Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

lk 3 veenda kadunut tegema tema kasuks kodust testamenti ja korteri temale pärandamiseks, kuid kadunu oli sellest üheselt keeldunud, mida ütles peale seda ka minu esindajale. Kadunu ei osanud hiljem hageja esindajale mõistlikult selgitada, miks ta oli kostjale oma pensioni väljavõtmiseks volitused andnud, kes teda isegi mitte ei hooldanud ning esindaja ei hakanud teda sellepärast liialt usutlema, sest vend oli jäänud juba väga nõrgaks ning keerulisemad küsimused tekitasid talle nähtavaid vaevusi. Hageja on seisukohal, et vaidlusalune kodune testament kostja kasuks ei saa olla pärimisseaduse § 19 lg 2 kohaselt kadunud venna poolt isiklikult tehtud ja testamendi tekstil ei saa olla tema, kui pärandaja allkirja: kõnealune tehing on täielikult fiktiivne ja tehtud kostja poolt kadunud venna tahte vastaselt, mistõttu on seega Pärimisseaduse § 93 ja TsÜS § 66 kohaselt tühine vastuolude tõttu seaduse ja heade kommetega. Hageja on nõude õiguslikku alust täpsustanud ja tuginedes TsÜS § 79 lg. 1,112 lg 2 p 1, pärimisseaduse §§ 93 ja 94 lg 2 ning TsMS § 119, palub hageja: Tunnistada kehtetuks N Ri poolt kostja kasuks tehtud kodune testament, millega on kostjale pärandatud korter aadressil XXXXXXXXXX, Tallinn Mõista kostjalt välja kõik kohtukulud

KOLMANDA ISIKU V RI NÕUE

15.05.2001.a. suri kolmanda isiku isa N R (Testaator), kelle pärandi avanemise kohaks oli XXXXXXXX 06.07.2001.a. esitas Kostja Tallinna notar Sirje Velsbergile 09.05.2001.a. kuupäeva kandva koduse testamendi ja avalduse Testaatori pärandi vastuvõtmiseks (not. reg. nr 4840/2001- toimikus). Avalduses kinnitab Kostja muuhulgas ka seda, et pärandajal ei olnud lapsi, mis on vale. Notar Sirje Velsberg tegi kindlaks, et Testaatorile kuulus surma päeval vara järgmiselt: 1- toaline korter XXXXXXXX väärtusega 50 000 krooni, Väärtpaberiarve Eesti Ühispangas nr 33308120230, saldo seisuga 28.08,2001.a. 7050 EVP krooni. Kostja vastu on esitatud kolmanda isiku sugulase I Ri poolt hagi, milles nõutakse viidatud koduse testamendi kehtetuks tunnistamist PärS § 94 alusel. Hagis on vaidlustatud Kostja õigus pärida, mis tuleneb tema kasuks tehtud kodusest testamendist. Kolmas isik esitas oma õiguste kaitseks iseseisvalt Kostja vastu nõude, mis oma olemuselt haakub vaidlusesemega, kuivõrd Kostja vaidleb oma kohtule esitatud seisukohtades hagile vastu ja väidab kehtetule testamendile viidates, et tema on Testaatori kogu vara testamendijärgne pärija, seega vaidlustab Kostja kolmanda isiku pärimisseadusest tulenevat õigust Testaatori pärandile. Hageja end oma täpsustatud nõuetes enam pärijaks ei nimeta ja tunnustab kolmanda isiku õigusi pärandile.

