Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-05-2328
Kohtuasi
Julia Naidjonova hagi Jevdokija Naidjonova vastu Gleb Naidjonovi pärandvara XXX jagamise nõudes Hageja: Julia Naidjonova (sünd. 26.07.1966, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Svetlana Dragunova (PK 1281; 20501 NARVA) Kostja: Jevdokija Naydenova (ik 43910033740, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Andrei Abakumov (ik 37404250248, XXX) Hagimenetlus 08.09.2011, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Olga Kolesnitšenko Poolte esindajad
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks
Tsiviilasi nr 2-05-2328
7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu 12.07.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-2328 rahuldati osaliselt Julia Naidjonova hagi Jevdokija Naidjonova vastu Gleb Naidjonovi pärandvara (XXX asuv kinnistu) jagamise nõudes, jättes XXX asuv hoonestatud kinnistu väärtusega 1 597,80 eurot (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa nr 823608) Jevdokia Naydjonova (isikukood 43910033740) ainuomandisse ning mõistes Jevdokia Naidjonovalt välja Julia Naidjonova kasuks 665,77 eurot. Hageja esindaja S. Dragunova esitas kohtule 22.07.2011 vene keeles (II köide, tl 163) ja 25.07.2011 eesti keeles (II köide, tl 164) avalduse, mille kohaselt kohtuotsuse kirjeldavas osas on ilmnenud eksimused. 02.05.2005 esitatud hagis (tl 1) on Tatjana Naidjonovale maa eraldamise kuupäevaks märgitud 1966.aasta, aga mitte 1996.aasta. Kostja ja pärandaja abielu sõlmimise kuupäev on märgitud 1989, aga mitte 1993.aasta. Hageja palus tagastada talle enammakstud 700 krooni ekspertiisi tegemise eest. 09.01.2009 esitatud täpsustavas hagis (tl 123-124) palus hageja teha päring Vaivara vallavalitsusse EVP kohta maa erastamisel Gleb Naidjonovi poolt. Need taotlused on jäänud lahendamata. Avalduses palutakse parandada eelnimetatud eksimused ja teha täiendav otsus lahendamata taotluste osas. Samuti palutakse väljastada hagejale 12.07.11 otsus vene keeles, kuna kohtu järeldused ja põhjendused ei ole täielikult selged. Viru Maakohus 02.09.2011 keeldus hagejale kohtuotsuse tõlge tagamisest (II köide, tl 167-168). Viru Maakohtu 06.09.2011 määrusega (II köide, tl 174-176) parandati Viru Maakohtu 12.07.2011 kohtuotsuses järgmised vead: Kohtuotsuse kirjeldavas osas (otsuse lk 2, 5. lõikus) märgitud: „1996.a eraldati maatükk hageja vanematele Tatjana ja G.Naidjonovitele. /---/. Kostja oli alates 1993.a abielus hageja isaga, kuid kostja ei soetanud seda vara abielu jooksul hageja isaga. /---/“ asemel lugeda õigeks „1966.a eraldati maatükk hageja vanematele Tatjana ja G.Naidjonovitele. /---/. Kostja oli alates 1989.a abielus hageja isaga, kuid kostja ei soetanud seda vara abielu jooksul hageja isaga. /---/“. Muus osas jäeti Viru Maakohtu 12.07.2011 kohtuotsus muutmata. 08.09.2011 kohtuistungil toetas hageja esindaja oma taotluse täiendava otsuse tegemise osas. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-05-2328
Kostja esindaja jättis küsimused kohtu otsustada.
Kohus, tutvudes 25.07.2011 avaldusega ning tsiviilasja toimiku materjalidega leiab, et avaldus täiendava otsuse tegemiseks on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 448 lg 1 p 1 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Oma avalduses palus S. Dragunova teha täiendavat otsust lahendamata jäänud taotluste kohta tagastada talle enammakstud 700 krooni ekspertiisi tegemise eest ja päringu tegemisest Vaivara vallavalitsusse EVP kohta maa erastamisel Gleb Naidjonovi poolt. 09.01.2009 esitatud taotluses (I köide, tl 125-126) palus hageja esindaja muuhulgas nõuda Vaivara (Sinimäe) vallavalitsuselt andmed Gleb Naidjonovi poolt EVK-de (kelle poolt, kuna ja kui palju sissekantud) kasutamise kohta AÜ Energeetik-2 asuva maatüki erastamisel 1999.a. 14.01.2010 kohtuistungil (II köide, tl 14-20) palus hageja esindaja tagastada talle enamtasutud eksperditasu summas 700 krooni (II köide, tl 19). Ülalnimetatud taotlused on jäänud 12.07.2011 otsusega lahendamata, seega hageja esindaja taotlus täiendava otsuse tegemisest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 14.01.2010 kohtuistungi protokolli kohaselt (II köide, tl 14-20) kostja esindaja nõustus, et EVP-d kuulusid ainult Gleb Naidjonovile (II köide, tl 19). TsMS § 231 lg 1 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Hageja esindaja oma 26.11.2010 vastuses (II köide, tl 70-71) ise kirjutas, et: „... Maa väärtusega 3 276 krooni oli makstud pärandajale kuuluvate EVP-dega, mis olid tal väljateenitud enne abielu sõlmimist kostjaga. Sellega kostja samuti nõustus.“ Seega kohus leiab, et hageja esindaja taotlus EVP väljanõudmisest ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 143 p 1 asja läbivaatamise kulud on muuhulgas eksperdikulud. Hageja esindaja tasus eksperditasuna 2 000 krooni (I köide, tl 144), kuid ekspertiis läks maksma 1 300 krooni (I köide, tl 157). Hageja esindaja palus tagastada enamtasutud eksperditasu summas 700 krooni. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv ja muud kohtukulud tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõiv on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lg 7 1. lause kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-05-2328
Seega hageja esindaja taotlus enamtasutud eksperditasu tagastamise kohta kuulub rahuldamisele ja talle kuulub tagastamisele 700 krooni enamtasutud eksperditasu näol. Tulenevalt TsMS § 448 lg-st 5 täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.