Tsiviilasja number
2-10-28156
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
15.juuni 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
383,48 eurot (6000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LM (isikukood XXX; elukoht XXX )
LM hagi AS MK vastu tekitatud kahju hüvitamiseks
Hageja esindaja: VK( asukoht XXX) Kostja: AS MK(registrikood XXX; asukoht XXX); seaduslik esindaja MK Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur (AB Luiga Mody Hääl Borenius; e-post: [email protected]; [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel
14.06.2010 L. M esitas Harju Maakohtule hagi AS-ilt MK õigusvastaselt tekitatud kahju 6000 krooni (alates 01.01.2011 Eesti vabariigis käibivas vääringus 383,48 eurot) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand XXX. Elamus ei ole korteriühistut asutatud. Maja haldamisega, hooldamisega ja korteriomanike teenindamisega tegeleb AS MK, kes esitab korteriomanikele igakuiselt korteriarveid. Vastavalt kostja arvetele maksab hageja igakuiselt elamu remondi eest 311,60 krooni. 27.02.2010 toimus XXX majas veeavarii. Kell 23:00 hakkas hageja korteris vesi laest tilkuma ja seintel voolama. Hageja helistas kostjale 27.02.2010 kell 23:00 ja 28.02.2010 kell 04:00 ja 06:00 ning teatas veeavariist. Kostja töötaja ilmus kohale kell 08:00 ja paari tunni jooksul kõrvaldas probleemi. Kostja väidete kohaselt tekkis vee läbijooks seetõttu, et elamu katusest minev soojus sulatas katusel olevat lund, tekkis sulavett, mis jäätus ja raskendas katuselt vee äravoolu ning rikkus katusekatet. Veeavarii tõttu said kahjustada ühise trepikoja seinad ja laed ning hageja korteris esiku ning vannitoa seinte ja lagede viimistlus. Kahju suuruse kindlakstegemiseks pöördus hageja ehitus- ja remonditeenuseid osutava OÜ IG poole, kes koostas veekahjustuse kõrvaldamise tööde hinnapakkumise. Hinnapakkumise kohaselt maksab hageja korteris viimistlus- ja elektrisüsteemi taastamine 6228 krooni. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist väiksemas ulatuses, summas 6000 krooni. 01.03.2010 hageja esitas kostjale avalduse kahju hüvitamiseks. Kostja kahju hüvitanud ei ole. Hageja leiab, et kuna kostja kohustuste hulka kuulub XXX elamu majandamine, sh korrashoid ja remont, siis kostja vastutab ka elamu konstruktsioonide õigeaegse ja kvaliteetse remondi eest. Nimetatud kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkis hagejal kahju, mille eest VÕS § 1043 kohaselt vastutab kostja. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 24.09.2010 menetlusdokumendis märgib, et ei nõustu kostjaga selles, et puudub vaidlus selles, et veeavarii toimus põhjusel, et katusest minev soojus sulatas katusel olevat lund; tekkis sulavesi, mis jäätus ja raskendas katuselt vee äravoolu ning rikkus katusekatet, põhjustades läbijooksu. Tegemist on kostja tõendamata väitega. Hageja jaoks väljendus veeavarii selles, et 27.veebruaril 2010 kell 23:00 hakkas hageja korteris vesi laest tilkuma ja seintel voolama. Kuna sama olukord oli naabrite korterites ja trepikojas, siis oli selge, et vesi voolab katusest. Hageja hakkas kohe kostja valveteenistusse helistama. Hagejat katuse ülevaatamisele ei kutsutud ja seetõttu ei ole ta veeavarii tekkimise tegelikest põhjustest teadlik. Hageja korteris niiskuskahjustuste olemasolu on tõendatud kindlustusandja ICIAS tellimusel koostatud hinnapakkumisega. Kostja korter on kindlustatud ja veeavarii kahju korvamiseks pöördus hageja kindlustusandja poole. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamast, sest vesi tungis korterisse läbi hoone konstruktsioonide ja seda ei loeta lepingujärgseks kindlustusjuhtumiks. Hageja leiab, et katuse korrashoid ja nõuetekohane ning õigeaegne remont on kostja otsene kohustus, mis jäi täitmata. Ainuüksi hageja maksab elamu remondikulude katteks aastas kokku 3739,20 kroon, mis on piisav summa katuse korrashoiu tagamiseks. Kostja ei ole tõendanud katuse täieliku väljavahetamise vajadust. Hageja leiab, et veeavarii vältimiseks piisab katusekatte korrashoidmisest. Samuti hageja leiab, et kostja pidanuks võimaliku kahju vältimiseks ja/või vähendamiseks saatma tehniku viivitamatult kohale. Kostja tegi seda alles 9 tunni möödudes. Hageja omalt poolt tegi kõik võimaliku kahju vähendamiseks, terve öö tegeles hageja vee korjamisega ning tänu sellele jäi tema korteri põrandakate vigastamata.
Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja väited veekahjustustest korteri esiku ja vannitoa seintel ja lagedes ei ole tõendatud. Kostja esindajat korteri ülevaatamisele ei kutsutud, kostjal oli võimalik üle vaadata vaid trepikoda, mille laes olid niiskuskahjustused. Hinnapakkumise koostanud äriühingul kostja andmetel MTR registreeringut ei ole, seega ei ole alust teda lugeda vastava
valdkonna spetsialistiks. Lisaks eeltoodule on hinnapakkumine koostatud pealiskaudselt. Summad on antud täpsusega 100 krooni, enamus hindadest 500 krooni. Hinnad ei ole kontrollitavad, sest on näidatud nn komplektidena (nt elektritööd „hind komplektina 1000 kr“). Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Elamus asukohaga XXX, on korteriomanike kokkuleppel ja nende üldkoosolekul nimetatud valitsejaks KOS sätete mõttes kostja. Kostja valitsejana oli teinud kõik endast oleneva, et viia korteriomanikeni teave elamu tehnilisest seisukorrast ja teinud kahe viimase aasta jooksul korduvalt ettepaneku elamu renoveerimiseks, alustades kõige esimesena katuse parandustöödega. Üldkoosolekud on ühehäälselt otsustanud mitte teostada katuse renoveerimistöid. Kostja pidi ja sai korteriomandite valitsejana lähtuma korteriomanike otsusest. Kostja teenindas ja hooldas elamut, kuid kostja kohustuseks ei olnud oma rahaliste vahendite arvelt ja oma äranägemise järgi elamut remontida osas, mis ületas tavapärase korrashoiu tööd. Kostja möönab, et üldkoosoleku otsustest nähtuvalt on otsustatud lugeda tavapärase korrashoiu töödeks küll ka katuse renoveerimistööd, kuid vaatamata sellele ei olnud katuse renoveerimise otsustamine, mis nõudnuks täiendavaid rahalisi vahendeid ja pangalaenu võtmist, valitseja pädevuses. Kostja kui käsundiandja kohustuseks ei olnud ega ole korteriomanike kaasomandi parendamine oma rahaliste vahendite arvel. Hageja väide, et puudub vajadus katuse täieliku vahetamise järele, on paljasõnaline, asjatundmatu ja tõendamata. Kostja ise ehitustöid ei teosta. Kostja tegevusalaks on hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud). Kostja oli käsundisaajana ja valitsejana hoolas. Üldkoosoleku protokollidest 18.06.2008, 09.12.2008 ja 29.10.2009 nähtub, et kostja tegutses käsundi täitmisel vajaliku hoolsusega ja võttis tarvitusele remondiks vajalikud abinõud – tellis elamu tehnilise seisukorra hindamise, lülitas korduvalt üldkoosolekute päevakorda katuse renoveerimise teema, selgitas olukorda korteriomanike üldkoosolekul ja rõhutas nende tööde teostamise esmavajadust ning teostamata jätmisel tekkida võivaid tagajärgi. Vaidlusaluse elamu katuse renoveerimistööde maksumus on orienteeruvalt 520 000 krooni, sest paigaldada oleks tulnud täiendav soojustuskiht minimaalse paksusega 180 mm, uus kahekihiline SBS kate, uued plekist detailid, äravoolukaevud, katusekattealune niiskuse eemaldamise süsteem koos alarõhutuulutitega. Kuna vajalikku summat remondifondi kogunenud ei olnud, oleks tulnud võtta pangalaenu katuse renoveerimistööde finantseerimiseks. Pangalaenu võtmist said otsustada aga vaid korteriomanikud. Teoreetiliselt ja 18.06.2008 üldkoosoleku positiivse otsuse korral oleks juba 2008. aasta talveks saanud elamu katuse renoveerimistöödega alustada ja need lõpetada