2-08-78136/7 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.21.11.2008 a esitas ITM OÜ Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa 04.11.2008 a otsusele täiteasjas . Avalduse kohaselt algatas Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets sissenõudja täitmisavalduse alusel 29.09.2008 a avaldaja suhtes täiteasja . Täitmisteate järgi on täitmisdokumendiks Tallinna notar Tiit Sepp asendaja Eva-Ly Linnase poolt tõestatud nõuete loovutamise leping, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping 21. maist 2008 a. Nõude sisuks on täitmisteate järgi võlg, mille suuruseks on koos täitekuluga 3 799 543 krooni. 24.10.2008 a arestis kohtutäitur avaldajale kuuluva 600/16050 mõttelise osa Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud hoonestusõigusest. 24.10.2008 a ja 31.10.2008 a esitas avaldaja täiteasjas kohtutäiturile kaebused täitemenetluse alustamise peale, paludes peatada täitemenetluse, rahuldada kaebused ja lõpetada täiteasja menetlus. Avaldaja oli kohtutäiturile esitatud kaebuses seisukohal, et täitemenetlus alustati põhjendamatult, kuna täitemenetluse tingimused on täitmata. TsÜS § 6 lg 3 järgi tuleb iga õigus ja kohustus üle anda eraldi, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepinguga ei ole Nordea Bank Finland Plc sissenõudjale üle andnud avaldaja sundtäitmisele allumise kokkulepet. Lepinguga loovutati üksnes Nordea Bank Finland Plc kasuks seatud hüpoteek ja sellega tagatud nõuded, kuid loovutatud hüpoteegi osaks või sisuks ei ole sundtäitmisele allumise kokkulepe. Sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 tähenduses ning seega on täitemenetlust alustatud põhjendamatult. Lisaks oli lepingu sõlmimine õigusvastane ja selle alusel algatatud täitemenetlus pahauskne. TMS § 8 järgi on kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet. Antud juhul taotleb sissenõudja täitemenetluses lepingu täitmist, mille on sõlminud avaldaja endine juhatuse liige ilma teiste avaldaja juhatuse liikmete teadmata ja nõusolekuta. Lisaks oli lepingu pooleks olnud P AS (pankrotis) juhatuse liikmetel põhikirjast tulenevalt ühine esindusõigus, leping on aga sõlmitud ühe juhatuse liikme, seega esindusõiguseta isiku poolt. Sissenõudja oli sellest ka lepingu sõlmimisel teadlik, sest lepingu sõlmis juhatuse liige, kes oli selleks määratud sissenõudja poolt. Samuti oli sissenõudja lepingu sõlmimisel teadlik sellest, et leping sõlmiti ilma teiste avaldaja juhatuse liikmete teadmata ja nõusolekuta. Lepingu sõlmimine oli korraldatud sellisel viisil ja ajastusega, mis ei ole kooskõlas seadusega ega hea usu põhimõtetega. 04.11.2008 a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 24.10.2008 a kaebuse rahuldamata, leides, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Sissenõudja poolt täitedokumendina esitatud notariaalne leping vastab TMS § 2 lg 1 p 19 toodud tingimustele, kinnistusraamatu kandest nähtub, et hüpoteek on kantud AS ET kasuks ja kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning võlgnik on kantud kinnistusraamatu II jakku omanikuna. Seega on kõik seaduslikud alused täitemenetluse läbiviimiseks olemas ning puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustu ning leiab, et kohtutäitur ei ole vaidlustatud otsuses sisuliselt avaldaja 24.10.2008 a kaebuses esitatule hinnangut andnud ning kaebus on lahendatud üksnes formaalselt. Avaldaja palub kohtul kaebus rahuldada, tühistada Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 04.11.2008 a otsus täiteasjas ning lõpetada nimetatud täiteasja menetlus.

Kaebaja arvates ei ole sundtäitmise alustamise aluseks olev eelnimetatud notariaalselt tõestatud leping täitedokumendiks, sest AS-ile ET ei ole loovutatud sundtäitmisele allumise kokkulepet. Vaidlust ei ole selle üle ning asjaolu nähtub ka kinnistusraamatust, et sundtäitmise esemeks oleva avaldajale kuulunud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriossa nr XXX kantud hoonestusõigusele oli täitemenetluse alustamise ja kinnisasja arestimise ajal sissenõudja AS ET kasuks seatud hüpoteek Kinnistusraamatust nähtub ka kinnisasja igakordse omaniku kohustus alluda hüpoteegipidaja suhtes kohesele sundtäitmisele (vt ka tl 21-26). Vastavalt AÕS § 352 lg-le 1 on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täiemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Vastavalt TMS § 2 lg 1 pile 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega tunnistab TMS § 2 lg 1 p 19 täitemenetluse algatamise eeldusena täitedokumendina ka notariaalselt tõestatud kokkulepet, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kui selline kokkulepe on kantud kinnistusraamatusse, loetakse see kehtivaks kinnisasja igakordse omaniku suhtes (TMS § 2 lg 2). Seega pidi kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument on selline, mille alusel on võimalik alustada täitemenetluse läbiviimist, s.t kas dokument on pärit õiguskindlast allikast. Käesoleval juhul tuleb eeldada, et notari poolt koostatud dokument on pärit õiguskindlast allikast. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et ITM OÜ, P AS, Nordea Bank Finland Plc ja AS ET vahel 21.05.2008. a sõlmitud notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepingu, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu p-is 1.2.4 sisaldus kokkulepe, mille kohaselt kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samuti on kohus eelpool leidnud, et kokkulepe kinnisasja igakordse omaniku kohustuse kohta alluda hüpoteegipidaja suhtes kohesele sundtäitmisele oli kantud kinnistusraamatusse. Vastavalt AÕS § 56 lg-le 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Täitemenetluse seadustik ega muu seadus ei näe ette, et TMS § 2 lg 1 p 19 kohase täitedokumendi maksma panemisel täitemenetluses saaks kohtutäitur hinnata võlgniku materiaalõiguslikke vastuväiteid. Materiaalõiguslikult võimaldab asjaõigusseaduse (AÕS) § 351 lg 1 kinnisasja omanikul esitada hüpoteegipidajale vastuväiteid, mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel (vt nt K , V. Varaliste tehingute süsteem Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 245 lk). Kui avaldaja leiab, et täitemenetlust ei oleks tohtinud alustada seetõttu, et sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole või ei ole seda vähemalt sissenõudja väidetud ulatuses, on kohaseks õiguskaitse vahendiks on TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.