2-10-34205/16 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud OÜ T esitas hagejana 14.07.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse MP vastu töö teostamise eest väljamakstud tasu summas 28 000 krooni, viivise summas 22 000 krooni, 1C-BITRIKS ostmiseks kulutatud 17 584 krooni, WEB-MONEY arve avamiseks antud 500 krooni, tasumata arve summas 550 krooni ja interneti lehekülje-poe blokeerimisega tekitatud kahju summas 6 300 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.08.2009.a lepingu, millega võttis kostja kohustuse osutada hagejale infotehnoloogilisi teenuseid. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Kohus võttis hagiavalduse 05.08.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 25.08.2010.a. Oma vastuses kostja nõuet ei tunnistanud. 07.04.2011.a esitas kostja Harju Maakohtule taotluse hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks 73 884 krooni ehk 4 722,04 euro summa ulatuses. Nimelt märgib kostja, et 05.08.2009.a lepingu punkti 4.5 kohaselt lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused arbitraažikohtus. Seetõttu leidis kostja, et Harju Maakohtule allub hageja poolt kostjale WEB-MONEY aktiveerimiseks üleantud raha summas 500 krooni ja tasumata arve 550 krooni nõuded. Ülejäänud nõuete osas tuleb jätta hagi läbivaatamata. Kohus rahuldas 20.04.2011.a määrusega kostja taotluse ning jättis läbi vaatamata OÜ T hagiavalduse MP vastu töö teostamise eest väljamakstud tasu summas 28 000 krooni, viivise summas 22 000 krooni, 1C-BITRIKS ostmiseks kulutatud 17 584 krooni, WEB-MONEY arve avamiseks antud 500 krooni ja interneti lehekülje-poe blokeerimisega tekitatud kahju summas 6 300 krooni nõudes. Hageja esitas 11.05.2011.a Harju Maakohtule taotluse hagist loobumiseks, sest kostja täitis 02.05.2011.a hagiavalduses esitatud nõude summas 550 krooni ehk 35,15 eurot kandes nimetatud summa hageja arveldusarvele. Muu hulgas taotles hageja riigilõivu tagastamist. Taotluses märkis hageja, et hageja on tasunud 14.07.2010.a riigilõivu summas 8 500 krooni, mis vastab hagi nõudele summas 50 000 krooni kuni 75 000 krooni. Kuna kohus jättis hagis esitatud nõuded summas 74 384 krooni läbivaatamata, palub hageja tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p-le 3 riigilõiv summas 8 500 krooni ehk 543,25 senti tagastamist hageja arveldusarvele nr 10002019656006 AS SEB Pank. Kohus rahuldas hageja riigilõivu tagastamise taotluse osaliselt ning määrast tagastada 18.05.2011.a määrusega hagejale tasutud riigilõivust 479,33 eurot. Osalise riigilõivu tagastamist põhjendas kohus sellega, et kuna käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses hageja nõue kostja vastu 550 krooni ehk 35,15 euro nõudes ning hagihinnale summas 35,15 eurot vastab riigilõivumäär 63,91 eurot, siis võttes arvesse käesoleva tsiviilasja hinda ning

lähtudes hageja poolt tasutud riigilõivu suurusest (543,24 eurot), on hagejal õigus TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel 479,33 euro tagastamisele. Kohus saatis kostja esindajale 18.05.2011.a kirja, milles palus kostjapoolset seisukohta hageja hagist loobumise osas. Kostja teatas 20.05.2011.a vastuses, et tal puuduvas vastuväited hagist loobumise kohta. Lisaks esitas kostja menetluskulude nimekirja ning leidis, et menetluskulud tuleb 99% ulatuses jätta hageja kanda ning 1% ulatuses kostja kanda, mistõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 363,33 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskuludele 30.05.2011.a vastuses vastu ning esitas omapoolse menetluskulude nimekirja. Samas palus kohtul jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja jäi 27.06.2011.a seisukohtades eelnevalt öeldu juurde. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on OÜ T hagi MP võlgnevuse vastu. Kohus jättis 20.04.2011.a määrusega hageja nõuded 74 384 krooni ulatuses läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel. Hageja esitas 11.05.2011.a avalduse hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega loobus hageja hagist väljaspool kohtuistungit TsMS § 429 lg 3 mõttes, mistõttu saatis kohus kostjale hagist loobumise avalduse andes vastamiseks tähtaja. Kostja esitas omapoolse seisukoha menetluse lõpetamise osas 20.05.2011.a, mille kohaselt tal vastuväited hagist loobumise kohta puudusid. Kostja palus kohtul määrata menetlust lõpetavas lahendis kindlaks kohtukulude jaotus hagist loobumist ja hagi läbivaatamata jätmist arvesse võttes ning palus jätta menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda ning 1% ulatuses kostja kanda. Kostja palus kohtul hagejalt välja mõista kostja menetluskulud (kulud õigusabile) summas 363,33 eurot. Õigusabi kulutuste kohta esitas kostja arved. Hageja esitas 30.05.2011.a hageja menetluskulud summas 1 360,72 eurot (sisaldab käibemaksu). Samas taotles menetluskulude jätmist poolte enda kanda. Kohus selgitab, et kuigi kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle, jättis kohus analoogia korras TsMS § 173 lg 5 alusel menetluskulude jaotuse 20.04.2011.a läbivaatamata jätmise määruses märkimata, sest kohus jätkas menetlemist hageja 550 krooni suurust nõuet kostja vastu. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd nõuded hagi läbivaatamata jätmise osas (74 384 krooni) kui 550 krooni osas olid omavahel niivõrd seotud, olnuks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemisel keeruline vahet teha kuludel, mis olid seotud 74 384 krooni nõudega ning 550 krooni nõudega. Seega asub kohus seiskohale, et menetluskulude jaotus

ning hüvitatavate menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata käesolevas lahendis, mis lõpetab täielikult tsiviilasja nr 2-10-34205 menetluse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul hageja loobus hagist, sest kostja täitis nõude, mistõttu TsMS § 168 lg 4 alusel kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja märkis 30.05.2011.a vastuses, et hagejapoolsed menetluskulud on summas 1 360,72 eurot (sisaldab käibemaksu), samas taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt hageja esitanud ei ole. Seevastu kostja on taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 367 eurot, mis moodustab 99% kostja menetluskuludest kokku. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda nii asja läbivaatamise kui ka asja lõpetamisel loobumisega osas ning põhjendab seda järgnevalt. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi 74 934 krooni nõudes. Nõudes aluseks oli hageja ja kostja vahel 05.08.2009.a sõlmitud leping, mille punkti 4.5 kohaselt lahendatakse vaidlused arbitraaži kohtus. Kuigi kohus võttis hagi menetlusse tuginedes seejuures hageja esitatud sõlmitud lepingu tõlkele, mis küll ei vastanud originaalile, oli siiski tegemist kehtivad lepinguga ning pooled ei olnud vaidlustanud kehtivat lepingut. Seega vastutasid pooled lepingu sisu osas ning lepingu sisu mitteteadmine ei vabastanud neid omapoolsest vastutusest, sest kuigi kohtumenetluse keel on eesti keel, kehtib lepinguvabadus ühtlasi sõlmitava lepingu keele suhtes. Seetõttu nii kostja kui ka hageja pidid hoolsate lepingupooltena punktis 4.5 sätestatud asjaolu teadma. Lepingu punktis 4.5 kehtestatud kokkuleppe tähelepanuta jätmine ning kostja poolt alles 16.03.2011.a esitatud taotluse hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks esitamise (asi võeti menetlusse 05.08.2011.a) asjaolu tingisid kohtu hinnangul poolte menetluskulude suuruse, mis hoolsate lepingupartneritena oleksid olnud olemata. Menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate kulude kindlaksmääramisel ei pea kohus eeltoodule tuginedes põhjendatuks kostja väidet, et kuna kohtu keel on eesti keel ning kostja esindaja valdab eesti keelt, lähtus kostja esindaja vastuse koostamisel lepingu eestikeelsest tõlkest. Kohus rõhutab veelkord, et kostja esindaja võib vallata vaid eesti keelt ning hageja poolt mitteidentse tõlke esitamine ei vabanda viimast, sõlmis vaidlusaluse lepingu kostja mitte tema esindaja. Kokkuvõtvalt, võttes arvesse lepinguvabaduse printsiipi hoolsuskohustusest, tuleb jätta menetluskulude poolte enda kanda.