Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-19033 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. (PankrS § 29 lg 6). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7). Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 661 lg 2). Asjaolud 26.04.2011.a esitas Aktsiaselts TORBIST seaduslik esindaja Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt Aktsiaselts TORBIST registreeriti Viru Maakohtu registriosakonnas 08.11.1996.a. Aktsiaselts TORBIST tegeles toidukaupade müügiga ja hiljem üürile andmisega. 30.06.2009.a. aktsionäride üldkoosolekul otsustati alustada aktsiaseltsi likvideerimismenetlus. Likvideerimise käigus selgus, et seisuga 13.04.2011 Aktsiaseltsi TORBIST kohustused võlausaldajate ees moodustavad kokku 280 493 krooni ehk 17 926,77 eurot, milliseid ei ole äriühingul võimalik rahuldada. Viru Maakohus 04.05.2011.a määrusega võttis Aktsiaseltsi TORBIST avalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman. 19.05.2011.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 08.11.1996.a. Võlgniku ärinimeks oli alates 08.11.1996.a kuni 22.08.2003.a aktsiaselts Mai Toidukaubad. Alates 22.08.2003 võlgniku ärinimeks aktsiaselts TORBIST. Võlgniku aktsiakapitali suuruseks oli alates 08.11.1996.a kuni 15.06.1999.a 905 000 krooni. Alates 15.06.1999 kuni 23.09.2004 oli võlgniku aktsiakapitali suuruseks 985 000 krooni ning alates 23.09.2004 kuni käesoleva ajani on aktsiakapitali suuruseks 492 500 krooni. 19.06.2001 kuni 27.05.2002 oli võlgniku aktsionäriks V P 520 000 krooni suuruse osaga. 01.01.2004 kuni 01.01.2005 olid võlgniku aktsionärideks A J 220 000 krooni suuruse osaga; L T 535 000 krooni suuruse osaga ning V P 180 000 krooni suuruse osaga. Alates 01.01.2005 kuni 01.07.2010 oli võlgniku aktsionäriks A J 110 000 krooni suuruse osamaksuga; alates 01.01.2005 kuni 01.10.2007 L T 267 500 krooni suuruse osamaksuga ning alates 01.01.2005 kuni käesoleva ajani V P 90 000 krooni suuruse osamaksuga. 01.10.2007 kuni 01.04.2010 oli võlgniku aktsionäriks N T. Alates 01.07.2010-01.04.2011 aktsionäriks A J 125 000 krooni suuruse osamaksega ning alates 01.04.2001 kuni käesoleva ajani 110 000 krooni suuruse aktsiapakiga. Alates 23.4.2004 aktsiakapital on 492500 krooni, mis 01.4.2011 seisuga jaguneb V P 90 000 krooni, N T 230 000 krooni, A J 110 000 krooni. Alates 08.11.1996 kuni 17.10.2001 oli võlgniku juhatuse liikmeks S M. Alates 17.10.2001 kuni 02.03.2004 oli võlgniku juhatuse liikmeks N T. Alates 02.03.2004 kuni 28.04.2010 oli võlgniku juhatuse liikmeks L T, kes on alates 28.04.2010 võlgniku likvideerijaks. Võlgniku audiitoriks alates 17.11.2004 on olnud T Z.

2(8)

