lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-21818/15

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.09.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-21818/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1389
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts Pärnu REV10248994(Hageja)ERT Konsult Osaühing10646393(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-21818

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2011, Tallinn

Tsiviilasi

AS Pärnu REV hagi ERT Konsult OÜ vastu 15 656,08 krooni saamiseks 1000,61 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Pärnu REV apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Pärnu REV (registrikood 10248994, asukoht Karja 6, Pärnu 80018), seadusjärgne esindaja juhatuse liige Uno Kõresaar Kostja ERT Konsult OÜ (registrikood 10646393; asukoht Tondi 1, Tallinn 11313), seadusjärgne esindaja juhatuse liige Tiina Rüütle, lepinguline esindaja Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 10.01.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS Pärnu REV kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Pooled leppisid 22.05.2008 töövõtulepinguga nr 15 kokku, et hageja teostab vastavalt lepingu p-le 2.2 XXXXX, XXXXX XX XX elumaja välised ehitustööd ning maja välised ja sisemised sanitaartehnilised ja elektritööd kokkulepitud mahus peatöövõtu korras. Töövõtulepingu juurde 14.07.2008 sõlmitud lisa p 2 kohaselt lepitakse tööde tegelik maht kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Hageja on oma kohustused täitnud kooskõlas töövõtulepinguga ja hea ehitustavaga. Kostja on teostatud tööd vastu võtnud ja sellekohased üleandmis-vastuvõtu aktid pretensioonideta allkirjastanud. Kostja poolt on hagejale tasumata 15 656,08 krooni. Hageja on kostjale teostatud tööde eest arved esitanud, kostja arveid vaidlustanud ei ole. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastavat kohustust tulenevalt 22.05.2008 töövõtulepingust ei eksisteeri, kuna kostja on tasunud õigeaegselt ja lepingule vastavalt kõik oma senised lepingust tulenevad kohustused hageja ees. Töövõtuleping puudutab üksnes kindlustusseltsi poolt 1/3 kostjale ja 2/3 V K väljamakstud kindlustushüvitise alusel teostatavaid töid ehk maja ühiseid remonttöid. Vastavalt töövõtulepingu punktile 8.2 leppisid pooled kokku, et lepingu alusel teostatavate tööde eest tasuvad kostja 31,2 % ehk 191 142 krooni ja V K 68,8 % ehk 421 494 krooni tööde maksumusest.
3.Pärast tööde alustamist sõlmiti poolte vahel töövõtulepingule 14.07.2008 lisa, milles p-s 2 lepiti kokku, et tööde tegelik maht lepitakse kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Augustis 2008 sõlmiti lisa nr 2, milles täpsustati lepingu lisas 1 toodud tööde nimekirja ja hindu. 18.09.2008 töövõtulepingu lisaga elektritööde kohta täpsustati samuti lepingu lisas 1 toodud tööde nimekirja ja hindu. 28.09.2008 töövõtulepingu lisas elektritööde kohta olid toodud täiendavad teenused, mis ei kuulunud lepingu lisas 1 toodud nimekirja, seetõttu tasus kostja summa 2598,36 krooni ise. 09.03.2009 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga on töö vastu võetud. Nimetatud lepingu lisadega leppisid pooled kokku tööde teostamise väiksemas summas kui maja põlengu- ja veekahjustuste likvideerimise hinnapakkumises ja töövõtulepingu lisas 1. Tööde väiksemas mahus teostamisest tulenevalt vähenes proportsionaalselt ka lepingu p-s 8.2 nimetatud rahaline summa (st lepingus märgitud 31,2% ja 68,8% ei olnud enam summaliselt sama, kuna summa muutus). Nimetatud asjaolu ei muutnud aga töövõtulepingu p-s 8.2 toodud põhimõtet, mille järgi kõik lepingu alusel teostatud tööd tasutakse hagejale selliselt, et kostja tasub 31,2 % ja V K tasub 68,8 %. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja, kostja ning V K vahel on 22.05.2008 sõlmitud hagis nimetatud töövõtuleping nr 15, millega hageja kohustus teostama XXXXX, aadressil XXXXXX XX XX, asuva elumaja välised ehitustööd ning maja välised ja sisemised sanitaartehnilised tööd ning elektritööd kokkulepitud mahus peatöövõtu korras. Samuti ei olnud vaidlust selles, et 14.07.2008 on pooled sõlminud töövõtulepingu juurde lisa, mille kohaselt lepitakse teostatavate tööde tegelik maht

