lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-26960/16

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-26960/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1661
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Mandragora11076785(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2011. a

Tsiviilasja number

2-10-26960

Tsiviilasi

Taavi Tiidori hagi OÜ Mandragora vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

6 762.68 eurot (105 813 krooni)

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2010. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Taavi Tiidori apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Taavi Tiidor (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) Vastustaja (kostja/tööandja): OÜ Mandragora (registrikood: 11076785; asukoht: Tartu Käo põik 9), esindaja vandeadvokaat Marina Valge

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2010. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Taavi Tiidori kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Taavi Tiidor esitas kohtusse hagi OÜ Mandragora vastu vähem makstud töötasu väljamõistmiseks summas 74 059 krooni, vähem makstud puhkusetasu väljamõistmiseks summas 8 527.50 krooni, kolme kuu keskmisest palgast vähem arvestatud 19 130.40 krooni väljamõistmiseks ja viivise 4 096.10 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 26.10.2006. a tööleping nr 14, mille alusel asus hageja kostja juures tööle restauraatorina, kipsi ja kivi restaureerijana. Tööaja kestus oli kokku lepitud 40 tundi nädalas. Töölepingu p 4.1. kohaselt oli kokkulepitud töötasuks põhipalk 3000 krooni kuus ja lisatasu ning preemia 50 krooni tund. Tööandja on alates 2008. a detsembrist kuni 2010. a jaanuarini maksnud vähem töötasu kui töölepingus oli kokku lepitud. Kostja ei ole hagejale arvestanud lisatasu 50 krooni tunni eest. Hageja arvestuse kohaselt on ta saanud töötasu 74 059 krooni vähem. Tulenevalt asjaolust, et hageja töötasu ei ole õigesti arvutatud, ei ole temale makstud õigesti ka puhkusetasu, millest hagejal on saamata 8 527.50 krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega on rahuldatud hageja nõue hüvitise saamiseks 3 keskmise kuutöötasu ulatuses. Töötasu vale arvestamise tõttu ei ole hageja saanud õigesti ka hüvitist. Saamata on 19 130.40 krooni. Palga maksmisega viivitatud aja eest on hageja arvutanud viivist 4 096.10 krooni.
2.Kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjaliku vastuse kohaselt oli töölepingus kokku lepitud põhipalk, mis kuni 01.01.2009. a oli 3000 krooni kuus ja edasi 4350 krooni kuus. Lisatasu või preemia suuruseks oli kokku lepitud 50 krooni tund. Sageli tekib vajadus teha tööd, mis ei kuulu töölepingus, ametijuhendis vm näidatud tööülesannete hulka, st teha tuleb lisatööd. Sellisel juhul sõlmitakse kokkulepe, st mõlemad pooled peavad lisatööga nõus olema. Töölepingu p 4.2. mõte seisnes lisatöö eest maksmises, mitte iga päev 8 tunni eest põhitasule täiendavalt.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis rahuldamata 05.10.2010. a otsusega Taavi Tiidori hagi OÜ Mandragora vastu vähem makstud töötasu väljamõistmiseks summas 74 059 krooni, vähem makstud puhkusetasu väljamõistmiseks summas 8 527.50 krooni, kolme kuu keskmisest

palgast vähem arvestatud 19 130.40 krooni väljamõistmiseks ja viivise 4 096.10 krooni väljamõistmiseks. Kohus jättis menetluskulud Taavi Tiidori kanda. Perioodil 01.12.2008. a kuni 01.07.2009. a reguleeris palga maksmise korda palgaseadus. PaS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PaS § 3 lg 4 kohaselt on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. PaS § 12 kohaselt, kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, milliseid lisatöid ta tegi tööandja taotlusel vaidlusalusel perioodil. Hageja arvutuste kohaselt on tal saamata lisatasu 50 krooni tund iga kostja juures töötatud tunni eest. Kohus oli seisukohal, et hageja arusaam on ekslik. Töötajal ei ole õigust nõuda lisatasu maksmist, kui ta ei tõenda, et ta tegi tööandja nõudmisel lisatööd. Lisatasu on tasu täiendava töö eest nähtuvalt PaS §-s 12 sätestatust. Preemia maksmise aluseks sai olla ainult tööandja ühepoolne otsus. Sellise otsuse olemasolu ei ole kohtule väidetud ega ka tõendatud. Hageja ei saa nõuda kostjalt hageja töö hindamist nõutavast tulemuslikumaks ja selle alusel preemia maksmist. Alates 01.07.2009. a reguleerib töötasu maksmist töölepingu seadus (TLS). TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel. TVK tl 67 oleva töölepingu p 4.1. kohaselt on hageja ja kostja 26.10.2006. a kokku leppinud põhipalga (kuupalga) 3000 krooni kuus ning töölepingu p 4.2. kohaselt lisapalga, preemia 50 kr tund. Kohus oli seisukohal, et põhipalk (kuupalk) töölepingu seaduse mõtte kohaselt on töötasu. TLS § 29 lg 4 kohaselt, kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. Kuid töötaja nõudeõigus kokkulepitud suuruses lisatasu saamiseks peab põhinema lisatööl, mille tegemise nõudmine tuleb kohtule tõendada. Lisatasu saamiseks tuleb hagejal tõendada tööandja nõudmine teha täiendavat tööd, poolte kokkulepe täiendava töö tasustamise kohta ning lisatasu maksmata jätmine. Tulenevalt asjaolust, et hagejal ei ole saamata jäänud töötasu ja lisatasu, on põhjendamatud ja tuleb rahuldamata jätta hageja nõuded täiendava puhkusetasu, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Taavi Tiidor esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) mõistis töövaidluskomisjon 26.04.2010. a otsusega tööandjalt välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 15 492.60 krooni, mida tööandja ei vaidlustanud ja millise summa ka tasus; 2) nähtub tööandja poolt esitatud andmetest palga ja kinnipidamiste kohta (tl 18-20), et tööandja maksis hagejale ajatöötasu. Makstud töötasud olid igal kuul erinevad. Palgateatisi