2-11-19033 Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga (01.01-31.12). Võlgnikul oli nõukogu perioodil 19.07.1996 kuni 28.06.2010. Nõukogu esimeheks oli alates 28.06.2007 kuni 28.06.2010 N T. Alates 19.07.1996 kuni 09.02.2004 oli võlgniku nõukogu liikmeks L T. Alates 30.01.2004 kuni 09.02.2004 lisaks L T olid nõukogu liikmeteks V B ja O B. Alates 09.02.2004 kuni 28.06.2007 olid võlgniku nõukogu liikmeteks V B; V P ning N Tr. Alates 28.06.2007 kuni 28.06.2010 olid võlgniku nõukogu liikmeteks V B ja V P. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitanud 26.04.2011 likvideerija L T. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et AS Torbist tegevus peatus lõplikult juba 2008 aastal. Võlgniku esitatu kohaselt oli igapäevane majandustegevus aga juba varasemalt raskendatud aktsionäride omavaheliste konfliktide tõttu. Võlgnik oli pankrotiavalduse esitamise seisuga kohustusi summas 280493 krooni/ 17 926,77 eurot. Nimetatud kohustuste kogum on aga ühe aktsionäri (S M) ning võlgniku vahelise kohtuvaidluse tulem. Viru Maakohtu 26.08.2008 kohtuotsusega on võlgnikult välja mõistetud S M kasuks 271382 krooni. Nimetatud summast on tasumata senini 53382 krooni/ 3411,73 eurot. Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine toimus aktsionärile aga rahalistest vahenditest, mis olid võetud laenuks OÜ-lt Goldnat summas 217 300,38 krooni/13888,02 eurot, mille juhatuse liikmeks on L T. Seega on võlgnikul kohustus OÜ Goldnat ees summas 13 888,02 eurot. Eelnimetatud kohtuotsuse alusel alustatud täitemenetluses on tekkinud võlgnikul ka kohustus kohtutäitur Krista Järvet ees summas 9810,62 krooni/627,01 eurot. Seega kõik võlgnikul pankrotiavalduse hetkel olevad kohustused on tekkinud seoses võlgniku ning S M vahelisest kohtuvaidlusest. 30.06.2009 toimus võlgniku aktsionäride üldkoosolek, kus otsustati alustada aktsiaseltsi likvideerimist. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul pankrotiavalduse esitamisel momendiks majandustegevus täielikult puudus. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile bilansi 30.04.2011 seisuga. Nimetatud bilansist nähtub, et võlgniku aktiva 30.04.2011 seisuga oli 61 krooni/3,89 eurot, mis esitatu kohaselt on raha kassas. Võlgniku 30.04.2011 seisuga koostatud bilansi järgi võlgnikul kohustusi 280493 krooni/17,926,77 eurot ja omakapital negatiivne, seda summas -280 432 krooni/17922,27 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik oli pankrotimenetluse algatamisel maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses. Võlgnik ei suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning sellekohane seisund ei ole ajutine võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt ning äriregistrist saadud info kohaselt on võlgniku aruandlust korraldanud korrektselt. Võlgnik ei ole jätnud esitamata majandusaasta aruandeid registriosakonnale. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku raamatupidamise korraldamisele ei oleks järgitud kõiki nõudeid. Võimaluse korral võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta Pankrotiavalduse esitas kohtule võlgniku likvideerija L T, kes oli ka võlgniku viimaseks juhatuse liikmeks alates 02.03.2004 kuni 28.04.2010. Võlgnik on pankrotiavalduses toonud välja oma selgituse, mille kohaselt võlgniku majandustegevus oli raskendatud just aktsionäride omavaheliste pidevate konfliktide tõttu. Sama seisukohta on võlgnik toetanud ka ajutisele pankrotihaldurile esitatud vastuses.

3(8)

