Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-10-66191 lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tasutakse kautsjon, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohtul puudub alus arvata, et kohtuotsus täidetakse väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus 1889,32 krooni, s.o raha maksmisele suunatud nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja seisuga. Hageja on esitanud rahalise nõude (varalise). Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt, hagihind määratakse vara hagis hagetava vara väärtusega. Hagi hind on 1889,32 krooni (120,75 eurot). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 29 000 krooni (1853,44 eurot) ning hagis nõutud viivised 1889, 32 krooni (120,75 eurot) Pooltel on tulenevalt TSMS § 441 lg 1 õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool 2(3)

2-10-66191 teatab, et soovib esitada kaja menetluse taastamiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palus hagiavalduses välja mõista kostjalt menetluskuludena hagiavalduse lisas toodud nimekirja kohaselt kokku 3250 krooni, millest 750 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1500 krooni õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohus 08.12.2010.a. määrusega jättis Julianus Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse Svetlana Kozlova vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hagiavaldus oli kohtule esitatud ühe kuu jooksul pärast kiirmenetluse lõppu. Sellest tulenevalt on hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni kohtuväline kulu ning kuulub seega väljamõistmisele kostjalt. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3250 krooni. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid toimetati kostjale, S K, kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, kostja on kuulutatud Eesti Vabariigis tagaotsitavaks, samuti ei ole teada kostja seaduslikku esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada käesolev tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Dokument loetakse TsMs § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Leanika Tamm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.