lk 4 Kolmas isik avaldab, et ta on Testaatori poeg, kes sündis Testaatori kooselust LR. Rohkem lapsi Testaatoril ei olnud. Testaatori vanemad on surnud. Muudest Testaatori sugulastest on elus Hageja. Kehtivat testamenti kellegi kasuks Testaator teinud ei ole. Muid pärimisasja õigeks lahendamiseks olulisi andmeid tal täiendavalt teada ei ole. Kõik nimetatud andmed sisalduvad kohtu käsutusse antud pärimistoimikus. Kolmas isik teatab, et on seaduses sätestatud tähtajal avaldanud oma soovi pärand vastu võtta, esitades selleks esindaja AK vahendusel 10.12.2001.a. Tallinna notar Marika Rei'le pärandi vastuvõtmise avalduse (not. reg. nr. 12998). Nimetatud avalduse koos sinna lisatud dokumentidega 8-1 lehel on notar M.Rei edastanud 17.12.2001.a. saatekirjaga nr. 3542 pärimisasja lahendanud Tallinna notar Sirje Velsbergile (asuvad kohtule väljastatud pärimistoimikus). VÕS, TsÜS ja REOS rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui rakendusseadusest ei tulene teisiti. Viidatud rakendusseaduse § 7 näeb ette, et enne 01.07.2002.a. tehtud tehingut saab peale 01.07.2002.a. tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise aluste osas aga kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kehtiv testamendi tühistamise kord on reguleeritud ära PärS §-s 94, mille kohaselt saab kohus testamenti täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ainult peale testaatori surma ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § -des 92, 94, 96 ja 07 sätestatud alustel. Tulenevalt viidatud rakendusseaduse ning PärS sätestatu koosmõjust, tunnistab kohus enne 01.07.2002.a. tehtud testamendi kehtetuks kehtivas PärS §~s 94 sätestatud korras, kuid kohaldab kehtetuse aluste osas enne 01.07.2002.a., s.o vaidlustatud tehingu tegemise ajal kehtinud õigusnorme, mis nendes sätestatud asjaoludel nägid ette tehingu tühisuse ehk kehtetuse ex tunc (algusest peale- lad) põhimõttel. PärS §-des 1, 2, 4, 5 lg.-tes 1-4 on reguleeritud pärimise mõiste ja sisu. PärS § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. PärS § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased (lapsed). Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 79, PärS §-dele 1, 2, 4, 5 lg-tele 1-4, § 10, lg 1, § 13 lg 1 ja § 115 lg 1 kolmas isik palus:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja on hagile esitanud alljärgnevad vastuväited:

lk 5

lk 6 koduse testamendi kirjutamise päev) Magasini Hooldusravi haiglas , oli desorienteeritud, arusaamine ümbritsevast ei olnud adekvaatne. 28.03.2007.a. andis ekspert tõenäolise arvamuse (s.o. vaieldava arvamuse): „ et 09.mail 2001.a. Tallinna Haiglas tehtud N Ri testamendil olev testaatori allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud N Ri poolt" 04.02.2009.a. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tõenäosuse protsent 95. Samuti on avaldanud kohtuistungil 12.09.2003.a. tunnistajad: hageja tunnistaja S P, et mäletab kolme inimest, kes testaatori juures käisid - üks naisterahvas ja kaks meesterahvast. Kostja tunnistaja AM kinnitab vande all kohtule: et 09.05.2001.a. viibis testaatori juures ja kirjutas omakäeliselt valmis testaatori tahte kohaselt testamendi kostja kasuks, kuhu testaator N R omakäeliselt alla kirjutas. Kostja tunnistaja A J, kes kinnitab kohtus vande all, et viibis 09.05.2001.a. testaatori juures, kes avaldas soovi teha testament kostja kasuks ja allkirja kirjutas testamendile testaator N R. Kostja tunnistaja M T, kes kinnitas vande all, et 09.05.2001.a. A J, AM ja M T N Ri juures viibisid ja testament alla kirjutati. Seega eelmärgitud tõendeid kogumis hinnates ei ole välistatud, et allkirja 09.05.2001.a. kirjutas testaator N R. Kostja palub kolmanda isiku nõuet mitte rahuldada. Kohaldada kolmanda isiku iseseisva nõude suhtes aegumist. Kolmas isik esitas oma nõude 09.03.2007.a. kohtus s.o üle viie aasta hiljem pärast nõude esitamise tähtaega ega taotlenud ega põhistanud tähtaja ennistamist. Kolmandal isikul oli hiljemalt 10.12.2001.a. teada soov pärida surnud N Ri järelt. Kolmanda isiku soov on tõendatud tõendiga - avaldusega nr 511, mis 10.12.detsembril 2001.a. saabus notaribüroosse anda V Rile välja seaduslik pärimisõiguse tunnistus kogu N Ri vara kohta. Kohtus nõude esitamise tähtaeg TsK § 81 kohaselt kolm aastat - seega hiljemalt kuni 10.12. 2004.a. Seda kehtinud TsÜS ja TsÜS sätete kohaselt. Ka avaldas hageja esindaja kohtus 22.05.2003: „ Pärandaja pojal puudub vajadus iseseisva nõude järele, kuna oma õigusi saab ta kaitsta ka käesolevas menetluses iseseisva nõudeta seda TsMS § 80 lähtuvalt ja positiivse lahendi korral tekib tal õigus pärandi vastuvõtmiseks. Kohtuistungil avaldas hageja esindaja 03.06.2003.a. : „Hageja poeg võib tulla ka iseseisva nõudega tähtaeg on kolm aastat". Eelmärgitu tõttu oli nõue kohtule kolmanda isiku nõudes 09.03.2007.a. aegunud. Kui kohus otsustab hageja taotlused rahuldada ja s.h pärijaks määrata V Ri, võivad saada kahjustatud testaatori järelt pärida soovijate õigused, kas testamendi või seaduse alusel pärijate - nende, kes võivad esitada avaldused notari poolt seaduse alusel notari poolt Ametlikes Väljaannetes avaldatud teate alusel notarile ja kes pole kaasatud antud kohtumenetlusse. Oli ju testaator kaks korda abielus ja tal võis olla lapsi ka väljapool abielu ning eelnevalt tehtud koduseid testamente, millised notari juures registreerimata. Ka ei ole pärinud kostja testaatori pangaarvet ega sisaldu pangagarve pärimiseks koduses testamendis sõnagi. Võibolla on märgitud summa pärinud juba hageja oma esindaja J Pi isikus, kelle esindajat notar Sirje Velsberg kutsus avaldusega pärimistoiminguteks 22.11.2001.a. notari büroosse. Andmed märgitu kohta kohtutoimikus puuduvad. Kostja heidab kohtule ette rea menetlusnormide rikkumist, s.h. asjaolu, et kohus on