2-11-19033 Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt kehtivad lepingulised suhted puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades asjaolu, et ettevõtte tegevus oli lõpetatud juba 2008 aastal ning ettevõttel majandustegevus puudub, siis pole endiste töötajate töö jätkamine võlgniku majandustegevuse lõppu arvestades võimalik. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutise pankrotihaldurile teada oleva info kohaselt oli juba 2008 majandusaasta aruande kohaselt ettevõte omakapital peaaegu olematu (-5956 krooni). 2008 aastal ettevõtte majandustegevust ei toimunud. 2009 likvideerimisbilansi kohaselt oli juba 31.05. seisuga ettevõte omakapital miinuses seda summas - 280432 krooni/ 17922,87 eurot. Pankrotiavalduse menetluses ajutisel pankrotihalduril puudub võimalus tuvastada täpne maksejõuetuse tekkimise moment, kuna nimetatu eeldab kogu raamatupidamise ja äritegevusega seonduva dokumentatsiooni kontrollimist ja selle analüüsi. Samas tulenevalt asjaolust, et S M nõue oli faktiliselt tekkinud enne 2008.aastat, siis juba viimase 5 aasta bilanss ei kajasta õieti Võlgniku kohustuste mahtu. Samas arvestades, et võlgnik oli vaielnud vastu S M nõudele ning nõude osas saabus selgus kohtulahendi jõustumisega, siis ei saa juhatuse liikmetele esitada etteheiteid seoses kohustuse kajastamata jätmisega Võlgniku varasemate aastate bilansis. Ajutise pankrotihalduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses võib olla tegemist äriseadustikust tulenevate kohustuste rikkumisega. See seisneb pankrotiavalduse tähtaegses esitamata jätmises, kuid nimetatust ei ole tulenenud otsest varalist kahju kolmandale isikule, v.a. Goldnar OÜ (mille juhatuse liikmeks võlgniku likvideerija). Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud, et juhatuse liikmete poolt võiks olla tegemist väga selgete ja raskete juhtimisvigadega mis võimaldaks esitada kahjuhüvitamise nõudeid või siis juhtorganite liikmete poolse tahtliku tegevusega mis suunatud ühingu maksejõuetuse tekitamisele. Ajutise pankrotihalduri esmahinnangu kohaselt juhatuse liikme tegevuses puuduvad karistusseadustiku sätestatud teo tunnused, ei ole ka tuvastatud muid kuriteo tunnustega tegusid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega Võlgnik on esitanud registriosakonnale ja ajutisele haldurile majandusaasta aruandeid. Võlgniku esitatust ja ajutise halduri kogutust nähtuvalt Võlgniku varasemate aastate bilanss ei kajastanud õieti Võlgniku kohustuste mahtu (seda seoses S M nõudega), mistõttu on ebaotstarbekas teostada esitatud finantsnäitajate analüüsi. Puudub võimalus välja tuua selget maksujõuetuse hetke. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul sisuliselt puudub vara (raha 61 krooni), seega puuduvad ka pandiõigused võlgniku vara kohta. Võlgnikul on kohustusi summas 280493 krooni/17 926,77 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur pöördus võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks ka erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et 4(8)

2-11-19033

2-11-19033 PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgnikul puudus majandustegevus juba 2008 aastal. 2008 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2008 seisuga käibevara 5956 krooni. Viru Maakohtu poolt mõisteti võlgnikult 2009.aastal S M kasuks välja 271382 krooni. Võlgnikul puudusid aga rahalised vahendid nimetatud võlgnevuse tasumiseks. Nimetatud võlgnevuse sissenõudmise osas algatati täitemenetlus. Võlgnevuse kustutamise võttis võlgnik laenu osaühingult Goldnat. Ajutise halduri hinnangul ei olnud nimetatud tegevus otstarbekas, sest üks kohustus asendati teisega, kuid ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et nimetatud kohustuse võtmine ei ole maksejõuetuse põhjuseks. Osaühingult Goldnat võib esitada kahju hüvitamise nõude likvideerija vastu, kuid arvestades et juhtorganite liikmed on samad isikud, siis ei olda arvatavalt sellest huvitatud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks võivad olla ka aktsionäride omavahelised konfliktid, mis ei võimaldanud majandustegevust jätkata ning majandustegevus lõpetati 2008 aastal. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud tehinguid, mis oleks kahjustatud võlausaldajate huve ja mis oleks tagasivõidetavad. Ajutine haldur ei ole tuvastatud tagasinõudmise võimalusi. Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleks lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata seda PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu. Vaatamata vahendite puudumisest pankrotimenetluse kulude katteks, on huvitatud isikutel (võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik) õigus nõuda pankroti välja kuulutamist. Pankroti välja kuulutamist on õigus nõuda tingimusel, kui tasutakse deposiit menetluskulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 3000 eurot, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Juhul kui keegi huvitatud isik tasub deposiidi vastavalt PankrS § 30, siis ajutine haldur on nõus jätkama tegutsemist Võlgniku pankrotihaldurina. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ning TsÜS § 46 ajutine haldur avaldab:

2-11-19033 06.06.2011.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Aktsiaselts TORBIST pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot hiljemalt 17.06.2011.a. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (11926,27 eurot) märkimisväärselt ületavad võlgniku vara (ajutise halduri kogutud andmetel on 3,89 eurot) ning võlgnikul puudub võimalus võlgnetavate kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid ega võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Samuti ei ole pankrotihaldur tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmise esitamise võimalusi pankrotimenetluses. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija L T. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 7(8)

2-11-19033 PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 10,5 tundi, tunnitasuga 70 eurot, mis teeb halduri tasuks summa 735 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused on 132,68 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 735 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 132,68 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas PankrS § 23 lg 4 hüvitada riigi vahenditest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.