Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja aktsiaselts REV kanda.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 10. jaanuaril 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts REV (hageja) esitas 14.05.2009.a Harju Maakohtule hagi EKOsaühingu (kostja) vastu 15 656,08 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled 22.05.2008.a töövõtulepinguga nr 15 (edaspidi ka töövõtuleping) kokku, et hageja toestab vastavalt lepingu p-le 2.2 s Karja tn 39 elumaja välised ehitustööd ning maja välised ja sisemised santehnilised ja elektritööd kokkulepitud mahus peatöövõtu korras. Töövõtulepingu nr 15 juurde 14.07.2008.a sõlmitud lisa p 2 kohaselt lepitakse tööde tegelik maht kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Hageja on oma kohustused täitnud kooskõlas töövõtulepinguga ja hea ehitustavaga. Kostja on teostatud tööd vastu võtnud ja sellekohased üleandmis-vastuvõtu aktid pretensioonideta allkirjastanud. Kostja poolt on hagejale tasumata 15 656,08 krooni, seega ei ole kostja täitnud töövõtulepingu nr 15 p 6.1 temale pandud kohustusi. Kostja on tasumisest keeldumise põhjusena väitnud, et tema peab vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-le 8.2 tasuma tööde maksumusest 31,2%. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et lepingu lisas nr 1 loetletud elektritööd ja kostja soovid elektritööde osas erinesid olulisel määral nii mahtudes kui ka lahendustes, millest tulenevalt sõlmisid lepingu osalised 18.09.2008.a ja 28.09.2008.a elektritööde kohta eraldi lisad, kus on välja toodud nii üldised elektritööd kui kummagi töö tellija (kostja ja VK) poolt eraldi soovitud elektritööd (kostja poolt allkirjastatud 02.10.2008.a). Hageja poolt on kostjale teostatud tööde eest arved esitatud, kostja arveid vaidlustanud ei ole.
2-09-21818
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
3.Kostja leiab, et vastavat kohustust tulenevalt 22.05.2008.a töövõtulepingust nr 15 ei eksisteeri, kuna kostja on tasunud õigeaegselt ja lepingule vastavalt kõik oma senised lepingust tulenevad kohustused hageja ees. Töövõtuleping puudutab üksnes kindlustusseltsi poolt 1/3 kostjale ja 2/3 VK’le väljamakstud kindlustushüvitise alusel teostatavaid töid ehk maja ühiseid remonttöid. Vastavalt töövõtulepingu punktile 8.2 leppisid pooled kokku, et lepingu alusel teostatavate tööde eest tasuvad kostja 31,2% ehk 191 142 krooni ja VK 68,8% ehk 421 494 krooni tööde maksumusest. Pärast tööde alustamist sõlmiti poolte vahel 14.07.2008.a lisa 22.05.2008.a töövõtulepingule nr 15, milles p-s 2 lepiti kokku, et tööde tegelik maht lepitakse kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Augustis 2008.a sõlmiti (tähtajaga tööde I etapi lõpp 30.09.2008.a) lisa nr 2 (, Karja tn 39 maja üldised remonttööd, I etapp, tegelik), milles täpsustati lepingu lisas 1 toodud tööde nimekirja ja hindu. 18.09.2008.a töövõtulepingu lisaga elektritööde kohta, täpsustati samuti lepingu lisas 1 toodud tööde nimekirja ja hindu. 28.09.2008.a töövõtulepingu lisas elektritööde kohta olid toodud täiendavad teenused ja ei kuulunud lepingu lisas 1 toodud nimekirja, seetõttu tasus kostja summa 2 598,36 krooni ise. 09.03.2009.a tööde üleandmis-vastuvõtmis aktiga on töö vastu võetud. Nimetatud lepingu lisadega leppisid pooled kokku tööde teostamise väiksemas summas kui , Karja tn 39 elumaja põlengu- ja veekahjustuste likvideerimise hinnapakkumises ja töövõtulepingu lisas
1.Tööde väiksemas mahus teostamisest tulenevalt vähenes proportsionaalselt ka lepingu p-s 8.2 nimetatud rahaline summa (st lepingus märgitud 31,2% ja 68,8% ei olnud enam summaliselt sama kuna summa muutus). Nimetatud asjaolu ei muutnud aga töövõtulepingu p-s 8.2 toodud põhimõtet, mille järgi kõik lepingu alusel teostatud tööd tasutakse hagejale selliselt, et kostja tasub 31,2% ja VK tasub 68,8%. Kostja juhib tähelepanu, et sisetööde teostamiseks korrusel II on pooled sõlminud 30.09.2008.a eraldi töövõtulepingu nr 28 ning selle alusel teostatakse neid töid, mida kindlustusselts hüvitas kostjale 100%.
MENETLUSE KÄIK
4.Asja arutamise käigus 11.10.2010.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu.
5.Kohus on 01.11.2010.a otsusega, millest oli kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 välja jäetud kirjeldav ja põhjendav osa, jätnud hagi rahuldamata.
6.09.11.2010.a teatas hageja soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
9.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle. Hageja, kostja ning VK vahel on 22.05.2008.a sõlmitud hagis nimetatud töövõtuleping (nr 15), millega hageja kohustus teostama s aadressil Karja tn 39 asuva elumaja välised ehitustööd
ning maja välised ja sisemised sanitaartehnilised tööd ning elektritööd kokkulepitud mahus peatöövõtu korras. Samuti ei ole vaidlust selles, et 14.07.2008.a on pooled sõlminud töövõtulepingu juurde lisa, mille kohaselt lepitakse teostatavate tööde tegelik maht kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Samuti puudub pooltel erimeelsus selles, et hageja on sõlmitud töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ning kostja on teostatud tööd vastu võtnud. Kohus märgib, et töövõtulepingu ja selle 14.07.2008.a lisa on nende dokumentide teksti kohaselt sõlminud TR kui eraisik, mitte kui kostja seadusjärgne esindaja (vt toimik, lk 3-9 ja lk 16). Samas on kostja esindaja 11.10.2010.a istungil kohtule kinnitanud, et tegelikult oli töövõtulepingu esemeks olevate tööde tellijaks kostja (vt toimik, lk 137). Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 peab kohus lepingu tõlgendamisel lähtuma lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei saa lepingu tõlgendamisel muu hulgas aluseks võtta ebaõiget tähistust või väljendusviisi, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud 18.09.2008.a sõlmitud töövõtulepingu lisas (vt toimik, lk 17) nimetatud tööde (elektritööde) eest hagejale täiendavalt tasuma 15 656,08 krooni (kostja käsitluse kohaselt peaks tööde eest tasuma VK). Vastus nimetatud küsimusele sõltub omakorda sellest, kas töövõtulepingu punktis 8.2 sisalduvat kokkulepet on hilisemalt (eeskätt 14.07.2008.a sõlmitud lisaga) muudetud või mitte.
11.Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg-test 3 ja 4 tulenevalt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ning juhul kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Praegusel juhul ei ole pooltel vaidlust selles, et töölepingu esemeks olnud tööd on valminud ja kostja (st tellija) poolt vastu võetud. Vastavalt lepingu punktile 6.1 pidid tellijad tasuma töövõtjale teostatud tööde eest vastavalt lepingus sätestatud korrale ja tingimustele. Töövõtulepingu puntki 8.2 kohaselt tasuvad tellijad (s.o kostja ja VK) tööde eest vastavalt omavahelisele kokkuleppele järgmiselt: VK 68,8% tööde maksumusest e 421 492 krooni (sh käibemaks) ning kostja 31,2% e 191 142 krooni (sh käibemaks). Poolte menetluses esitatud avaldustest ilmneb, et tasu maksmise eelnimetatud proportsioonid laienesid tegelikult ka tellijate suhtele töövõtjaga (hagejaga), st need ei kehtinud ainult tellijate omavahelistes suhetes. Hagiavalduses on hageja käsitlenud tellijaid osavõlgnikena (VÕS § 63 lg 1), kuid leidnud, et töövõtulepingu punktis 8.2 nimetatud tasu proportsioone on poolte vahel 14.07.2008.a sõlmitud töövõtulepingu lisaga muudetud. Kostja on hageja poolt punktile antud tõlgendusega põhimõtteliselt nõustunud, kuid ei jaga hageja õiguslikku käsitlust 14.07.2008.a lisa osas. Kooskõlas ülalviidatud VÕS § 29 lg-ga 1 lähtub kohus töövõtulepingu punkti 8.2 sisustamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (mis ei lange praegusel juhul üheselt kokku lepingudokumendi tekstis märgituga).
