeni XXX üleandmine kostjale olulist kahju nii hagejale kui OÜ K . Nimelt on domeen käesoleval ajal igapäevaselt kasutuses ärilisel eesmärgil. Juhul, kui hagejal kaob võimalus domeeninime kasutamist OÜ K võimaldada, toob see kaasa OÜ K nõuded hageja vastu, sest domeeni üleandmine kostjale halvaks OÜ K majandustegevuse ning võib halvimal juhul kaasa tuua viimase pankroti. See ei oma otsest varalist mõju mitte ainult OÜ K , vaid ka hagejale, sest kui kahju tekkimise põhjuseks on domeeni üleandmine kostjale, tekivad OÜ K hageja vastu kahju hüvitamise nõuded. Portaali üleandmisel kostjale tekiks domeeni kasutajatel aga kahju saamata jäänud tuluna. Hagejal puuduks võimalus domeeni kasutusse anda ning OÜ K võimalus avalikkusele enda kaupu pakkuda ja müüja.

Hagi tagamine ei koormaks kostjat ülemääraselt. See säilitaks ajutiselt (juhul, kui hagi jäetakse rahuldamata) olemasoleva olukorra, kuid ei välistaks pöördumatult kostja väidetavate õiguste täiemahulist taastamist (eeldusel, et need tal üldse olemas on). Eeltoodust tulenevalt palus hageja hagi tagamise korras peatada domeeninime XXX üleandmine KK . 11.08.2011 määrusega jättis kohus hagi käiguta märkides, et hagi tagamise avalduse lahendab kohus pärast hagiavalduselt puuduste kõrvaldamist. 11.08.2011 edastas hageja kohtule tõenditena 20.05.2011 Domeenivaidluste Komisjonile esitatud vaidlustusavalduse ja 29.07.2011 Domeenivaidluste komisjoni otsuse. 17.08.2011 esitas kostja kohtule vastuse hagi tagamise avaldusele, milles palub jätta hageja taotlus rahuldamata, kuna see ei ole põhjendatud. Kohus jättis 18.08.2011.a määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata. 26.08.2011.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu summas 159,78 eurot tagastamiseks. Kostjal hagist loobumise osas vastuväiteid ei olnud ning palus kohtul hageja hagist loobumine vastu võtta. Koos seisukoha esitamisega taotles kostja kostjapoolsete menetluskulud väljamõistmist hagejalt summas 660 eurot. Samas kohtul esitatud materjalidest nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi tsiviilasja nr 2-11-37580 raames summas 759 eurot (tutvumine ts.asja nr 2-11-37580 materjalidega, analüüs ning vastuse koostamine hagi tagamise taotlusele). Ühtlasi on kostja märkinud, et ta on kandnud kulusid ka kohtueelses menetluses kokku 1 690,24 eurot seejuures kinnitades, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja esitas 26.09.2011.a omapoolsed seisukohad kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja leidis, et kostja esitatud menetluskulud on ebaselgelt esitatud ning ühtlasi ei ole taotlusest näha, missuguste teostatud tegevuste eest on menetluskulud summas 660 eurot tekkinud. Kohus saatis 27.09.2011.a hageja sellekohased seisukohad kostja esindajale edasi paludes esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul alates e-kirja kättesaamisest. Kostja esindaja kinnitas pöördumise kättesaamist 27.09.2011.a, kuid ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kostjapoolseid seisukohtu ega ole teinud seda ka hiljem. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) nõuetele ja ei esine TsMS § 371 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt on hagiavaldusest loobumine võimalik pärast selle menetlusse võtmist.

Harju Maakohtule on esitatud KRM OÜ hagiavaldus KK vastu domeeninime XXX üleandmise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Hageja on esitanud kohtule avalduse, millega ta soovib hagist loobuda. Hagist loobumise põhjust ei ole hageja avalduses märkinud. Kostjale on hageja avaldus kätte toimetatud ning kostja on hagist loobumise avaldusega nõustunud. Kostja soovis enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 660 eurot, millele lisandub viivis. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus tuleb menetlusse võtta ning samuti tuleb hageja hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 319,55 eurot. Kohus leiab, et pool hageja tasutud riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele, kuivõrd kohus on pidanud võimalikuks võtta käesolevas asjas vastu hageja avalduse hagist loobumiseks. Hagejale KRM OÜ tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 159,78 eurot, milline summa tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Käesolev määrus tuleb saata teadmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud. Asja lõpetamise korral hagist loobumisega määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 1741). Kostja taotles enda menetluskulude summas 660 eurot väljamõistmist hagejalt. Samas märkis hageja, et ta kandis tsiviilasjas nr 2-11-37580 raames õigusabi kulusid arve nr 48/11 alusel summas 759 eurot ning kohtueelses menetluses kokku 1 690,24 euro suuruses summas. Esmalt selgitab kohus kostjale, et kohtueelses menetluses kantud kulud ei kuulu menetluskuludena TsMS § 138 mõttes hüvitamisele. Samas, kuivõrd hageja taotletu ning kirjeldavas osas märgitud menetluskulude summad ei ühti ning kostja ei ole selgitanud 660 euro suuruse menetluskulu kujunemist, siis ei ole kohtul võimalik kostja menetluskulusid kindla summana hagejalt välja mõista. Muuhulgas juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et kohus saatis kostja esindajale 27.09.2011.a hageja seisukohad kostja menetluskulude osas, milles samuti oli juhitud tähelepanu menetluskulude ebaselgusele, kuid kostja ei ole kostjapoolset täiendavat seisukohta enda menetluskulude osas kohtule esitanud. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et kostja ei ole täpsustanud oma menetluskulusid ja selle suurust, tuleb jätta hagejalt kostja menetluskulud 660 euro suuruses summas väljamõistmata.