Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lisatasu ning preemia 50 krooni tund. Tööandja on alates 2008 detsembrist kuni 2010 jaanuarini maksnud vähem töötasu kui töölepingus oli kokku lepitud. Kostja ei ole hagejale arvestanud lisatasu 50 krooni tunni eest. Hageja arvestuse kohaselt on ta saanud seetõttu töötasu 74 059 krooni vähem. Tulenevalt asjaolust, et hageja töötasu ei ole õigesti arvutatud, ei ole temale makstud õigesti ka puhkusetasu, millest hagejal on saamata 8 527.50 krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega on rahuldatud hageja nõue hüvitise saamiseks 3 keskmise kuutöötasu ulatuses. Töötasu vale arvestamise tõttu ei ole hageja saanud õigesti ka hüvitist. Saamata on 19 130.40 krooni. Palga maksmisega viivitatud aja eest on hageja arvutanud viivist 4 096.10 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjaliku vastuse kohaselt, mille juurde kostja esindajad jäid ka kohtuistungil, oli töölepingus kokku lepitud põhipalk, mis kuni 01.01.2009 oli 3000 krooni kuus ja edasi 4350 krooni kuus. Lisatasu või preemia suuruseks oli kokku lepitud 50 krooni tund. Sageli tekib vajadus teha tööd, mis ei kuulu töölepingus, ametijuhendis vm näidatud tööülesannete hulka, st teha tuleb lisatööd. Sellisel juhul sõlmitakse kokkulepe, st mõlemad pooled peavad lisatööga nõus olema. Töölepingu p 4.2. mõte seisnes lisatasu maksmise lisatöö eest, mitte iga päev 8 tunni eest põhitasule täiendavalt. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perioodil 01.12.2008 kuni 01.07.2009 reguleeris palga maksmise korda Palgaseadus. PaS § 2 lg 1 kohaselt Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PaS § 3 lg 4 kohaselt Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. PaS § 12 kohaselt Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, milliseid lisatöid ta tegi tööandja taotlusel vaidlusalusel perioodil. Hageja arvutuste kohaselt on tal saamata lisatasu 50 krooni tund iga kostja juures töötatud tunni eest. Kohus on seisukohal, et hageja arusaam on ekslik. Töötajal ei ole õigust nõuda lisatasu maksmist, kui ta ei tõenda, et ta tegi tööandja nõudmisel lisatööd. Lisatasu on tasu täiendava töö eest, nähtuvalt PaS §-s 12 sätestatust. Preemia maksmise aluseks sai olla ainult tööandja ühepoolne otsus. Sellise otsuse olemasolu ei ole kohtule ei väidetud ega ka tõendatud. Hageja ei saa nõuda kostjalt hageja töö hindamist nõutavast tulemuslikumaks ja selle alusel preemia maksmist. Alates 01.07.2009 reguleerib töötasu maksmist Töölepingu seadus (TLS). TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel. TVK tl 6-7 oleva töölepingu p 4.1. kohaselt on hageja ja kostja 26.10.2006 kokku leppinud põhipalga (kuupalga) 3000 krooni kuus ning töölepingu p 4.2. kohaselt lisapalga, preemia 50 kr tund. Kohus on seisukohal, et põhipalk (kuupalk) Töölepingu seaduse mõtte kohaselt on töötasu. Lisatasu on TLS §-s 29 lg 4 sätestatud: Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. Kuid töötaja nõudeõigus kokkulepitud suuruses lisatasu saamiseks peab põhinema lisatööl, mille tegemise nõudmine tuleb kohtule tõendada. Lisatasu saamiseks tuleb hagejal tõendada tööandja nõudmine teha täiendavat tööd, poolte kokkulepe täiendava töö tasustamise kohta ning lisatasu maksmata jätmine.

Tulenevalt asjaolust, et hagejal ei ole saamata jäänud töötasu ja lisatasu, on põhjendamatud ja tuleb rahuldamata jätta hageja nõuded täiendava puhkusetasu, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja nõuded rahuldamata jätnud, mistõttu kostja menetluskulud tuleb terves ulatuses hageja kanda jätta. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.