12.Kohus ei nõustu hageja poolt töövõtulepingu 14.07.2008.a lisa 2. punktile antud tõlgendusega. Selle punkti kohaselt lepitakse tööde tegelik maht kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõigi osapoolte poolt. Kõnesoleva lisa 3. punktist tuleneb seejuures, et töid võib tellijate soovil jagada etappidesse ning et iga etapi algus, lõpp ja maksumus lepitakse kokku kõikide osapoolte poolt ja fikseeritakse kirjalikult. Töövõtulepingu 14.07.2008.a lisa
2.punkti tõlgendamisel lähtub kohus VÕS § 29 lg-s 4 sätestatust, kuivõrd tõlgendamine VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi ei ole võimalik. Lepingu VÕS § 29 lg 4 kohane tõlgendamine tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Kohtu hinnangul ei saa vaidlusalusele punktile anda hageja
2-09-21818 poolt soovitud sisu. VÕS § 635 lg-s 1 sätestatut arvestades on tasukokkulepe töövõtulepingu puhul oluline lepingutingimus, mille muutmiseks on eeldatavalt vajalik poole selgesõnaline tahteavaldus. Töövõtulepingu punktis 15.1 on pooled kokku leppinud, et lepingut võib muuta üksnes kirjalikult sõlmitavas lepingu lisas. Töövõtulepingu 14.07.2008.a sõlmitud lisaga võisid tööde maht ja lõplik hind poolte kokkuleppel muutuda, kuid ei saa eeldada, et 14.07.2008.a lisaga soovisid pooled muuta ka töövõtulepingu punktis 8.2 kokku lepitud tasu proportsioone. VÕS § 13 lg-s 3 sätestatu rakendamiseks käesolevas asjas kohtu hinnangul alust ei ole.
13.Arvestades ülaltoodut, nõustub kohus kostja positsiooniga. 14.07.2008.a ja hilisemalt töövõtulepingule sõlmitud lisadega (vt toimik, lk 14-15, 16, 17 ja 18) on pooled küll muutnud lepingu sõlmimisel aluseks võetud pakkumises (vt toimik, lk 10-13) märgitud tööde mahtu. Seetõttu on muutnud ka töövõtulepingu punktis 8.1 nimetatud tööde hind (612 636 kr), kuid punktis 8.2 sätestatud tasumise proportsioonid on jäänud samaks. Vaidlusaluste elektritööde kogumaksumusest (59 421,26 kr) tuli kostjal järelikult tasuda 31,2%, mis koos käibemaksuga (18%) on 18 539,43 krooni (vt toimik, lk 17). Viimatinimetatud summa on nii hageja kui kostja poolt kohtumenetluses esitatud arvestustest nähtuvalt tasutud (vt toimik, lk 20, 21, 85 ja 86). Seega puuduvad kostjal kohtu hinnangul hageja ees täitmata kohustused ning hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus lisab, et tööde eest tasumise seisukohast ei oma praegusel juhul tähtust see, millises elamu osas töövõtulepingus või selle lisades märgitud töid teostati. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping taolist eristamist ei võimalda.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud käesoleval juhul hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.