Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates .

Avalduse sisu ja selle põhjendused O. T. esitas 07.06.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja taotluse, milles taotleb riigi õigusabi saamist isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamist. Taotleja soovib õigusabi ühisomandis olnud kodu (kinnistu) ebaseadusliku võõrandamisega tema abikaasa poolt ilma tema nõusolekuta. Soovib kohtu kaudu tuvastada 29.05.2006 P. T. ja M. K. vahelise tehingu tühisust ning taastadada xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu tegelik õiguslik staatus, ehk kinnistu kuulumine abikaasade ühisomandisse. Taotleja soovi kohaselt on õigusabi saamine vajalik tema õiguste kaitseks ja ta peab hädavajalikuks temalt ebaseaduslikult äravõetud kodu äravõtmise tuvastamist ning oma ühisomaniku staatuse taastamist ühiselt rajatud kodule. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna märgib O. T. , et ta saaks abielu ajal ühiselt rajatud kodu omanikuks ja seega oleks välistatud kodutuks jäämine enne pensioniiga. Kodu omamine on olulisem isikuõigus. Õigusabi on vajalik, kuna taotleja ei ole võimeline oma õigusi kaitsma, sest puuduvad vahendid õigusabi eest tasumiseks. Avaldaja on oma taotlusele lisanud teatise oma majandusliku seisundi kohta . Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses kindlaks riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus . Kohtunikuabi tutvunud kirjalikus menetluses kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, kinnistusraamatu ja äriregistri andmebaasi andmetega, pangakonto andmetega ja hinnanud neid tõendeid kogumis leiab, et taotlus kuulub läbivaatamisele. Esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on O. T. töötu. Tema kuu sissetulek on 58 eurot (töötu abiraha), lihtsaks toimetulekuks on talle vahendeid andud täiskasvanud lapsed. Püsikuludeks kuus märgib taotleja 255 eurot. Avaldajal puuduvad renditulud, tulud kapitalilt. Taotlejal puudub kinnisvara, on olemas auto, xxxxxxxxxx xxx (xxxx ). Pangaarved on avatud Swedbankis, jääk 0,37 eurot (teatis 17.06.2011) ja AS SEB Pangas, jääk 39,51 erot (teatis 13.06.2011). Äriregistris on registreeritud xxxxxxxxxxxx, kuid aastaaruannet 2010 aasta eest esitatud ei ole ja

taotleja märgib majandusliku seisundi teatises, et nimetatud äriühingu tegevus ei ole mitmetel põhjusel soovitud mahus käivitunud ega tulu toonud. Kohtu infosüsteemist nähtub, et 14.02.2006 aastal on kohtus tsiviilasi nr x-xx-xxx raames olnud menetluses O. T. avaldus kinnistu abikaasade ühisomandiks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks, kuid menetlus on kohtumäärusega lõpetatud O. T. i avalduse alusel. Eeltoodud asjaolust lähtuvalt kohtunikuabi asub seisukohale, et O. T. ile on vajalik õigusnõustamist. Kohtunikuabi on seisukohal, et O. T. ile tuleb anda riigi õigusabi isiku muuks nõustamiseks või muuks esindamiseks. RÕS § 12 lg 1 p 6 tulenevalt on taotlejal õigus märkida taotluses riigi õigusabi osutaja nimi, kellelt soovitakse õigusteenust saada, kui taotlejal on advokaadi nõusolek temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta. Sel juhul tuleb lisada taotlusele advokaadi nõusoleku kinnitus või esitatakse taotlus vastava advokaadibüroo kaudu (RÕS § 13 lg 6). Õigusabi taotleja on avaldanud soovi saada riigi õigusabi teenust advokaat Roman Levin ́ilt, vastav nõusolek on kohtule esitatud 29.07.2011. RÕS § 17 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lg 1-3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.

Hele Olli kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.