Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Aruande kohaselt koosneb võlgniku vara 12 kinnistust ning nõuetest kolmandate isikute vastu. Halduri hinnangul sõltub vara väärtus sissenõutavate nõuete laekumisest, kuid praeguse seisuga on kinnistute näol reaalset vara väärtusega ca 30 000 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 1 590 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Tagasivõitmise võimalused vajavad edasise menetluse käigus täpsemat analüüsi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et OÜ WSEpankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku juhatuse liiget vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. Kohus leiab, et kuna OÜ WSEvara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning juhatuse tegevuse. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige AP (isikukood XXX). PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige AP on kohustatud hiljemalt 01.09.2011 haldurile üle andma tema valduses olev OÜ WSEvara ning raamatupidamisd mentatsioon. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel APi trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 21 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 680 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 95 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 680 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulutuste hüvitis 95 eurot välja mõista võlgnikult, OÜ-lt WSE.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.