ning väidetavat kahju tekitanud läbijooksu ei oleks tekkinud. Kostja peab vajalikuks siinkohal täiendavalt selgitada, et tegemist ei olnud üksiku lekkekohaga, mida on võimalik lappimise ja mastiksitega sulgeda. Leke tekkis läbi katuseluugi seoses suure lume (erandlikult suured lumesajud) ja sulavee kogusega katusel. Katus oli ja on ebapiisava soojustuskihiga. Katuse kattekiht on ise veel vettpidav ja vihmaga lekkeid ei ole esinenud. Kui katusel on aga lumi ja soojustuskiht on ebapiisav, siis pääseb katusele soojus, mille tagajärjel tekib katusele jää. Katuselt jää eemaldamine ei ole võimalik, sest külmaga on ruberoidkate väga habras ja selle küljest jää lahtivõtmise protsess rikuks katusekatte ja äravoolukaevud täielikult, mille tulemuseks oleksid ulatuslikud läbijooksud paljudest kohtadest. Katuseluuke kui selliseid ei ehitata kunagi vettpidavaks ka mitte renoveeritud katuste puhul. Kuna kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, siis puudub vajadus arutleda ja välja selgitada seda, kas hagejal oli kahju tekkinud ja kas väidetav rikkumine ja kahju tekkimine on vastastikuses seoses. Poolte suhe on lepinguline, mistõttu Hageja juhindumine VÕS §-st 1043 ei ole asjakohane. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
korteriomandite omanikud on otsustanud KOS § 20 kohaselt nimetada elamu haldamise ja majandamise korraldamiseks valitseja. KOS § 21 lg-s 1 sätestatakse valitseja kohustused ning lgs 2 valitseja õigused. Muu hulgas on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid, valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eeltoodust järelduvalt valitsejal on korteriomanikega käsunduslepingule vastav võlasuhe. Kuna pooled on lepingulises suhtes, ei ole lepinguvälise kahju hüvitamise sätted asjakohased. VÕS § 1044 lg 2 välistab üldjuhul lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamise VÕS 53.peatükis sätestatud alustel.
Kohus leiab, et hageja väited on vastuolulised, lisaks paljasõnalised ja tõendamata. Ühelt poolt hageja väidab, et kostja väide veeavarii tekkimise kohta katuselt läbisadanud lumesulamisvee tõttu on tõendamata, teisalt heidab hageja kostjale ette just katuse korrapärase hoolduse ja remondi tegemata jätmist. Samas ei ole hageja ise veeavarii toimumisele mingit muud põhjendust ega tõendeid esitanud. Hageja kahju suuruse arvestus tugineb tema kindlustusandja poolt tellitud hindamisaktil (tl 9). Hageja ei ole vaidlustanud kindlustusandja 12.03.2010 otsust hüvitamisest keeldumise kohta (tl 54) ning seega on hageja sisuliselt nõustunud kindlustusandja järeldusega, et vesi tungis hageja korterisse läbi hoone konstruktsioonide, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kostja on läbijooksu põhjuse tõendamiseks esitanud 28.02.2010 akti. Hageja seab akti õigsuse kahtluse alla, väites, et teda katuse ülevaatuse juurde ei kutsutud. Samas ei ole hageja ise tellinud ekspertiisi ega teostanud tunnistajate/spetsialistide juuresolekul katuse ülevaatust. Eeltoodu alusel ja hageja vastupidistele väidetele vaatamata kohus asub seisukohale, et asjas puudub sisuline vaidlus selle üle, et hageja korteri seinu ja lagesid rikkus läbi katuse tunginud lumesulamisvesi.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.