lk 7 menetluse kuue aasta jooksul jätnud kostja erinevad taotlused rahuldamata ja ei ole tal võimaldanud koguda vajalikke tõendeid jne.

Kostja on oma 24. 03. 2009.a. kohtule esitatud seisukohtades toonud ära rea faktilisi asjaolusid ja palub kohtul kõik tõendid nimetatuna faktilistes asjaoludes avaldada tõenditena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja tunnistajate ütlustega, on asunud seisukohale, et kolmanda isiku V Ri esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja V Ri isa N R suri 15. mail 2001.a. (surmatunnistus t.l. 7). N Rist järele jäänud varaks oli 1- toaline korter XXXXXXX väärtusega 50 000 krooni /t.l. 87/, Väärtpaberiarve Eesti Ühispangas , saldo seisuga 28.08.2001.a. 7050 EVP krooni /t.l. 34/.

lk 8 2001.aastal kehtinud TsÜS § 113 lg. 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Seega on tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt aegumistähtaeg lühem (kolm aastat) ja rakendada tuleb kolmeaastast aegumistähtaega alates 01. juulist 2002. Tähtaeg seega 01.

lk 9 Pärimisseaduse § 23 lg. 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Lõike 2 järgi tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Antud juhul oli tunnistajate kohale kutsujaks mitte testaator vaid testamendijärgne pärija, mis on tegelikult üks vorminõude rikkumine koduse testamendi tegemisel. Lõike 3 kohaselt kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Kohus on 07. märtsi 2007.a. määrusega määranud käekirja ekspertiisi /t.l. 387 II kd/ tuvastamaks, kas 09. mail 2001 Tallinna Haiglass tehtud N Ri testamendil olev testaatori allkiri on kirjutatud N Ri poolt. Testamendile antud allkirja analüüsinud eksperdid on jõudnud järeldusele, et kõnealusel testamendil olev testaatori allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud N Ri poolt. Kohus kuulas kohtuistungil ära ekspert H. Randmäe /t.l. 470 II kd/ kelle kinnitusel kinnitab väljend „tõenäoliselt ei ole kirjutatud testaatori poolt“, et allkirja on kirjutanud keegi teine. Kategoorilise eituse vormis saab arvamuse anda vaid siis, kui allkiri antakse eksperdi juuresolekul. Ekspert on veendunud, et allkirja on kirjutanud keegi teine, kes püüdis jäljendada N. Ri allkirja. Seda kinnitab rida tunnuseid uuritud allkirjal. Eksperdi arvamus seab kahtluse alla tunnistajate Ji, Mi ja T ütlused /t.l. 194-195 II kd/ selle kohta, et testaator kirjutas testamendile alla nende juuresolekul. Kuna nimetatud tunnistajad on kostja tuttavad (A. J on kostja elukaaslane, teised kaks kauaaegsed töökaaslased) on kohtule jäänud mulje, et tunnistajad on tugevalt kallutatud ja seetõttu ei ole oma ütlustes olnud ausad. Ka on A. J tasunud pärimisteate avaldamiselt riigilõivu, mis kahtlemata seob tema kostja kui testamendijärgse pärijaga, sest kuidas teisiti seletada tema puutumust N Ri pärandi ja pärimisteatega. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistajate ütlusi selle kohta, et testament kirjutati valmis vanemõe juhendamisel ja tema poolt pakutud kabinetis. Tunnistajana ütlusi andnud vanemõde S. P /t.l. 192/ ei ole rääkinud midagi testamendi tegemisest, kuigi märkis ära, et N. Rit külastasid üks naine ja kaks meest. Vastupidi- tunnistaja pidas vajalikuks märkida, et testamendi tegemiseks käivad haiglas notarid. Tunnistaja mäletas küll eelnevalt märgitud kolme tunnistaja käimist haiglas, kuid on veendunud, et ei ole nendega ise suhelnud. Kohus ei ole asunud seisukohale, et kuna ilmselt N R vaidlusalusele testamendile alla ei kirjutanud, ei olnud ta otsusevõimeline. Vastupidi, kuna rea tõenditega on tõendatud, et haiglass olles oli N R pidevalt morfiini mõju all (tunnistaja S. P ütlused t.l. 192 II kd), ei olnud ta kontaktne (ei suutnud rääkida) lükkab see omakorda ümber tunnistajate ütlused selle kohta, et N R oli selge mõistuse juures, suhtles nendega ja rääkis oma soovist teha testament kostja kasuks. Kuigi testamendi võis valmis kirjutada tunnistaja M, ei ole selge, kes testamendile tegelikult allkirja kirjutas. Küll aga on asja kohtulikus menetluses tõendatud, et

lk 10 testamendile ei kirjutanud alla testaator N R ja seetõttu on vaidlusalune testament tühine. Ilma testaatori allkirjata ei ole testamenti tehtud. Seetõttu puudub vajadus tuvastada, kas N R oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V Ri esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on vaidlustanud hageja ja kolmanda isiku esindaja volituste olemasolu. Kohus leiab sellise vaide olevat põhjendamata, sest kohus on hageja esindaja G. Kulli volitusi kontrollinud ja lubanud tal osaleda protsessis hageja esindajana. Samuti on I R oma kirjas /t.l. 362/ kinnitanud G. Kulli volitusi tema esindamisel kohtus. Kohus ei pidanud, hageja iga ja elukoha kaugust arvestades, mõistlikuks kohustada hagejat ilmuma kohtuistungile esindaja volituste kinnitamiseks. Mis puutub kolmanda isiku esindamisse, siis on V R andnud volituse J. Pile t.l. 263/, kes omakorda volitas V Rit esindama Gennadi Kulli /t.l. 262/. Ka on V R kohtule istungil olles kinnitanud G. Kulli volitusi. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kuni selle ajani kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg. 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hageja I Ri hagi läbi vaatamata jätmisega jätab kohus menetluskulud selle hagi osas hageja kanda. Seoses kolmanda isiku hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kolmanda isiku esindaja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt summas 24 319 krooni /1554,27 € ja jääb selle taotluse juurde. Arvestades menetluse kestvust ja keerukust , leiab kohus, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult..

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.