2(4)

kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Samuti puudus pooltel erimeelsus selles, et hageja on sõlmitud töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ning kostja on teostatud tööd vastu võtnud. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on kohustatud 18.09.2008 sõlmitud töövõtulepingu lisas nimetatud tööde (elektritööde) eest hagejale täiendavalt tasuma 15 656,08 krooni. Seega, kas töövõtulepingu punktis 8.2 sisalduvat kokkulepet on hilisemalt sõlmitud lisadega muudetud või mitte. Vastavalt lepingu punktile 6.1 pidid tellijad tasuma töövõtjale teostatud tööde eest vastavalt lepingus sätestatud korrale ja tingimustele. Töövõtulepingu puntki 8.2 kohaselt tasuvad tellijad (s.o kostja ja V K) tööde eest vastavalt omavahelisele kokkuleppele järgmiselt: V K 68,8 % tööde maksumusest e 421 492 krooni (sh käibemaks) ning kostja 31,2 % e 191 142 krooni (sh käibemaks). Hagiavalduses on hageja käsitlenud tellijaid osavõlgnikena (VÕS § 63 lg 1), kuid leidnud, et töövõtulepingu punktis 8.2 nimetatud tasu proportsioone on poolte vahel 14.07.2008 sõlmitud töövõtulepingu lisaga muudetud. Kohus ei nõustunud hageja poolt töövõtulepingu 14.07.2008 lisale antud tõlgendusega ning lähtus VÕS § 29 lg-s 4 sätestatust, so mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. VÕS § 635 lg-s 1 sätestatut arvestades on tasukokkulepe töövõtulepingu puhul oluline lepingutingimus, mille muutmiseks on eeldatavalt vajalik poole selgesõnaline tahteavaldus. Töövõtulepingu punktis 15.1 on pooled kokku leppinud, et lepingut võib muuta üksnes kirjalikult sõlmitavas lepingu lisas. Töövõtulepingu 14.07.2008 sõlmitud lisaga võisid tööde maht ja lõplik hind poolte kokkuleppel muutuda, kuid ei saa eeldada, et 14.07.2008 lisaga soovisid pooled muuta ka töövõtulepingu punktis 8.2 kokku lepitud tasu proportsioone. 14.07.2008 ja hilisemalt töövõtulepingule sõlmitud lisadega on pooled küll muutnud lepingu sõlmimisel aluseks võetud pakkumises märgitud tööde mahtu. Seetõttu on muutnud ka töövõtulepingu punktis 8.1 nimetatud tööde hind (612 636 krooni), kuid punktis 8.2 sätestatud tasumise proportsioonid on jäänud samaks. Vaidlusaluste elektritööde kogumaksumusest (59 421,26 krooni) tuli kostjal järelikult tasuda 31,2 %, mis koos käibemaksuga on 18 539,43 krooni. Viimatinimetatud summa on nii hageja kui kostja poolt kohtumenetluses esitatud arvestustest nähtuvalt tasutud. Seega puuduvad kostjal hageja ees täitmata kohustused.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

10.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 1000,61 eurot.
11.Maakohus on otsust tehes jätnud andmata hinnangu töövõtulepingu nr 15 lisadele 18.09.2008 ja 28.09.2008. Nimetatud lepingu lisadega on kostja nõustunud tööde esialgsest kokkulepitust suurema mahu ja maksumusega, seega sellest järelduvalt ka tegelikult temale teostatud tööde eest tasumise proportsiooni muutusega. Eelpool märgitud lisadega on täielikult mõistetav, et muudeti tasumise proportsioone ja seega ka töövõtulepingu nr 15 p-i 8.2. Järelikult peaks teostatud ja vastuvõetud ehitustööde eest tasuma tööd vastuvõtnud isik, st kostja, mitte aga keegi kolmas isik (V K). Vastustaja seisukoht
12.Kostja palub jäta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

3(4)

Ringkonnakohtu põhjendused

13.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
14.Maakohus on uurinud tõendeid piisavalt ning jõudnud õigete järeldusteni .Kohus on analüüsinud kõiki olulisi asjaolusid ning viidanud lahendis ka kõigile hageja poolt hagiavalduses välja toodud lepingu lisadele.
15.Hageja leiab apellatsioonikaebuses, et poolte vahel sõlmitud lepingu lisadega on muudetud tasu maksmise proportsioone ning seetõttu on maakohtu otsus vale. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on õigesti aktsepteerinud kostja positsiooni selles osas, et kuigi pärast poolte vahel lepingu sõlmimist on lepingu lisadega muudetud tööde mahtu ei ole siiski muudetud lepingu p-s 8.2. sätestatud poolte vahel kokkulepitud tööde eest tasumise proportsiooni osavõlgnike vahel. Teistsugust tasumise kokkulepet viidatud lepingu lisad ei sisalda, samuti ei ole hageja esitanud ühtegi muud tõendit tööde eest tasumise kokkuleppe osas. Menetluskulude jaotus ja selgitus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Malle Seppik

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja