Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-17496
Tsiviilasi
Westcargo Group OÜ hagi Viktoria Podlipski vastu töölepingu tühisuse tuvastamiseks, alusetult saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning Viktoria Podlipski vastuhagi saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4993.93 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktoria Podlipski apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Westcargo Group OÜ (registrikood 11561977, asukoht Ahtri t 6a B1 Tallinnas), seaduslik esindaja Sergei Ivanov, lepingulised esindajad Aivar Pihlak ja Martin Kirsipuu Kostja Viktoria Podlipski (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx xx-xx xxxxxx), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.12.2010 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.15.04.2010 esitas Westcargo Group OÜ (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse Viktoria Podlipski (edaspidi kostja, apellant) vastu töölepingu tühisuse tuvastamiseks, alusetult saadud 40 000 krooni tagastamiseks ja kahju 30 011 krooni hüvitamiseks.
2.Pooled sõlmisid 01.09.2007 töölepingu, mille alusel asus kostja äriühingusse tööle raamatupidajana. 01.01.2009 sõlmisid hageja ja OÜ Westcargo raamatupidamisteenuse osutamise lepingu. 02.01.2009 sai kostja hageja juhatuse liikmeks. 11.03.2010 teatas kostja hagejale, et lõpetab töösuhte. Samal päeval tegi ta hageja kontolt ülekande 40 000 krooni suuruses summas ning hageja avastas, et kaduma on läinud kostjaga seotud töölepingud jm dokumentatsioon. Hageja ainuosanik kutsus kostja samal kuupäeval juhatuse liikme kohalt tagasi, samal päeval tehti ka vastav kanne äriregistris. 17.03.2010 sai hageja kulleriga paki, milles oli koopia 01.01.2010 sõlmitud tähtajatust töölepingust, mille kohaselt asus kostja hageja juures tööle pearaamatupidajana. Hageja juhatuse liikmena oli lepingule alla kirjutanud kostja ise. Hagejale tuli selline tööleping üllatusena, sest hageja raamatupidamises sellist dokumenti ei olnud. Lepingu alusel ei olnud tasutud töötasu enne kui 11.03.2010, mil kostja ise endale vastava ülekande tegi.
3.Tegemist on tühise tehinguga, sest kostja on sõlminud lepingu ilma ainuosaniku nõusolekuta. Juhatuse liikmega tehtud tehinguks peab äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 järgi olema ainuosaniku nõusolek. Hageja ettevõttes sõlmib kõik töölepingud hageja nimel selle ainuosanik. Hagejal ei olnud vajadust pearaamatupidaja ametikoha järele, sest raamatupidamisteenust osutati hagejale lepingu alusel.
4.Hageja esitas kostjale tehingu tühistamise avalduse 08.04.2010 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 alusel. Iseendaga tehingu tegemisel eeldatakse, et sellega on rikutud tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Tühistamisavaldus tuleb kostjale kätte toimetatuks lugeda hagi esitamisega.
5.Kostja tegi 11.03.2010 hageja kontolt väljamakse 40 000 krooni oma kontole, märkides selgitusse „palk, jaanuar + veebruar“. Hageja leidis, et kuna ta on tehingu tühistanud, ka on tehing tühine, tuleb olematu tehingu alusel saadu kostjal tagastada.
6.Hageja tasus Maksu- ja Tolliametile väidetava palga väljamaksmisel töötasult sotsiaal-, tulu- ja töötuskindlustusmaksu kogusummas 30 011 krooni. Kostjal oli maksude tasumise kohustus hoolimata sellest, et tegemist oli tühise tehinguga. Hageja on seega saanud kahju ja tekitatud kahju tuleb kostjalt välja mõista.
7.Tehingu tegemisega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei ole käitunud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lojaalsuskohustus hõlmab endas ka huvide konflikti vältimist.
8.Alternatiivselt leidis hageja, et juhul, kui kohus leiab, et tööleping ei ole tühine, on kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale kahju tekitanud 40 000 krooni ulatuses.
