Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-27930

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu 15.06.2011 esitasid XxxTallinn hoone korteriomanikud avalduse FK osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata talle kuuluva korteriomandi kaasomandiosa maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja majandamisega seotud kulutused ning võlgneb pankrotiavalduse esitamise seisuga 3 223.32 eurot. 23.05.2011 saatis võlausaldajate esindaja võlgniku registrijärgsele aadressile tähtkirjaga pankrotihoiatuse. Võlausaldaja kinnitab, et võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära maksnud ja palub kuulutada välja võlgniku pankrot.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine haldur on tutvunud kolmandate isikute poolt esitatud andmetega ning hindab FK osaühingu varade väärtuseks 29.08.2011 seisuga kokku umbes 300 000 eurot. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes 29.08.2011 seisuga kokku vähemalt 519 149.07 eurot. Kuivõrd ajutisel halduril puudub täielik ülevaade võlgniku majandustegevusest ja tehingute alusdokumentidest, siis ei pruugi ülevaade võlgniku varadest ja kohustustest olla lõplik. Eelpool toodud informatsioonist lähtuvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku olemasolev vara ei kata ära tema kohustusi ning võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse põhjuste osas märgib ajutine haldur, et kuna FK OÜ sisuline majandustegevus on üldse puudunud, on maksejõuetuse põhjuseks jagunemislepingust tulenevate varade ja kohustuste üleminek, s.h. varem toimunud kinnisvarahindade langus, mille arvelt ei ole võimalik täita enam võetud kohustusi eelkõige aktsiaseltsi Swedbank ees. Ajutine haldur ei saa anda seejuures oma lõplikku hinnangut maksejõuetuse põhjuste kohta, kuna halduril puudub täielik ülevaade kogu äriühingu senisest majandustegevusest ja seda kajastavatest alusdokumentidest. Kuid olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on põhjustatud ka juhatuse poolsetest valedest juhtimis- ja majandusotsustest.

2-11-27930

Ajutine haldur on tuvastanud, et FK osaühingu raamatupidamist ei ole korraldatud lähtuvalt kehtivast seadusandlusest, kuna juhatus pole olnud suuteline väljastama halduri nõutud raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid objektiivselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Tagasivõitmise ja – nõudmise võimaluste osas on ajutine haldur märkinud, et antud menetluses võib neid esineda seoses võlgniku poolt antud laenudega. Võlgniku Swedbank aktsiaseltsi arveldusarvelt nähtub, et 08.08.2011 on antud laenu DK ́le summas 3 000 eurot, KK ́le summas 3 000 eurot ja TM ́ile summas 3 000 eurot. Samuti vajavad vara tagasivõitmise seisukohalt täpsemat selgitamist AS’i deebetkaardiga tehtud tehingud. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole FK osaühing AS ́iga lepingulistes suhetes, muuhulgas ei ole FK osaühing tasunud AS ́ile tasusid, millelt oleks deklareeritud riiklikke makse. Täpsemate tagasivõitmise või tagasinõudmise asjaolude väljaselgitamine eeldab pankroti väljakuulutamist.

III Kohtuistung 03.10.2011 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur kandis ette aruande sisu. Võlgnik on kinnitanud et võlausaldaja võlgnevus on olemas ning ta on nõus selle kustutama.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.

2-11-27930

15.06.2011 esitasid XxxTallinn hoone korteriomanikud avalduse FK osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata talle kuuluva korteriomandi kaasomandiosa maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja majandamisega seotud kulutused ning võlgneb pankrotiavalduse esitamise seisuga 3 223.32 eurot. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamisel PankrS § 10 lg 2 p-le 1. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. 03.10.2011 toimunud kohtuistungil tunnistas võlgnik võlausaldaja nõuet. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja võlgnik on selle õigeks võtnud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et on esitanud võlgnikule tulenevalt PankrS § 10 lg 2 p 1 pankrotihoiatuse ja võlgnik ei ole oma kohustust vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitnud. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnikul on vara kokku 300 000 eurot, mis koosneb võlgnikule kuuluvast kinnistust asukohaga Uus Sadama 21/23/25 Tallinnas ning nõuetest eraisikute vastu. Kohustusi on võlgnikul kokku 519 149.07 eurot, suurimaks võlausaldajaks on aktsiaselts Swedbank. Võlgnik on asutatud osaühingu FTjagunemise teel. Jagunemislepingust tulenevalt on võlgnik omandanud vara ja kohustused aktsiaselts Swedbank ees. Võlgniku sisuline majandustegevus on kogu eksisteerimise ajal puudunud. Võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt korraldatud, mistõttu võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevust ei toimu ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks jagunemislepingust tulenevate varade ja kohustuste üleminek, s.h kinnisvarahindade langus, mistõttu võlgniku vara arvelt ei ole enam võimalik täita kohustusi eelkõige aktsiaselts Swedbank ees. Ajutise pankrotihalduri selgituste kohaselt ei saa ta anda lõpplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele, kuna ajutisel pankrotihalduril puudub täielik ülevaade kogu äriühingu senisest majandustegevusest ja seda kajastavatest algdokumentidest. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetus põhjustatud ka võlgniku juhatuse poolsetest valedest juhtimis- ja majandusotsustest. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu.

2-11-27930

PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused võivad pankrotimenetluses esineda seoses võlgniku poolt antud laenudega, kuid nimetatud asjaolud vajavad täiendavat väljaselgitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded.

Indrek Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu FK pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.