2-10-9483
Kohtuasja number
2-10-9483
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuli 2011.a, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
A S kaebus kohtutäitur Krista Järveti otsuse peale
Menetlustoiming
Kaebuse rahuldamata jätmine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Puudutatud isik:
Kohtutäitur Krista Järvet
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
A S esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri 17. veebruari 2010 otsuse peale. Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur 19. jaanuaril 2010 võlgniku kinnisasja aadressil XXX. Võlgnik esitas
2-10-9483 seisukohal, et kohtutäitur on valesti arvestanud võlgnetavat summat, samuti ebaõigesti arestis võlgniku pangakontod ning rikkus sellega kohtutäituri kohustusi. Võlgniku arvates arestis kohtutäitur võlgniku konto ebaseaduslikult ning jättis sellega võlgniku ilma sissetulekuta. Võlgnik teatas kohtutäiturile, et viibib haiglas alates 03. veebruarist 2010 kuni 10. veebruarini 2010, mille tõttu võlgnik ei saa kaebuse läbivaatamisel osaleda. Kohtutäitur vaatas kaebuse läbi ilma võlgniku osavõtuta. Seoses eeltooduga leiab võlgnik, et kinnisasja arest on tühine, kuna võlgnikku ei ole teavitatud tema õigustest ning mis omakorda tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtutäituri 17. veebruari 2010 otsuse kohaselt palus võlgnik vabastada temale kuuluv kinnisasi aresti alt ning lubada võlgnevuse tasumine osade kaupa. Kohtutäitur leidis, et kuna kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel, täitemenetlust peatada või täitmist pikendada või ajatada võib võlgniku avalduse alusel kohus, tuleb võlgniku kaebus jätta rahuldamata. Viru Maakohus võttis võlgniku kaebuse menetlusse ning kohustas puudutatud isikut kohtutäiturit esitama omapoolne seisukoht kaebuse suhtes. Kohtutäitur esitas 18. augustil 2010 omapoolse seisukoha, milles teatas, et jääb oma otsuses toodud arvamuse juurde. Kohtutäitur on seisukohal, et tema tegevused täitemenetluses on seadusega kooskõlas, võlgnevuse summa oli mitu korda ümber arvestatud.
Kohus, tutvunud kaebuse ja puudutatud isiku vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TMS § 218 lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule esitatud kohtutäituri 17. veebruari 2010 otsusest nähtub, et avaldaja palus vabastada temale kuuluv korteriomand aresti alt ning anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks osade kaupa mõistliku aja jooksul. Kaebuses kohtutäituri otsuse peale palub avaldaja tühistada teostatud täitetoimingud. Kohus palus 15. veebruari 2011 ja 17. mai 2011 kohtunõuetes avaldajat täpsustada, milliste täitetoimingute tühistamist ta nõuab. Avaldaja kohtunõuetele ei vastanud. Kuna kohtutäiturile esitatud kaebuses palus avaldaja vabastada temale kuuluv korteriomand aresti alt ning anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks osade kaupa mõistliku aja jooksul, siis vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi nende nõuete piirides, mille ulatuses oli esitatud kaebus kohtutäiturile. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtule esitatud kaebuses leiab avaldaja, et otsuse tegemisel ei võtnud kohtutäitur arvesse seda, et avaldaja viibis kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamise ajal haiglaravil Narva haiglas alates 2(5)
2-10-9483
2-10-9483 Kohtule esitatud kaebuses leiab avaldaja, et TMS § 55 p 4 alusel korteriomandi arestimine on tühine, kuna võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumine. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Vastavalt TMS § 55 arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Viru Maakohtu 20. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-90989 mõisteti kostjalt A S välja elatis laste V, V ja J ülalpidamiseks summas 2631,75 krooni iga lapse kohta. Kohtuotsus jõustus
2-10-9483 Kohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud TMS § 217 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust kohtutäiturile konto arestimise või raha kontolt ebaseaduslikult kinnipidamise osas ning seega on avaldaja kaotanud õiguse tugineda hilisemas kaebuses asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses, s.o konto arestimisele või raha kontolt ebaseaduslikult kinnipidamisele. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 172 lg 10 ja lg 10, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab avalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Menetluskulud riigi kasuks Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 11. juuni 2010 kohtumäärusega oli avaldajale antud menetlusabi – avaldaja vabastati riigilõivu tasumisest avalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise kohtumäärusega peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
Aarne Lõhmus Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.