9.Vastuhagile vaidles hageja vastu. Kostja vastuväited ja vastuhagi
10.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja esitas vastuhagi, milles palus välja mõista saamata jäänud töötasu. Töölepingu puhul ei ole tegemist juhatuse liikmega sõlmitud lepinguga. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevust tuleb lugeda juriidilise isiku tegevuseks. Vahet tuleb teha kostjal kui eraisikul ja kostjal kui juhatuse liikmel. Juhatuse liikme kohustuseks ei ole igapäevase raamatupidamise koostamine, pearaamatupidajana töötamine on juhatuse liikmele lubatud tegevus. Seega on tööleping kehtiv. Hageja ja OÜ Westcargo vahel oli küll sõlmitud raamatupidamise teenuse osutamise leping, kuid seda täideti vaid osaliselt. Pearaamatupidaja ametikoha loomine oli vajalik äriühingu tegevusele. Kostja on oma töökohustusi raamatupidajana kogu aeg täitnud.
11.Kostja ütles tähtajatu töölepingu erakorraliselt üles, sest tal ei olnud võimalik alates 15.03.2010 oma töökohustusi enam täita, kuna hageja ei lubanud teda enam tööle. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on töötajal õigus nõuda hüvitist kuni kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kostja põhipalk oli lepingu järgi 26 046 krooni, hagejalt tuleb välja mõista 78 138 krooni. Hageja jättis tasumata töötasu märtsikuu 15 töötatud päeva eest 12 602.90 krooni ja puhkuse kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest 4922.69 krooni. Hagejalt tuleb välja mõista ka viivis alates 16.03.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni seaduses sätestatud suuruses. Esimese astme kohtu otsus
12.03.12.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu tühisuse ja mõistis hageja kasuks välja 70 011 krooni. Menetluskulud jättis kostja kanda.
13.Tehingu kehtivuse hindamisel tuleb välja selgitada, kas selle sõlmimisel on järgitud seadusega imperatiivselt sätestatud nõudeid. Juriidiline isik kui õiguslik fiktsioon tegutseb TsÜS § 31 lg 5 ja § 34 lg 1 kohaselt läbi oma organite tegevuse, kusjuures juriidilise isiku esindamisel tuleb järgida muuhulgas ka ÄS-s sätestatud nõudeid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli hageja juhatuse liige kuni 11.03.2010 ning hageja põhikirjas ei olnud piiranguid juhatuse liikme esindusõigusele. Pooled ei vaidle selle üle, et ainuosaniku otsust, mis kiidaks heaks hageja ja kostja vahel töölepingu sõlmimise, ei ole. Õige on kostja väide, et juhatuse liige võib tema poolt juhitavas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui ta täidab kohustusi, mis ei kuulu juhatuse liikme pädevusse, kuid ka sellises olukorras peab tööleping olema sõlmitud osanike heakskiidul.
14.Osaühingu osanike pädevusse kuulub ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 168 lg 1 p 10 mõtteks on piirata äriühingu juhatuse liikme võimalust sõlmida lepinguid iseendaga ja vältida huvide konflikti äriühingu tegevuse ning juhatuse liikme tegevuse vahel. Kostja tõlgendus selle kohta, et tuleb teha vahet juhatuse liikme ja eraisiku tegevuse vahel, on juriidiline nonsenss. Just nimelt sellise vaheteo tegemise võimatuse tõttu ongi ÄS § 168 lg 1 p 10
kehtestatud. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohus leidis, et sätet tuleb tõlgendada selliselt, et juhatuse liige võib sõlmida äriühinguga tehingu, mis puudutab äriühingu poolt igapäevaselt osutatud teenuseid või müüdud kaupa, see tähendab tema põhitegevust. Igapäevaseks äritegevuseks ei saa pidada töölepingute sõlmimist juhatuse liikmetega. Hageja põhitegevuseks on veondust abistavad tegevused. Seega olukorras, kus juhatuse liige telliks tema poolt juhatatavalt äriühingult veondust abistava teenuse, oleks tegemist kehtiva tehinguga. Käesoleval juhul on kostja sõlminud tehingu, mis ei puuduta äriühingu igapäevast majandustegevust ja seega on tegemist tühise tehinguga.