tööandja hagejale ei andnud. Seega puudus hagejal selgus, millest palk koosneb. Tõendatud on, et tööandja maksis hagejale rohkem kui põhipalga; 3) ei ole töölepingu tingimuste muutmist vormistatud. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-17-09 asunud seisukojale, et juhul kui töötaja palgamäära muutusi ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud.

5.OÜ Mandragora vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt ei saa 50 krooni tund käsitleda ega tõlgendada selliselt, et apellant pidi saama lisaks põhipalgale iga töötatud tunni eest veel täiendavalt 50 krooni. Sellisel viisil tasu maksmist ei ole vastustaja poolt kunagi toimunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning ei ole asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
7.Apellant on märkinud, et talle ei võimaldatud 16.09.2010 kohtuistungi protokolliga tutvuda. Toimikus oleva 16.09.2010 kohtuistungi protokolli kohaselt osales apellant koos õigusteadmistega esindajaga kohtuistungil ja kohus teavitas menetlusosalisi, et protokolliga on võimalik tutvuda alates 05.10.2010 kolme tööpäeva jooksul (tl 17). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda protokollis märgitud teabes. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks apellandi esindaja e-posti aadressile kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 2 protokolli edastanud. Hagiavalduses avaldas hageja esindaja oma e-posti aadressi, seega oleks pidanud maakohus protokolli edastama. Ringkonnakohus ei pea lubatavaks ka seda, et kohtuistungi protokolli paranduste tegemise aeg hakkas kulgema pärast maakohtu otsuse tegemist. Kohtuistungi protokollis kajastatakse tõendite uurimise käiku ning pooled formuleerivad oma seisukohad, mistõttu enne protokolli paranduste tähtaja möödumist ei peaks maakohus otsust tegema. Ringkonnakohus aga leiab, et kuna apellant ei ole märkinud, milles seisneb protokolli ebaõigsus ja millise õigusliku tagajärje maakohtu poolne menetlusnormide rikkumine kaasa tõi, siis ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega.
8.Õige on apellandi väide, et töövaidluskomisjoni 26.04.2010. a otsusega mõisteti tööandjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 15 492.60 krooni. Ringkonnakohus märgib, et kuna töölepingu lõpetamise aja ja formuleeringu ning hüvitise summas 15 492,60 kr osas pooled töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud, siis selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustus.
9.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata töötasu nõude. Hageja esindaja väitis maakohtu istungil, et tööandja maksis lisatasusid suvaliselt graafiku alusel (lk 16). Kostja on töövaidluskomisjonile ja maakohtule esitanud hagejale arvestatud töötasu andmed (tl 18-20). Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et nendest tuleneb, et hagejale maksti suuremat töötasu kui oli töölepinguga kokkulepitud põhipalk. Kostja on väitnud, et hageja töötasu kujunes vastavalt reaalselt töötatud ajale ja täidetud ülesannetele. Hageja kostja väiteid sõnaselgelt ei

vaidlustanud ja kostja ei ole esitanud materjale, mille alusel oleks maakohus saanud kontrollida hagejale tasu maksmise kujunemist. Apellandi väide, et kostja rikkus tõendamiskoormist, kuna ei tõendanud, kuidas palga suurus kujunes, ei ole eeltoodut arvestades õige. Ringkonnakohus leiab, et kostjale on tõendamiskoormise rikkumist alusetu ette heita ka hageja nõuet arvestades. Hageja on jäänud töövaidluskomisjonis ja hagis nõude juurde, mis põhineb arvestuslikul lisatasu nõudel. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht, et arvestuslik tasunõue on tõendatud töölepingu p-ga 4.2, mille kohaselt lisatasu, preemia on 50 kr tund (töövaidluskomisjoni toimik lk 6), ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue esitatud alusel ei kuulu rahuldamisele. Asjaolu, et hagejale on makstud lisatasu, ei anna alust arvestuslikult iga töötatud tunni eest 50 kroonise lisatasu saamiseks õigust. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue võiks olla põhjendatud eeldusel, et ta reaalselt tegi lisatööd. Sellist väidet hageja töövaidluskomisjonis, maakohtus ega ringkonnakohtus esitanud ei ole. Hagejal oli maakohtus õigusteadmistega lepinguline esindaja, kes oli teadlik asjaolude esitamise kohustusest TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi ning tõendamiskoormisest TsMS § 230 lg 1 alusel.

10.Apellandi väite, et töölepingu tingimuste muutmist ei ole vormistatud, jätab ringkonnakohus tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. Apellant tugineb sellele esmakordselt apellatsioonkaebuses ja põhjenda, mis ta sellele ei tuginenud eelnevates menetlustes. Samuti ei too apellant esile, mis on uue asjaolu esitamise eesmärk.
11.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja