Täitmine › Muud täitmisasjad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 501 lg-s 1 sätestatu tähenduses.

OÜAD,

REOÜ; registrikood

XXX) arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is seatud arest.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva

kohtumääruse

peale

võib

huvitatud

isik

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme kuu jooksul alates välistusmääruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebuses võib tugineda üksnes TsMS § 503 lg-s 2 loetletud

asjaoludele.

Määruskaebuse

esitamisel

tuleb

tasuda

riigilõivu

25,56

eurot

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-678, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

ISC(edaspidi ka avaldaja) OÜ esitas 09.01.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi ja ASI vastu, milles palub kohtul kohustada AS-i Swedbank vabastama blokeeringust avaldajale kuuluv konto nr XXXXXXXXXXXXX ning jätta Tallinna Linnakohtu poolt 14.09.1999.a tehtud otsusega 2/3/22-4312 välja mõistetud nõue 3 752,40 krooni (239,82 euro) suuruses summas sisse nõudmata aegumise tõttu. Kohus jättis 17.03.2011.a määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 20 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Nimetatud määruse kättesaamist on avaldaja esindaja elektrooniliselt kinnitanud 18.03.2011.a. 06.04.2011.a esitas avaldaja kohtule vastuse 17.03.2011.a kohtumäärusele, millest nähtuvalt nõustub, et avalduses sisalduv nõue kuulub läbivaatamisele hagita asjana ning teatab, et esitatud avaldust võib käsitleda kui avaldust sissenõudja ehk puudutatud isiku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse korras. Lisaks taotleb avaldaja, et kohus kohustaks Swedbank AS-i vabastama blokeeringust avaldajale kuuluv arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX. Avalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu poolt 14.09.1999.a tehtud otsusega nr 2/3/22-4312 REOÜ-lt (avaldajalt) välja 3 752,40 krooni (239,82 eurot). Ainus tõend, mis sellele viitab on avaldaja käsutuses olev Tallinna Linnakohtu täitevosakonna teatis. 04.04.2011.a konto väljavõttest nähtub, et avaldaja rahalised vahendid pangakontol on arestitud ning Swedbank AS väljatrüki kohaselt on varad arestitud 17.02.2000.a

2-11-678 Tallinna Linnakohtu 14.09.1999.a otsuse nr 4312 alusel, seega enne 01.03.2001.a ning täitemenetlust pärast nimetatud kuupäeva jätkatud ei ole. Avaldajal puuduvad andmed, miks pärast täitemenetluse reformi ei ole jätkatud täitemenetlust. Korduvad järelepärimised ASI ja Swedbank AS-i ei ole tulemusi andnud. 30.09.2004.a on avaldaja juhatuse liige TR esitanud Swedbank AS-ile avalduse, et pank võtaks arvelt nõude maha ja vabastaks konto blokeeringust. 18.04.2011.a määrusega võttis kohus avaldaja avalduse menetlusse ning algatas hagita menetluse sissenõudja õiguste välistamiseks üleskutsemenetluses. Teade üleskutsemenetluse algatamise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.04.2011.a. Viidatud teates andis kohus puudutatud isikutele avaldaja vastu eksisteerivatest nõuetest ja muudest õigustest teatamiseks tähtaja pikkusega 42 päeva üleskutse ilmumise päevast arvates. Selle tähtaja jooksul ega hiljem ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 3 sätestab, et isikul, kelle vara on arestitud või millele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 01.03.2001.a nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 01.03.2001.a, on õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras. TsMS § 475 lg 1 p 2 kohaselt on üleskutsemenetlus hagita asjaks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avalduses märgitu ja kohtu poolt tuvastatu põhjal on avaldaja rahalised vahendid pangakontol arestitud kohtutäituri poolt enne 01.03.2001.a ning täitemenetlust pärast nimetatud kuupäeva jätkatud ei ole. Tulenevalt TsMS §-st 498 võib kohus seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg. Vastavalt TsMS § 501 lg-le 1 teeb kohus avaldaja taotlusel välistusmääruse, millega välistatakse kolmandate isikute nõuded ja õigused, kui kohtu määratud ajaks ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud. Kohus avaldas 19.04.2011.a väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse puudutatud isikutele teatada kohtule nõuetest või muudest õigustest ISCOÜ (endiste ärinimedega OÜAD, REOÜ; registrikood XXX) vastu hiljemalt 42 päeva möödumisel üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Samas selgitas kohus, et nõuetest või muudest õigustest nimetatud tähtajaks teavitamata jätmise korral on kohtul õigus välistada sissenõudja õigused ISCOÜ vastu (TsMS § 501 lg 1). Nõuetest või muudest õigustest avaldaja vastu kohtule teatatud ei ole. Tallinna Linnakohtu täitevosakonna poolt 13.12.1999.a algatatud täiteasja nr 17/1999/7390 toimikust nähtuvalt on täitedokumendiks Tallinna Linnakohtu 14.09.1999.a otsus tsiviilasjas nr 2/3/224312/99, millega mõisteti OÜDF, ASI kasuks välja võlg 2 360 krooni, leppetrahv 1 180 krooni ja riigilõiv 212,40 krooni. Tallinna Linnakohtu täitevosakond on saatnud 14.02.2000.a krediidiasutustele (sh Aktsiaseltsile Hansapank (uus ärinimi Swedbank AS)) järelepärimise avaldaja pangakonto olemasolu kohta, eesmärgiga avaldaja pangakonto arestimiseks. Aktsiaselts Hansapank (uus ärinimi Swedbank AS) on täitevosakonnale 17.02.2000.a kirjas teatanud, et vara arestimise akti alusel arestiti 17.02.2000.a OÜAD nimele avatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX. Toimikus ei sisaldu avaldust või märget selle kohta, et avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus oleks pärast ülalnimetatud avalduse saabumist jätkatud.

Kuivõrd sissenõudja ei ole avaldanud, et soovib täiteasja nr 2/3/22-4312/99 menetluse jätkamist ning kolmandad isikud ei ole oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud, siis leiab kohus eeltoodut arvestades, et avaldaja avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks üleskutsemenetluses kuulub rahuldamisele ning sissenõudja ASInõuded ja õigused avaldaja vastu tuleb välistada. Kuna avaldajale kuuluva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is arestimise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, tuleb 17.02.2000.a seatud arest vastavalt esitatud avaldusele tühistada. TsMS § 501 lg-st 4 juhindudes avaldab kohus välistusmääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd lahend on tehtud avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohus määrab TsMS § 478 lg 4 alusel, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.