15.Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada TsÜS § 84 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sai hagejalt tühise töölepingu alusel 40 000 krooni ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja tasus kostja töötasult sotsiaal-, tulu- ja töötuskindlustusmaksu kogusummas 30 011 krooni. Juhatuse liikmel on ÄS § 187 lg 1 järgi kohustus tegutseda korraliku ettevõtja hoolsusega. Olukorras, kus kostja tegi tühise töölepingu alusel töötasu ülekande iseendale, teades, et sellest tekib hagejale kohustus tasuda töötasu väljamaksmisega seotud makse, tegutses kostja hooletult. Ta pidi aru saama, et töölepingu sõlmimisel on tal vaja osaniku heakskiitu tehingule ja töötasu väljamaksmisel tekivad hagejal maksukohustused riigi ees. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi tuleb kostja tegevust käsitleda kui õigusvastast kahju tekitamist. Töötasu väljamaksmisel tekib seadusest tulenevalt kohustus tasuda töötasuga seotud makse, seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kahju suuruse üle vaidlus puudub. Kostjalt tuleb välja mõista 30 011 krooni.
16.Kohus ei analüüsinud tehingu tühistamise alternatiivnõuet ega vastuhagi, sest hagi rahuldamine välistab täielikult vastuhagi rahuldamise. Apellatsioonkaebus
17.Viktoria Podlipski palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
18.Apellant ei nõustu maakohtu ÄS § 181 lg 3 tõlgendusega. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg-s 1 on sätestatud, et majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Eeldatavasti ei ole apellandi ja vastustaja vahel vaidlust asjaolu üle, et töölepingu sõlmimine on tehing TsÜS § 67 lg 2 mõistes. Maakohtu õigusnormi tõlgendus loob olukorra, kus vastustaja igapäevane raamatupidamine ja maksude deklareerimine oleks olnud halvatud, sest raamatupidajaga töölepingu sõlmimine väljub äriühingu igapäevase majandustegevuse raamidest. See tähendab, et ka mistahes muu töölepingu sõlmimine väljuks antud tõlgenduse kohaselt äriühingu igapäevase majandustegevuse raamidest, mistõttu peaks juhatus igal üksikul korral töölepingu sõlmimiseks kolmandate isikutega pöörduma äriühingu nõukogu või osanike poole. Selline tõlgendus on vastuolus normi eesmärgiga ja igapäevase õiguspraktikaga. Seetõttu on arusaamatu kohtu väide, justkui ei puuduta apellandiga raamatupidaja ametikoha täitmiseks sõlmitud leping vastustaja igapäevast majandustegevust ja seega on tegemist tühise tehinguga.
19.Apellandi ja vastustaja vahel sõlmitud leping on sõlmitud vastustaja majandustegevuses, see oli vastustajale vajalik ning see sõlmiti teenuse ehk raamatupidamisteenuse turuhinna alusel, mistõttu ei ole apellant oma käitumisega tekitanud vastustajale kahju ega muud
sarnast negatiivset olukorda. Vastupidi, tänu sõlmitud lepingule oli korrektselt ja õigeaegselt korraldatud ja teostatud vastustaja raamatupidamine ja maksude deklareerimine. Vastustaja ei ole viidanud asjaolule, et tegemist oleks tehinguga, mis on vastuolus teenuse turuhinnaga. Arvestades eeltoodut, on apellant seisukohal, et maakohus on menetlus- ja materiaalõigusnorme rikkudes jõudnud valele järeldusele. Vastustaja seisukoht
20.Westcargo Group OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusega materiaalõigusnormide olulist rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
22.Apellant on seisukohal, et maakohus ei ole välja toonud tema põhilist vastuväidet, see on tuginemist ÄS § 181 lg 3 teisele lausele. Sellise apellandi väitega ei saa kolleegium nõustuda, sest maakohtu otsuse põhjendused sisaldavad nii viidet konkreetsele vastuväitele kui maakohtu tõlgendust viidatud seadusesätte sisu kohta. Kohtu tõlgendust on apellant ka kaebuses refereerinud.
23.Küll aga nähtub kaebusest, et apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et igapäevaseks majandustegevuseks ÄS § 181 lg 3 mõttes ei saa pidada töölepingute sõlmimist juhatuse liikmetega. Nimelt sellisele järeldusele on maakohus jõudnud ja kolleegium nõustub sellega. Maakohus ei ole väitnud, et äriühingu igapäevaseks majandustegevuseks ei ole mingil juhul raamatupidajaga või mistahes muu töötajaga töölepingute sõlmimine. Maakohus võttis seisukoha konkreetse vaidluse kontekstis ning selle lahendamisel omab tähtsust, kas konkreetne tehing – 01.01.2010 kuupäeva kandev tööleping (t lk 43-48) hageja juhatuse liikme Viktoria Podlipski ja töötaja Viktoria Podlipski vahel viimase tööle asumise kohta hageja pearaamatupidaja kohale – on konkreetseid faktilisi asjaolusid arvestades käsitletav tehinguna hageja igapäevases majandustegevuses. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus, et hageja juhatuse liikmena oli kostja juba 01.01.2009 sõlminud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu Westcargo OÜ-ga (t lk 13-16). Hageja esindajad selgitasid, et nimelt selle äriühingu kaudu toimus aastatel 2009-2010 hageja raamatupidamistegevus. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus ning teenuse osutamise lepingu sõlmimisega oli kostja juhatuse liikmena vastava kohustuse täitnud. Hageja poolt lepingu lõpetamist teenuse mittenõuetekohase osutamise tõttu või muul põhjusel kostja ei väitnud ega tõendanud. Kohtuistungil tõi hageja esindaja lisaks esile, et üheks raamatupidajaks, kes osutas omakorda vastavat teenust Westcargo OÜ-le, oli Viktoria Podlipski ise; tema tegi raamatupidamiskandeid e-maksuameti kaudu nii hageja juhatuse liikmena kui Westcargo OÜ raamatupidajana (kohtuistungi protokoll t lk 130-131). Kostja vastavatele väidetele vastu ei vaielnud. Seega olukorras, kus äriühingu raamatupidamine oli tegelikkuses korraldatud, juhatuse liikme poolt iseenda pearaamatupidajana tööle võtmist ei saa lugeda igapäevaseks majandustegevuseks kauba või teenuse turuhinna alusel ning kuna osanik seda heaks ei kiitnud, jõudis maakohus asjakohasele järeldusele, et tegemist oli tühise tehinguga.
24.Muid konkreetseid vastuväiteid, millele ringkonnakohtul oleks võimalik käesolevas otsuses vastata, apellatsioonkaebus ei sisalda.
25.Määrusega 17.02.2011 rahuldas ringkonnakohus osaliselt apellandi taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumiseks apellatsioonkaebuse esitamisel ning kohustas riigilõivu summas 639.11 eurot tasuma riigituludesse nelja kuu jooksul osamaksetena selliselt, et
esimese makse suuruseks on 189.11 eurot ning iga järgneva makse suuruseks 150 eurot. Määrus jõustus edasi kaebamata 10.03.2011. Apellant tasus 07.03.2011 189.11 eurot, esitades selle kohta dokumendi kohtule. Lisaks nähtub Tallinna Ringkonnakohtu kontolt nr 2900072686, et samas tsiviilasjas on 03.05.2011 tasutud 150 eurot (dokumenti kohtule ei esitatud). Rohkem andmeid tasumiste kohta ringkonnakohtul ei ole. Seega on kohtuotsuse tegemise seisuga apellant tasunud seaduses ettenähtust vähem riigilõivu summas 300 eurot ja nimetatud rahasumma tuleb apellandilt TsMS § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista. Käesoleva otsuse jõustumisest lõpeb apellandi kohustus tasuda riigilõivu 17.02.2011 määruse alusel ja tekib kohtuotsuse täitmise kohustus.
Imbi Sidok
Malle Seppik
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.