Kohtuasja number
2-11-7782
Otsuse kuupäev
14.september 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
BK hagi OÜ A vastu 6 000 krooni ja viiviste nõudes 383,47 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: BK(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaadi abi Ilya Zuev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ A (registrikood XXX, XXX); Kostja esindaja: juhatuse liige IA
Asja läbivaatamise kuupäev
25.august 2011
Istungil osalenud isikud
Hageja BK, hageja esindaja Ilya Zuev ja kostja seaduslik esindaja IA
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt A BK kasuks põhivõlg 383,47 eurot ja viivised 20,58 eurot. Menetluskulud jätta täielikult kostja OÜ A kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja tarbijana tellis 08.09.2009 kostjalt oma korterile metallist välisukse maksumusega 12 000 krooni. Tellimuses määratleti metallukse valmistamisel kasutatavad materjalid, samuti uksele paigaldatavate lukkude artiklid ja nimetused. Tarbija maksis tellimuse esitamisel ettemaksuna 6 000 krooni. Hageja ei nõustunud metallust vastu võtma väites, et see ei vasta tellitule, kuna kostja oli uksele paigaldanud valed lukud. Hageja teavitas uksest loobumisest ja nõudis makstud ettemaksu 6 000 krooni tagastamist. Kostja keeldus 14.10.2009 vastuses hagejale, ukse lukkude vahetamisest, samuti raha tagastamisest. Hageja pöördus Tarbijakaebuste komisjoni poole. Komisjonis otsustati hageja kaebus rahuldada ja kohustada kostjat maksma temale tagasi 6 000 krooni. Samuti väljendas hageja komisjonis soovi sõlmitud lepingust taganeda. Seega tuleb lugeda, et poolte vaheline leping lõppes 16.06.2010 lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Hageja nõuab viivist arvates komisjoni otsuse tegemisest, so 22.06.2010, perioodi 22.06.2010-21.02.2011 eest. Kostja ei täida Tarbijakaebuste komisjoni otsust, mistõttu pöördus hageja hagiga kohtusse. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas temale kahju, ei ole nähtav põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekitatud kahju vahel. 08.09.2009 sõlmitud lepingus on pooled määratlenud ukse ning lukkude spetsifikatsiooni. Hageja ise valis luku süsteemi. Tellimus on kinnitatud hageja allkirjaga. Tellimuse täitmisel vaatas hageja ukse üle, hageja abikaasa väitis põhjendamatult, et tellitud oli uks teistsuguste lukkudega. Hageja oma kirjalikus avalduses 23.09.2009 põhjendamatult väitis, et ta tellis ASSA ja ATRA firmade lukud, mis on kallimad, kui hageja esialgsel tellimusel nr EU0519. 09.10.2009 vastas kostja hageja avaldusele, et ta ei tunnista pretensiooni. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei ole kostjale põhjendatud lepingust taganemise avaldust esitanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistaja NK ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled sõlmisid 08.09.2009 metallukse müügilepingu. Hageja koos abikaasaga valisid toote (metallukse) kostja äriruumides välja pandud näidiste järgi ning maksid 1⁄2 müügihinnast, so 6 000 krooni.
23.09.2009 tõid kostja töötajad ukse kohale, kuid hageja keeldus seda vastu võtmast, leides, et müüdud kaup ei vasta lepingu tingimustele. Hageja väite kohaselt ei vastanud ukse lukud tellitule. Samal päeval esitas hageja kirjaliku avalduse kostjale, milles palus tagastada ettemaks või vahetada uks hageja poolt tellitu vastu (t. lk 31-32). Kostja leidis, et hageja oli soovinud just selliste lukkudega metallust. Tellimus on vormistatud hagejale arusaadavas keeles ning hageja avalduse rahuldamiseks puudub alus (t. lk 33-34). Müügilepingust tulenevalt tekkis hagejal kohustus asi vastu võtta. Reeglina saab ostja müüdud asja vastuvõtmisest keelduda üksnes juhul, kui asja lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingurikkumist. Kuna antud juhul oli sõlmitud tarbijamüügi leping, siis ei oma tähtsust VÕS § 222 lg 2 sätestatu kohaselt lepingu rikkumise olulisus. Kohus leiab, et hageja poolt müüdud asja vastuvõtmisest keeldumine oli põhjendatud. VÕS § 226 lg 1 kohaselt näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. Tunnistaja NK ütlusest nähtub, et hageja ja tema huvi oli ukse valimisel suunatud lukkudele, sooviti ümberkodeeritava süsteemiga lukkudega metallust. Kostja ruumides välja pandud erinevatel näidistel olid ka erinevad lukud. Tunnistaja näitas mitu korda (3-4 korda) selle ukse peale, milliseid lukke nad soovisid. Lukud valiti visuaalselt, teadmata lukkude valmistajat. Lukkude valmistaja andmeid näidiste juures ei olnud. Kostja koostas lepingu ning millise luku nimetuse ta sinna kirjutas, ei olnud ostjal teada. Tuginedes VÕS § 226 lg 1 saab metallukse lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda üksnes mudelist, mida hageja soovis osta. Hagejal puudusid teadmised erinevatest lukufirmadest ja nende toodetest, mistõttu ta ei võinudki teada, et kostja poolt koostatud tellimuses märgitud lukud ei ole tegelikult need, millised ta oli näidise järgi välja valinud. Kostja väide, et ASSA ja ATRA lukud oleksid suurendanud ukse hinda ning et seetõttu hageja valiski odavama variandi, ei ole millegagi tõendatud. Tunnistaja NK seletusest nähtub, et kostja teatas neile üksnes seda, et ukse värv ja pinnakate ei mõjuta hinda. Kuna tellimuses ja lepingus puudub kalkulatsioon, siis ei ole võimalik ka kontrollida, kas ja kui suur oleks olnud hinna vahe erinevate lukkude paigaldamisel. Pärast kostja keeldumist ukse vahetamisest ja 6 000 krooni tagastamisest, pöördus hageja 08.12.2009 Tarbijakaebuste komisjoni poole lepingust taganemiseks ja 6 000 krooni tagasimaksmise nõudes. Hageja on lugenud lepingust taganemise ajaks 16.06.2010, mil Tarbijakaebuste komisjon asja istungil menetles. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on müügilepingu alusel maksnud 08.09.2009 kostjale 6 000 krooni (t lk. 14). Vaatamata hageja nõudele, kostja nimetatud summat tagastanud ei ole. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt 6 000 krooni ehk 383,47 euro välja mõistmiseks.
Vaatamata sellele, et hageja on nõuet resolutsioonis määratlenud kahjuna, saab hagis kirjeldatud asjaoludest järeldada, et soovitakse lepingust taganemisel saadu 6 000 krooni tagastamist. TsMS § 438 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist ajavahemiku 22.juuni 2010 kuni 21.veebruar 2011, kokku 245 päeva, eest. Seadusejärgne viivise määr on 8 % aastas, ehk 0,0219 % päevas. 6 000 x 0,0219 % x 245 päeva = 321,93 krooni. Hageja poolt esitatud viivise arvestuses (kokku 322,19 krooni) on aritmeetiline viga ning kohus loeb põhjendatud viivise suuruseks 321,93 krooni, ehk 20,58 eurot. Eelnevast lähtudes tuleb hageja nõue rahuldada ning kostjalt välja mõista põhivõlg 383,47 eurot ja viivis 20,58 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.