2-10-37802/19 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-37802 26.09.2011 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu ja menetluse lõpetamise taotluse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-10-37802 menetluse. Pooled on TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse kolme (3) päevani. Pooled paluvad kohtul kompromiss ja menetluse lõpetamise avaldus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Lähtudes TsMS § 190 lg 7 palub hageja vabastada ennast menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu põhjendused TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS § 361 lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 361 lg 1, uuendab kohus peatatud menetluse, kuna menetluse peatamiseks olev asjaolu on ära langenud seoses tsiviilasjas nr 210-23050 menetluse lõppemisega. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Lähtudes TsMS § 190 lg 7 palub hageja vabastada ennast menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale on